Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2008 a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-07-48097
Tsiviilasi
I H ’i hagi L P ’i vastu 29 304 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: I H , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: L P , isikukood xxxx, elukoht registris xxxx esindajad 23.01.2008.a. rahuldada rahuldada I H ’i hagi L P ’i vastu tervikuna tagaseljaotsusega. Eelmenetluses Resolutsioon: Resolutsioon: Välja mõista L P ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) I H ’i (isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 29 304 (kakskümmend (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada neli) neli) krooni ja kohtukulude katteks 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. krooni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ). Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse se peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsu päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442
lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel oli 12.04.2006.a. sõlmitud krediidileping. Hageja nõustus käendajana tagama kostja kui krediidisaaja rahalisi kohustusi, mille tulemusena sai kostja pangalt laenu 20 000 krooni. Lepingu järgi jäi kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 46 990 krooni. Kostja kohustus krediidisumma tagastama vastavalt maksegraafikule igakuiste osamaksetena 2 200 krooni kuus. Esimese osamakse pidi kostja tasuma 15.05.2006.a. summas 2 289.82 krooni ja edasi kuni 16.04.2007.a. igas kuus 2 200 krooni. Kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, mistõttu BIG ütles talle lepingu üles ja pööras nõude hageja kui käendaja vastu summas 29 303 krooni ja 53 senti, millest tagastamata krediidisumma 20 000 krooni, intress 4 305 krooni ja 50 senti, leppetrahv 4 000 krooni, viivis 450 krooni ja 03 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 550 krooni. Hageja tasus 11.10.2006.a. BIG kontole 29 304 krooni ja täitis käendajana sellega kostja rahalise kohustuse. VÕS § 82 lg. l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 142 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ja § 145 lg. 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. VÕS § 148 lg. 1 p. 3 sätestab, et käendaja võib põhivõlgnikult nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale, kui põhivõlgnik rikub käendajaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. VÕS § 152 lg. 1 alusel põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu ja § 153 lg. 1 p. 1 tulenevalt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 303 krooni ning kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja õigusabikulud. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, käendusleping, maksegraafik, maksekorraldused, riigilõivu tasumise maksekorraldus. Hagi on esitatud VÕS §-de 82 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1, 142 lg. 1, 148 lg. 1 p. 3, 152 alusel. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 29.11.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud elukoha aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali saamisest. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. 19.12.2007.a. saatis kohus hagimaterjali kostjale tema töökoha kaudu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on hagimaterjali 30.12.2007.a. vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on antud aega 20 päeva ja see aeg täitus 21.01.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. VÕS § 152 lg. 1 alusel põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku
vastu ja § 153 lg. 1 p. 1 tulenevalt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel 07.10.2007.a. maksekorraldusega nr. 14 tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1,§ 142, § 152 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.