OÜ Aktiva Finants hagi Vladimir Ratmanov vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1492,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa. Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post [email protected] Kostja: Vladimir Ratmanov, isikukood XXX; XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Vladimir Ratmanovi vastu
16.märtsil 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX, 24. märtsil 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX ning 17. detsembril 2013. a sõlmitud liitumislepingu lisa nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) (ik XXX) OÜ Aktiva Finants (rk 10746479) kasuks välja:
2.1.769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot ja 76 senti (sealhulgas põhivõlg 639 eurot ja 86 senti ning viivis 6. märtsi 2017. a seisuga summas 129 eurot ja 90 senti);
2.2.alates 7. märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib põhivõla väljamõistmist suuremas summas, kui 639 eurot 86 senti, käsitlustasu väljamõistmist, käsitlustasult viivise väljamõistmist ja viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivisemäära ületavas osas.
6.Jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 25 senti.
8.Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 12. juunil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Vladimir Ratmanov 16. märtsil 2013. a liitumislepingu nr XXX, 24. märtsil 2013. a liitumislepingu nr XXX ning 17. detsembril 2013. a liitumislepingu lisa nr XXX. Nimetatud lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse ning kauba eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole arveid tasunud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 717,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 717,67 eurot ning viivis alates
7.märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja põhinõue hõlmab telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu, järelmaksuvõlgnevust ja käsitlustasu summas 70 eurot. Hageja põhinõue ilma käsitlustasuta on 647,67 (717,67 – 70) eurot. Samas kui liita hagiavalduse täienduses välja toodud telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu- ja järelmaksuvõlgnevus kokku, võlgneb kostja hagejale 639,86 eurot (tl 99 - 101). Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millest koosneb põhivõlgnevus 7,81 (647,67 - 639,86) euro ulatuses. Hageja põhinõue tuleb seega jätta 7,81 euro ulatuses rahuldamata.
7.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 28. augustil 2014 kostjaga sõlmitud lepingud üles (tl 101). Elisa Eesti AS loovutas 18. novembril 2015. a lepingutest tulenevad nõuded hagejale (tl 35). Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas, so kokku 639,86 eurot, muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
8.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
9.Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa nr XXX lõikest 4. Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu summas 70 eurot (tl 101). Liitumislepingu lisa nr XXX lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 70 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist (tl 46).
10.Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lisa nr XXX lõike 4 alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse sulgemise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
11.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisast nr XXX ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
13.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõudega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
14.Liitumislepingu lisa nr XXX lõikest 4 tulenev leppetrahvi nõue on 70 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina liitumislepingu lisa nr XXX lõikes 4 välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või või kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 70 euro. Näiteks hagiavalduses märgitud liitumislepingute puhul oli fikseeritud kuutasu ühe lepingu osas 9,52 eurot ja teise osas 8 eurot (vt nt tl 99 - 101). Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 70 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma peaaegu aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab
kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu lisa nr XXX lõikes 4 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Kostjalt leppetrahvi väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud.
15.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
16.Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude suurusega.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes võlgnetava summa tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
18.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).
19.Kuivõrd hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult telekommunikatsiooniteenuse tasult ja järelmaksu summalt, so kokku 639,86 eurolt. Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 129,90 eurot. Põhisumma
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 55% ulatuses.
21.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1175 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 950 eurot.
22.Kohus on 10. aprilli 2017. a määrusega tagastanud hagejale enamtasutud riigilõivu summas 25 eurot. Hageja on seega riigilõivu tasunud summas 200 eurot.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas on seega põhjendatud summas 20 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses tehtud toimingute osas 95 eurot.
24.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 315 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 173 eurot ja 25 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.