Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.JJ esitas 03.09.2009.a. kohtule hagi OÜ RK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 14.02.2007.a. otsusega nr. 2-041354 hagejalt kostja kasuks välja põhinõude summa 500 000 krooni ja menetluskulud 48 480 krooni. Maakohtu otsus jõustus 02.06.2009.a. Riigikohtu otsusega (lahend 3-2-1-57-09). 28.08.2009.a. täitmisteate kättetoimetamise aktiga anti hagejale kätte Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts täitmisteate, mille kohaselt on hageja võlgnevuseks OÜ RK ees 553 980 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega 614 187,46 krooni. Hageja leiab, et sundtäitmine ei ole õiguspärane, kuna OÜ MS on loovutanud hagejale nõuded kostja vastu ning hageja on enda võlgnevuse kostja ees nimetatud nõuetega tasaarvestanud.
2.Harju Maakohtu 09.06.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-05-194 mõisteti kostjalt OÜ MS kasuks kohtukulude katteks välja 36 420,80 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.03.2008.a. otsusega maakohtu otsuse muutmata ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 18.06.2008.a. määrusega asja menetlusse võtmisest keeldumise kohta (lahend 3-7-1-2-256). Harju Maakohus mõistis 30.06.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-041069 kostjalt OÜ MS kasuks välja õigusabikulu summas 176 926,35 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.01.2008.a. otsusega samas tsiviilasjas maakohtu otsuse õigusabikulude väljamõistmist puudutavas osas muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 05.05.2008.a. (lahend 3-7-1-2-86). Harju Maakohtu 06.05.2009.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-08-57354 mõisteti kostjalt OÜ MS kasuks välja põhivõlgnevus summas 5 000 000 krooni, kuni 01.09.2008.a. kogunenud viivised summas 1 474 760,27 krooni, viivised seaduses sätestatud määras alates 02.09.2008.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja õigusabikulud summas 164 980 krooni. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Hageja ja MS OÜ vahel 01. juunil 2009.a. sõlmitud lepingu kohaselt on MS OÜ loovutanud hagejale nõuded tsiviilasjas nr 2-05-194 kostjalt välja mõistetud 36 420,80 krooni, tsiviilasjas nr. 2-04-1069 kostjalt välja mõistetud 176 926,35 krooni ja tsiviilasjas nr. 2-08-57354 kostjalt välja mõistetud võlgnevuse osaliseks tasumiseks 400 000 krooni suuruses osas. Kokku loovutas OÜ MS hagejale nõudeid summas 613 347,15 krooni. Kostja ei ole viidatud nõudeid õigeaegselt rahuldanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud suuruses. Hageja viivisenõude suuruseks on hagi esitamise seisuga 27 928,95 krooni. Seega on hageja võlgnevus kostja ees 553 980 krooni ning kostja võlgnevus hageja ees kokku 641 276,10 krooni (613 347,15+ 27 928,95). Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada JJ’i poolt käesolevas hagis esitatud tasaarvestuse avaldusega OÜ RK nõude summas 553 980 krooni täitmine ja pooltevahelise võlasuhte vastavas osas lõppemine ning tunnistada lubamatuks JJ’i suhtes läbiviidav sundtäitmine täiteasjas 025/2009/2400. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et tsiviilasjas 2-08-57354 esitas kostja Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks, kohus taastas asjas menetluse, seega on vaidlus tsiviilasjas alles pooleli. Tsiviilasjades 2-05-194 ja 2-04-1069 nõuete aluseks olid kostja tehingud teiste äriühingutega. Tehingute sooritajaks oli OÜ RK tolleaegne juhatuse liige JJ. Kostja märgib, et 03.08.2007.a. koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur süüdistusakti kriminaalasjas 05230100220, üheks süüdistavaks oli ka JJ. Süüdistusaktis on kuriteo episoodideks ka tsiviilajades 2-08-57354, 2-04-1069 ja 2-05-194 käsitletud tehingud. Harju Maakohus lõpetas 16.07.2009.a. prokuratuuri taotluse alusel kriminaalasjas menetluse oportuniteedi alusel. Kostja soovib asjas esitada teistmisavalduse. Hageja viivisenõude rahuldamisel soovib kostja teha tasaarvestuse avalduse enda viivisenõudega hageja vastu.
Kostja jääb selle juurde, et hageja poolt esitatud täiteasjas nr. 025/2009/2400 täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud ning kostja palub kohtul kohaldada aegumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.06.2009.a. jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-04-1354 alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane, kas esinevad täitemenetlust välistavad asjaolud. Eelkõige, kas hageja on kostja nõude tasaarvestanud ja seetõttu kuulub täitemenetlus asjas lõpetamisele.
5.Kostja nõue hageja vastu tuleneb Harju Maakohtu 14.02.2007.a. otsusest tsiviilasjas nr. 204-1354, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja põhinõude summa 500 000 krooni ja menetluskulud 48 480 krooni (I kd t/l 10-15). Täitmisteade (I kd t/l 18-19) anti hagejale kätte kättetoimetamise aktiga 28.08.2009.a. (I kd t/l 16-17) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts poolt. Nimetatud täitmisteate kohaselt on hageja võlgnevuseks kostja ees summa 553 980 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega moodustab see summa 614 187,46 krooni. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja võlgneb kostjale eelmainitud kohtulahendi alusel väljamõistetud summa ja täitmisteade on hagejale edastatud 28.08.2009.a.
6.Hagiavalduse (I kd t/l 4) punkti 5.6 kohaselt on hageja avaldus kostja nõude tasaarvestamises esitatud hagiavalduse tekstis ja hagi motiivide kohaselt tuleb tasaarvestuse avaldus lugeda kättetoimetatuks kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisega. Kostja sai hagimaterjalid kätte 24.04.2010.a. (I kd t/l 72). Seega on hageja tasaarvestuslik avaldus kostjale edastatud 24.04.2010.a. Kohtule 10.05.2010.a. esitatud vastuväidetes (I kd t/l 74-75) lükkab kostja ümber hageja väite temale varasemalt kui 24.04.2010.a. tasaarvestusliku avalduse esitamisest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale tasaarvestusliku avalduse esitamist enne täitmisteate kättetoimetamist.
7.Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejal on võlgnikuna õigus täitedokument täita tasaarvestuse kaudu. TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-104-10 p. 11). Eelpool viidatud maakohtu otsus jõustus 02.06.2009.a. (I kd t/l 10-15). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja väide kostja nõude tasaarvestamisest ei ole lubatav, kuna tasaarvestuse avaldus on esitatud pärast 28.08.2009.a. s.o. täitmisteate kättesaamist. Hagiavaldus esitati kohtule 03.09.2009.a. ja selles sisalduv tahteavaldus sai kostjale teatavaks 24.04.2010.a.
8.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole hageja väide kostja nõude tasaarvestamises lubatav, siis kohus ei anna sisulist hinnangut tasaarvestuse aluseks olevatele nõuetele. Muid asjaolusid, mis tingiksid sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja ei esitanud ning seega on tegemist põhjendamatu hagiga ja see jääb rahuldamata.
9.Harju Maakohus peatas 10.09.2009.a. määrusega täitemenetluse täiteasjas nr. 025/2009/2400 hagi tagamise korras kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. TSMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei
ole sätestatud teisiti. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus hagi tagamise abinõuna seatud täitemenetluse peatamise täiteasjas nr. 025/2009/2400.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja § 125 tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda TsMS § 123 ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, s.t. varalise nõudena. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 35 405,78 eurot (553 980 krooni). Menetluskulude jaotamine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud tervikuna hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.