Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud nõude suurus

(EUR)

Saamata summa (EUR)

Järk

1)

Kohtutäitur Kersti Seisler

19,16

19,16

II

2)

Kohtutäitur Hille Kudu

85,76

85,76

II

3)

Kohtutäitur Katrin Vellet

950,52

950,52

II

4)

Kohtutäitur Kristiina Feinmann

137,88

137,88

II

5)

Julianus Inkasso OÜ

734,62

734,62

II

Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed puuduvad. Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-8308 määrati pankrotihaldur Martin Krupi tasuks 476,40 euro (sh käibemaks). Riigi vahenditest hüvitati ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu summas 397 eurot, millele lisandus käibemaks 79,40, kokku 476,40 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara ajutise halduri kulude, halduri igakuiste kulude (sh. kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Pankrotihaldur koostas 12.04.2017.a. jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 13.04.2017.a. määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 1 927,94 eurot järgmiselt: Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 1. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 2, kogusummas 1 927,94 eurot:

Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud Jaotise % nõude suurus (eurodes)

Väljamakstud summa (eurodes)

Kohtutäitur Kersti Seisler

19,16

0,99%

0,00

Kohtutäitur Hille Kudu

85,76

4,46%

0,00

Kohtutäitur Katrin Vellet

950,52

49,30%

0,00

Kohtutäitur Feinmann

Kristiina 137,88

7,15%

Julianus Inkasso OÜ

0,00 734,62

38,10%

0,00

Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 14.06.2016.a. kohtumäärusega pankrotihalduriks määrati Martin Krupp.

kuulutati

välja

Xxxx

pankrot

ning

Xxxx võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.06.2016.a., kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. 19.12.2016.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 5 nõudeavaldust kogusummas 1 927,94 eurot. Koosolekul esitatud nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 1 927,94eurot. 12.04.2017.a. koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 13.04.2017.a. määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

Jrk

Võlausaldaja nimi

nr

Tunnustatud nõude Saamata suurus (EUR)

(EUR)

summa Järk

Kohtutäitur Seisler

Kersti 19,16

19,16

II

Kohtutäitur Kudu

Hille 85,76

85,76

II

Kohtutäitur Vellet

Katrin 950,52

950,52

II

Kohtutäitur Kristiina 137,88 Feinmann

137,88

II

Julianus Inkasso OÜ

734,62

II

734,62

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis IV. Maksejõuetuse põhjus Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on võtnud omale kohustusi arvestamata seejuures asjaoluga, et ta ei suuda võetud kohustusi sissetulekute

vähenemise korral täita (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes). Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemiseks võib pidada 2008.a, kui võlgniku suhtes on algatatud esimene kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlus. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Haldur korraldas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks 29.06.2016.a. võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2016.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on avaldanud soovi ise täita usaldusisiku kohustusi. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut esitanud. Pankrotihalduri lõpliku tasu kinnitamise taotlus Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (vara nimekirja koostamine, pankrotiteadete ja protokolli koostamine) – 2,5 tundi 2) 3 kuu ettekande koostamine pankrotimenetlusest – 1,0 tundi 3) Võlausaldajatega suhtlemine - 0,5 tund 4) Võlgniku tehingute kontroll ja analüüs – 1 tund 5) Nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavaldus kontrollimine, läbiviimine – 2,5 tundi

koosoleku

6) Jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi 7) Raugemise aruande, raugemise ja halduri tasu taotluste koostamine – 1,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks: 9,5 tundi x 90 eurot = 855,00 eurot Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 855 eurot (millele lisandub käibemaks 171,00 eurot), mille palub määrata võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks ning mõista menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 välja riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolu, et võlgnik on võtnud omale kohustusi arvestamata seejuures kohustuste täitmise võimalikkusega sissetulekute vähenemise korral. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna praegusel juhul pankrotivara puudub ja asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, siis kuulub rahuldamisele Martin Krupp esitatud menetlusabi taotlus. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 397 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxxesitas ühes pankrotiavaldusega 24.05.2016 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxxx(pankrotis) haldur Martin Krupp märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning ta on vastava nõusoleku andnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxx kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxx usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Dmitri Järvele (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 25% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.