Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Revalhaus Kinnisvara OÜ hagi OÜ Marine Systems vastu 3 538 527, 20 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Revalhaus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. detsember 2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised
Hageja Revalhaus Kinnisvara OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindajad juhatuse liige Arvo Klaas ning advokaadis Mikk Lõhmus ja Martin Tamme Kostja OÜ Marine Systems (registrikood xxxxxxxx), esindajad adv Kari Paavo Koch Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Verpo Ehitus (registrikood xxxxxxxx)
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2006 otsus osas, millega maakohus tühistas 01.09.2004 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja tühistada 01.09.2004 Harju Maakohtu määrusega seatud hagi tagamise abinõud osas, mida ei ole tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2006 määrusega.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.06.2006 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
3.Revalhaus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Tagastada OÜ-le Blaumont Invest Harju Maakohtu kontole 221013921094 viitenumbriga 3100057385 13.03.2006 tasutud 878 900 krooni. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse
Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Revalhaus Kinnisvara OÜ esitas hagi OÜ Marine Systems vastu 3 538 527, 20 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 07.04.2003 kostjaga Harku vallas Harjumaal asuva kinnistu nr xxxxx müügilepingu, millele kirjutas nii hageja kui ka kostja seadusliku esindajana alla mõlema äriühingu juhatuse liige J. Järvik. Lepingut muudeti 23.12.2003 lepinguga, millele hageja seadusliku esindajana kirjutas alla hageja juhatuse liige A. Klaas ja kostja seadusliku esindajana J. Järvik.
2.Müügilepingu muutmise lepingu p 2.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale müüdud kinnistu eest 15 257 329, 61 krooni. Lepingu p 2.2 järgi loeti müügihinna tasumise kohustus 10 548 269, 61 krooni ulatuses täidetuks hageja kohustuse tasaarvestusega. Tasaarvestuse aluseks olid 23.12.2003 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe p 1.1.7 järgi hageja võlgnevused, sh kostjale loovutatud OÜ Verpo Ehitus 3 mln krooni nõue. Võlgnevused fikseeriti raamatupidaja esitatud andmete põhjal.
3.OÜ-l Verpo Ehitus ei saanud 23.12.2003 olla nõuet hageja vastu ja ta ei saanud seda kostjale loovutada ning kostja ei saanud väidetavat 3 000 000 krooni suurust nõuet hageja kinnistu müügilepingu järgse ostuhinna tasumise nõudega tasaarvestada, sest hageja nimel kostja ainuosaniku ja juhatuse liikme J. Järviku poolt OÜ-ga Verpo Ehitus sõlmitud töövõtulepingud nr 1 ja 2 on näilikud ning vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-le 1 tühised. Hageja raamatupidamisest nähtub, et J. Järvik sõlmis OÜ-ga Verpo Ehitus kaks töövõtulepingut, mille kogumaht on 12 111 357 krooni. J. Järvik tasus hageja pangaarvelt OÜ-le Verpo Ehitus esitatud arvete alusel kokku 2 648 600 krooni. Arvete esitamine algas pärast seda, kui A. Klaas sai teada J. Järviku poolt 07.04.2003 sõlmitud kinnistu müügilepingust. Vahetult enne hageja ja kostja kokkuleppe lõplikku vormistamist 23.12.2003 kandis J. Järvik hageja kontolt OÜ Verpo Ehitus kontole kokku 1 100 000 krooni.
4.OÜ Verpo Ehitus on nn riiulifirma. Hageja raamatupidamises puudub dokumentatsioon vastavate teenuste osutamise kohta. OÜ Verpo Ehitus on registreeritud mahajäetud puitelamusse. Hagejal ei õnnestunud leida andmeid OÜ Verpo Ehitus registreerimise kohta majandustegevuse registris. J. Järvik leppis hageja nimel OÜ-ga Verpo Ehitus kokku töid mahus 5 930 611, 60 krooni. Sellises mahus töid lepingutega määratud asukohas teha ei saa. Vastavad trassid ja teed ehitasid varem teised isikud.
5.Eeltoodu tõttu ei toimunud lepingujärgset tasaarvestust vähemalt 3 mln krooni ulatuses. Kostja on 02.08.2004 seisuga põhivõla 3 mln krooni tasumisega viivituses 482 päeva. Viivis 08.04.2003 - 30.04.2004 on 447 540, 90 krooni, 01.05.2004 - 02.08.2004 69 534 krooni, seega kokku 517 074, 90 krooni.
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega ja lõppenud võlasuhtest ei ole võimalik nõuet esitada. Tasaarvestuse aluseks oli kahepoolne tehing. Õiguslikud tagajärjed, mis kaasnevad lepingulise tasaarvestusega, erinevad ühepoolse tasaarvestusavalduse õiguslikest mõjudest.
7.OÜ Verpo Ehitus ja kostja vaheline nõude loovutustehing ei riku hageja õigusi, kuna hageja ei ole tehingu pooleks. Seetõttu ei saa hageja tugineda nimetatud tehingu tühisusele ega taotleda sellise tehingu tühisuse tuvastamist. Kokkulepped on õiguste ja kohustuste fikseerimise ja nende olemasolu tunnustamise osas õiguslikult olemuselt käsitatavad võlatunnistustena VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kokkuleppes ja Müügilepingu muutmise lepingus tunnustas hageja kõnealust nõuet, võlatunnistused on kehtivad, neid ei ole vaidlustatud.
2(8)
8.Lepingud nii eraldi kui koosvõetuna moodustasid ühise kompromissikokkuleppe. Pooled sõlmisid kompromisskokkuleppe õigusrahu saavutamise sooviga ning teadmises, et poolte kokkuleppe objektiks olevad vaidlused saavad lahendatud ning vastaspool uusi vaidlusi ei tekita.
9.Hageja ja OÜ Verpo Ehitus sõlmitud tehingud ei ole näilikud, nende alusel lepingus näidatud tööd on reaalselt tehtud.
10.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Verpo Ehitus hagile ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 176 926, 35 krooni.
12.Müügilepingu muutmise lepingust nähtub, et selle p-ga 2.3 muudeti lepingu p 2.1 ja 2.2 ning lepiti kokku, et müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 15 257 329, 61 krooni ning et 10 548 269, 61 krooni loevad pooled täies ulatuses tasaarvestatuks müüja võlgnevuse kustutamisega ostja ees. Hageja väitis, et kostja jättis kinnistu ostuhinna tasumise kohustuse osaliselt täitmata, kostja väitis, et kohustus täideti vaidlusaluses osas tasaarvestamisega. Kohus leidis, et kostja väide kohustuse täitmise kohta on põhjendatud.
13.OÜ-ga Verpo Ehitus 07.04.2003 sõlmitud töövõtulepingu nr 1 järgi kohustus OÜ Verpo Ehitus tegema pinnase- ja teetöid Künka maaüksusel Pärnamäe külas Viimsi vallas (Soosepa elurajoonis). Hageja väitel olid juba 2002 veebruaris Künka I maaüksusel Viimsi vallas väljaehitatud tehnovõrgud ja tehtud killustikkattega teed. OÜ-ga Verpo Ehitus 14.07.2003 sõlmitud töövõtulepingu nr 2 järgi kohustus OÜ Verpo Ehitus tegema vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitöid Künka maaüksusel Pärnamäe külas Viimsi vallas (Soosepa elurajoonis). Hageja väitel olid trassid olemas juba 2000 oktoobris.
14.Tehingu näilikkuse hindamisel omab tähtsust, kas lepingus kirjeldatud töid reaalselt tehti. A. Klaasil oli hageja seadusliku esindajana võimalik olukorraga tutvuda ka enne 23.12.2003 lepingu sõlmimist. Hageja ei tõendanud, et lepingutes märgitud tööd olid tegemata. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus hageja esindajale ettepaneku asjaolu täiendavalt tõendada, faktiliselt tegemata tööde kohta tõendeid ei esitatud. Kostja seadusliku esindaja J. Järviku ütluste kohaselt tehti kõik töövõtulepingus kirjeldatud tööd. J. Järviku kui lepinguosalise kinnitusel oli 23.12.2003 leping sisuliselt kompromissileping, milles märgitud hind oli kokkuleppeline, sest läbirääkimiste käigus lepiti kokku kinnistu jagunemine.
15.Hageja esitatud tõendid tehingu näilikkust ei tõenda. Tunnistajate ütlustest seda ei saa järeldada. Hageja ei selgitanud, kuidas kujunes hind 15 257 329, 61 krooni, mis lepiti kokku 23.12.2003 kokkuleppes, ning mil moel mõjutasid seda töövõtulepingus märgitud tööd. Hagiavalduse asjaolud on vastuolulised. Hageja pidas töövõtulepinguid näilikeks, samas tõi esile, et lepingutes kirjeldatud tööd tehti juba 2000 ja 2002. Hageja ei põhjendanud, kuidas vaidlustatud töövõtulepingud rikuvad hageja subjektiivseid õigusi.
16.Õige on kostja väide, et 23.12.2003 leping oli sisult ja eesmärgilt kompromissileping. Asjaolu, et 23.12.2003 leping oli poolte kokkulepe ühise tegutsemise lõpetamiseks, on tõendatud poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlustega. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et kokkulepete eesmärgiks oli jagada ettevõte, lõpetada erimeelsused ja vaidlused ühelt poolt A. Klaasi ja hageja ning teiselt poolt J. Järviku ja kostja vahel. A. Klaasi ütluste kohaselt kulmineerusid 23.12.2003 tehinguga läbirääkimised nii-öelda äri jagamiseks, hiljem soovis ta täiendavaid dokumente, et kokku viia töövõtulepingus toodud tööde loetelu konkreetse objektiga. Kompromissi iseloomu müügihinna kujunemisel kinnitasid ka hageja seadusliku esindaja ütlused. Seega vaidlusaluse võlaõigusliku kokkuleppe allkirjastamisel hageja aktsepteeris kinnistul reaalselt tehtud töid.
3(8)
17.Hageja nõue põhineb tasaarvestusel, tehingute näilikkus ei ole tõendatud ja VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti, seega puudub alus hagetava summa väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
18.Revalhaus Kinnisvara OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või juhul, kui kohus ei pea võimalikuks asjas uue otsuse tegemist, saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.
19.OÜ Verpo Ehitus ja hageja vahel sõlmitud lepingud olid näilikud. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). OÜ-l Verpo Ehitus ei saanud olla nõudeid hageja vastu, kuivõrd tühistest tehingutest õiguslikke tagajärgi ei teki (TsÜS § 84 lg 1). Kuna nõudeid ei tekkinud, ei saanud OÜ Verpo Ehitus neid kostjale loovutada (VÕS § 164 lg 1, § 165, TsÜS § 63 lg 4). Kostja ei saanud hageja nõudega tasaarvestada nõuet, mida olemas ei olnud (VÕS § 197 lg 1, § 200). Kuivõrd tasaarvestust ei toimunud, on kostja vastavas osas jätnud täitmata ostuhinna tasumise kohustuse. Müügilepingujärgse hinna tasumata jätmine toob kaasa viivisenõude. Tasunõue muutus sissenõutavaks 08.04.2003 (VÕS § 82). Seadusjärgne viivisintressimäär oli kuni 01.05.2004 14%, alates 01.05.2004 9%.
20.Töövõtulepingute näilikkus on tõendatud ning kohus rikkus tõendite hindamisel menetlusnorme. Töid ei teostanud OÜ Est-Rolev. OÜ Est-Rolev kustutati äriregistrist ja käibemaksukohuslaste registrist ajal, mil käis väidetav trasside rajamine.
21.Kohus võttis hageja esitatud tõendid kokku lühidalt – hageja esitatud tõendid tehingute näilikkust ei tõenda ja J. Volti ütlused on väärtusetud. Kostja ei ole hageja väiteid ümber ei lükanud. Otsus ei vasta põhjenduste osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-le 8, ei ole võimalik aru saada, milliseid tõendeid kohus arvestas ja milliseid mitte ning miks. Tööde mitteteostamine on negatiivne asjaolu, mille tõendamine on raskendatud. Kohus pani hagejale põhjendamatult koormava negatiivse asjaolu tõendamiskohustuse olukorras, kus oli võimalik kergesti nõuda kostjalt tõendeid positiivse asjaolu kohta. Erinevalt kohtuotsuses märgitust ei teinud kohus hagejale eelmenetluses täiendavat ettepanekut esitada tõendeid kajastatud tööde mitteteostamise kohta.
22.Kohus lükkas kõik hageja esitatud tõendid ümber üksnes kostja seadusliku esindaja J. Järviku ütlustega. J. Järviku ütlused on ebausaldusväärsed - need on vastuolus dokumentaalsete tõenditega ning on muutunud menetluse jooksul vastavalt sellele, milliseid tõendeid ja vastuväiteid esitati. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et 23.12.2003 kokkuleppe sõlmimine ei tõenda OÜ Verpo Ehitus poolt tööde mitteteostamist, arvestades, et J. Järvik esitas A. Klaasile OÜ Revalhaus Kinnisvara raamatupidamisdokumentatsiooni alles kuid pärast kokkuleppe sõlmimist.
23.Kostja kohustus tasuda müügilepingu järgne hind hagiga nõutavas ulatuses ei lõppenud 23.12.2003 tasaarvestuskokkuleppega. Kui tasaarvestatavat nõuet ei ole tegelikult olemas, ei saa tasaarvestus vastavas osas toimuda. Tasaarvestus sai toimuda juhul, kui tasaarvestuskokkuleppes saaks näha hageja poolt kostja nõude tunnustamist. Nõude tunnustamist ei saanud aset leida, kuna kokkuleppes märgiti, et tegemist on teadaolevate kohustustega, mis viitab, et pooled möönsid muude kohustuste esinemist või mõne märgitud kohustuse teistsugust sisu või puudumist ja tunnustamine ei olnud hageja tahtega hõlmatud.
24.Hagejal ei olnud alust arvata, et OÜ-ga Verpo Ehitus sõlmitud töövõtulepingutest tulenevaid nõudeid ei eksisteerinud, seega ei esinenud asjaolusid, mis oleks hagejat ajendanud nõuete tunnustamisele suunatud tahteavalduse tegemisele. Hageja lähtus nõude olemasolu osas J. Järviku infost ning nõustus tasaarvestusega, arvates, et peab nõude
4(8)
nagunii tasuma ning tööd on tehtud ja vastu võetud. 23.12.2003 kokkulepe ega 07.04.2003 müügileping ei anna pidet kostja väitele, et kahepoolsetesse ja kahekülgsetesse tehingutesse on tegelikult peidetud ka võlatunnistus. Sellist hageja tahteavaldust lepingutest ei nähtu. Kostja ei olnud kindel oma tegelikus tahtes 23.12.2003 kokkulepete sõlmimisel. Teadaolevate nõuete omavahelise jaotamise kokkuleppe sõlmimine ei muuda kokkuleppes näidatud, kuid reaalselt mitteeksisteerivat nõuet reaalselt olemasolevaks.
25.Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et 23.12.2003 tehingutel on kokkuvõttes kompromissi iseloom ning nende hilisem ümberhindamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu ja kostja käsitlus seondub eelkõige võimaliku hageja õiguste piiramisega. 23.12.2003 tehingutega jaotati teadaolevaid kohustusi ning ei antud kinnitusi muude nõuete ja pretensioonide puudumise kohta teineteise suhtes. Kokkuleppe oli suunatud teadaolevate kohustuste fikseerimisele vältimaks võimalike muude nõuete üllatuslikku hilisemat esilekerkimist. Tehingutes puudub hageja tahe kohustuste loomiseks kostja ees. Kokkulepe ei ole suunatud kostjal hageja suhtes olevate vaieldavate nõuete muutmiseks vaieldamatuks. Tehing sõlmiti ajendil, et A. Klaasile tuli ilmsiks J. Järviku sõlmitud hagejat kahjustav Müügileping, millele järgnes otsus koostöö lõpetada ja olemasolev vara jagada. Hageja ja kostja vahelisteks õigussuheteks oli Müügileping ja tasaarvestuskokkulepe ning puudub kompromissilepingu tunnustele vastav tehing. Hea usu aspektist tuleks hinnata J. Järviku käitumist – tema sõlmis OÜ-ga Verpo Ehitus näilikud lepingud, millega tekitas oma ametiseisundit ära kasutades hageja vastu näiliku nõude, korraldas selle loovutamise enda äriühingule (kostjale) ning kasutas näilikku nõuet enda kohustusest vabastamiseks. J. Järvik oli 23.12.2003 kokkuleppe sõlmimisel teadlik, et kokkulepe ei kajasta tegelikku olukorda ning varjas seda hageja eest. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna 23.12.2003 ei esinenud VÕS § 578 lg 1 kompromissi olukorda ning hagi esitamine ei ole vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
26.Kui hageja oleks tunnustanud OÜ-ga Verpo Ehitus sõlmitud näilikest töövõtulepingutest väidetavalt tulenevaid nõudeid, ei vabasta see kostjat 3 000 000 krooni ja viiviste tasumisest. Kui 23.12.2003 tasaarvestuskokkuleppega lugeda näilikest tehingutest tulenev nõue tunnustatuks, on kostja alusetult rikastunud ning kohustatud tasuma hagejale 3 000 000 krooni koos seadusjärgsete viivistega. Vastustaja seisukoht
27.Marine Systems OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.
28.OÜ Verpo Ehitus apellatsioonkaebusele ei vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale maksma poolte 7. aprillil 2003. a sõlmitud ja 23. detsembril 2003. a muudetud kinnistu müügilepingu alusel 3 mln krooni ja kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist või on ostuhinna tasumise nõue poolte
23.detsembri 2003. a kokkuleppe p 1.1.7 ja 23. detsembri 2003. a kinnistu müügilepingu muutmise lepingu p 2.3 kohaselt tasaarvestatud.
31.Tasaarvestust kui eelkõige ühepoolset kujundusõigust reguleerib esmalt VÕS § 197. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib VÕS § 197 lg 1 järgi kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus
5(8)
oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tagajärjeks on VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt see, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
32.Praeguses vaidluses ei ole kostja ühepoolse tahteavaldusega tasaarvestust teinud. Pooled leppisid 23. detsembri 2003. a kinnistu müügilepingu muutmise lepingu p-s 2.3 kokku selles, et muudetakse algse müügilepingu p 2.1 ja p 2.2. Vastavalt uuele kokkuleppele lugesid pooled lepingu p-s 2.2 müügihinnast 10 548 269 krooni 60 senti lepingu allakirjutamise momendist tasaarvestatuks ja müügihinna selles ulatuses kostja poolt täielikult tasutuks. Samal päeval sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe p-s 1.1.7 avaldasid pooled, et teadaolevalt on kostjal hageja vastu mh 3 mln krooni nõue (mille loovutas kostjale OÜ Verpo Ehitus), mis loetakse poolte vahel tasaarvestatuks vastavalt
23.detsembri 2003. a kinnistu müügilepingu muutmise lepingu p-le 2.3. Samuti kinnitasid pooled, et nimetatud nõue on kantud poolte bilanssi ja et kostjal ega kolmandatel isikutel ei ole hageja vastu rohkem nõudeid.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte kokkulepete näol on sisult ja eesmärgilt tegemist kompromisslepinguga, millega pooled loobusid teatud nõuetest teineteise vastu. VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Nõudest loobumisega lõpeb VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud.
34.Välja tuleb selgitada, milline oli poolte tahe kompromisslepingu sõlmimisel. Juhindudes TsÜS §-s 75 ja VÕS §-s 29 sätestatud tahteavalduse ja lepingu tõlgendamise reeglitest, tuleb poolte tahte väljaselgitamisel lähtuda lepingu sõlmimise asjaoludest, sealhulgas lepingueelsetest läbirääkimistest.
35.Revalhaus Kinnisvara OÜ osalus jagunes kuni 23. detsembrini 2003. a võrdselt Jürgen Järviku ja Arvo Klaasi vahel. Jürgen Järviku ja Arvo Klaasi koostöö muutus 2003. aastal võimatuks. Tekkinud erimeelsuste lahendamiseks alustasid pooled läbirääkimisi. Arvo Klaas, Revalhaus Kinnisvara OÜ, Jürgen Järvik ja Marine Systems OÜ allkirjastasid 2. oktoobril 2003. a lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe, milles fikseeriti edasise tegevuse põhimõtted vaidlusküsimuste lahendamisel (II kd, tl 413-417). Lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe p 1.1 kohaselt on kokkuleppe eesmärgiks reguleerida kohtuväliselt pooltevahelised vaidlusküsimused Arvo Klaasi, Jürgen Järviku, Revalhaus Kinnisvara OÜ, ja OÜ Marine Systems vahel tulenevalt poolte tegevusest ja/või tegevusetusest Viimsi vallas Soosepa elamurajooni arendamisel ning Harku vallas Liivanõmme detailplaneeringuga ettenähtud kinnistute võõrandamisel. Seega hõlmas kokkulepe ka käesolevas menetluses vaidlustatud töid, mis teostati Verpo Ehitus OÜ poolt. Sellest järeldub, et eksisteeris vaidlussituatsioon, mis lahendati kompromissi teel.
36.Peetud läbirääkimiste tulemusena ning realiseerimaks lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppes sätestatut allkirjastati 23. detsembril 2003. a kolm kokkulepet: müügilepingu muutmise leping; eraldi kokkulepe Revalhaus Kinnisvara OÜ õiguste ja kohustuste määratlemiseks ning Jürgen Järviku osa müügileping (1-kroonise müügihinnaga) Arvo Klaasile. Kõik ülalmärgitud lepingud nii eraldi kui koosvõetuna moodustasid ühise kompromisskokkuleppe, mille eesmärgiks oli lõpetada kõik omavahelised vaidlused ja õigussuhted, mis seondusid Revalhaus Kinnisvara OÜ-ga.
37.Ka hageja ise on pidanud hagiavalduses sõlmitud kokkuleppeid kompromissiks. Hagiavalduse p-s II 1.2 märgib hageja: “Nimetatud kinnistu tegelikku väärtust näitab ka asjaolu, et A.Klaasi ja J.Järviku kompromissi tulemusena nõustus J.Järvik vastavaks hinnaks
23.detsembril 2003. a nimetama 15 257 329,61 krooni. [....] Seetõttu alustas A.Klaas
6(8)
J.Järvikuga läbirääkimisi, et leppida kokku, kes saab hageja ainuosanikuks ja millistel tingimustel. Läbirääkimised edenesid visalt, kuivõrd J.Järvik ei olnud aktiivselt huvitatud kujunenud probleemi läbirääkimiste teel lahendama. [....] Pärast nimetatud avalduse rahuldamist õnnestus A.Klaasil ja J.Järvikul jõuda kokkuleppele, et J.Järvik võõrandab oma osaluse hagejas 1 EEK eest A.Klaasile ja lahkub hageja juhatusest. J. Järviku ja A.Klaasi kokkulepe formuleeriti 3-es 23. detsembril 2003. a sõlmitud lepingus ja hagiavalduse p-s II 1.3: “Lisaks hageja osa müügilepingule sõlmiti 23. detsembril 2003. a ka hageja, keda esindas Arvo Klaas, Jürgen Järvikuga seotud kostja, mida esindas Jürgen Järvik, vahel kokkulepe hageja õiguste ja kohustuste määratlemiseks. Lisaks sellele sõlmiti kompromissi raames 23. detsembril 2003. a ka kinnistu müügilepingu muutmise leping, kinnistu jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingud ning kinnistu ja korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping koos vastavate asjaõiguslepingutega ning koostati pandi ja keelumärke kustutav avaldus.”
38.Samuti leidis hageja tahe kompromissi sõlmimisel tõendamist poolte vande all antud ütlustega. 12.06.2006 toimunud maakohtu istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et kokkulepete eesmärgiks oli jagada ettevõte, lõpetada kõik erimeelsused ja vaidlused ühelt poolt Arvo Klaasi ja Revalhaus Kinnisvara OÜ ning teiselt poolt Jürgen Järviku ja Marine Systems OÜ vahel. Arvo Klaas andis ütlusi kohtumenetluses vande all, märkides, et 23.12.2003 tehinguga kulmineerusid läbirääkimised nö äri jagamiseks. ( II kd, tl 388). Kompromissi iseloomu kinnistu müügihinna kujunemisel kinnitab ka hageja seadusliku esindaja vastus ütluste andmisel, et ta täpselt ei mäleta, kuidas hind kujunes, kuid kui niimoodi kokku lepiti, ju siis rahuldas mõlemaid pooli.
39.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja on TsMS § 231 lg 2 järgi omaks võtnud asjaolu, et 23. detsembril 2003. a sõlmitud 3 kokkulepet kujutasid endast Marine Systems OÜ, Jürgen Järviku ja Revalhaus Kinnisvara OÜ ning Arvo Klaasi vahel sõlmitud kompromisskokkulepet. Kompromisskokkulepete eesmärgiks oli lõpetada kõik erimeelsused ja vaidlused õigusrahu saavutamise sooviga. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et kui kompromisslepingu tingimuseks oleks olnud võimaluse säilitamine täiendavate nõuete esitamiseks, ei oleks ta niisugustel tingimustel olnud nõus kompromisslepingut sõlmima.
40.Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus hageja käsitlusega, mille kohaselt oli 23. detsembri 2003. a kokkulepete eesmärgiks üksnes olemasolevate (teadaolevate) nõuete fikseerimine. Lisaks nõuete fikseerimisele otsustasid pooled sellised nõuded ka tasaarvestada. Tasaarvestamise teostamine iseenesest eeldab juba vastavate nõuete tunnustamist. Sõlmitud lepingutest ei nähtu, et tegemist oleks olnud tingimuslike tasaarvestustega. Kompromissläbirääkimiste käigus esindas hagejat professionaalne õigusnõustaja - vandeadvokaat. Vaidlusaluste tehingute hinda arvestades (miljonid kroonid), ei ole usutav ega veenev hageja väide, et ei hageja ega tema esindaja ei veendunud enne 23. detsembri 2003. a lepingute sõlmimist teostatud tööde tegemise faktis ega vaidlusaluse nõude olemasolus. Harju Maakohus juhtis õigesti tähelepanu asjaolule, et apellandil kui äriühingu seaduslikul esindajal oli võimalik olukorraga tutvuda ka enne 23. detsembri 2003. a lepingu sõlmimist. Juriidilise isiku juhtorganiks on TsÜS §-i 31 lg 2 kohaselt juhatus, kuhu kuulus Arvo Klaas. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige ning § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnevast saab järeldada, et kompromisslepingu sõlmimisel kinnitas hageja teadlikult Verpo Ehitus OÜ nõuet.
41.Ringkonnakohus leiab, et hageja kompromissilepingus väljendatud tahe selle kohta, et ta tunnustab kostja nõuet on käsitatav konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega poolte vahel 23. detsembril 2003. a sõlmitud kokkulepped sisaldavad endas notariaalset võlatunnistust, milles hageja on tunnustanud vaidlustatud Verpo Ehitus OÜ nõuet hageja vastu. Hageja on vaidlusalust nõuet tunnustanud 23. detsembril 2003. a sõlmitud kokkuleppe
7(8)
punktides 1.1.7 ja 1.1.8, kus on loetletud kostja nõuded hageja vastu ning viidatud müügilepingu muutmise lepingus sätestatud tasaarvestuskokkuleppele ning müügilepingu muutmise lepingu punktides 2.3 ja 2.4 sätestatud tasaarvestuskokkuleppes.
42.Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, sh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva tehingu tühisusele. Kuna poolte 23. detsembri 2003. a kokkuleppe p-d 1.1.7 ja 1.1.8 on käsitatavad konstitutiivse võlatunnistusena, ei saa hageja enam selle aluseks oleva töövõtulepingu tühisusele tugineda. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kohtule ka alternatiivset võlatunnistuse tagastamise nõuet. Lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue ei ole sama mis võlatunnistuse tagastamise nõue.
43.TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohustus mitte algatada vaidlusi õigussuhetest, mille osas on sõlmitud kompromissleping, tuleneb nii sellise lepingu olemusest ja eesmärgist, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest kui ka otseselt VÕS § 578 lg-test 1 ja 2.
44.Müügileping on jõus ja kehtiv. Samuti on jõus ja kehtiv Müügilepingu muutmise kokkulepe ning selles sisalduv tasaarvestuskokkulepe kui kahepoolne tehing. Hagejal oli seadusest tulenev võimalus kõnealuseid tehinguid vaidlustada (eksimuse või pettuse alusel ). Hageja ei ole viidatud lepinguid aga vaidlustanud, vastupidi, hageja on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel esitanud täitmisnõude, seega tema nõue tuginebki kõnealustele tehingutele. Hagis esile toodud asjaolude pinnalt oleks hageja kohaseks õiguskaitsevahendiks olnud tehingu tühistamine. Hageja soov mitte realiseerida oma õigust tehingu tühistamiseks näitab, et 23. detsembril 2003. a sõlmitud tehingud olid kokkuvõttes hagejale soodsad. Selline fakt kinnitab veelkord
23.detsembri 2003. a tehingute kompromissi iseloomu ja näitab, et 23. detsembri 2003.kompromisskokkuleppes hinnati poolte õigusi ja kohustusi kompleksselt. Antud kompromissi raames saavutatud kokkuleppest taganemine või selle tühistamine oleks kaasa toonud kogu kompromissi äralangemise, mida hageja ei ole soovinud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse kaalutlustega selle kohta, et tal ei saanud
23.detsembril 2003. a olla tahet kostja vastu abstraktse võlakohustuse loomiseks.
45.Kuna asja menetlus algas enne 31.12.2005, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb käesolevas asja menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel lähtuda kuni 31.12.2005 kehtinud seadusest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi menetluskulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jätta tema enda kanda. Vastustaja on apellatsioonimenetluses teinud kulusid õigusabile. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 kuuluvad vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile väljamõistmisele poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, arvestusega mitte üle 5% hagi rahuldamata osast, seega summas 176 926,35 krooni. Maakohus on kostjalt hageja kasuks just sellise summa välja mõistnud, mistõttu ei kuulu kostja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamisele.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.