Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue J J esitas 03.09.2009 kohtule hagi OÜ Revalhaus Kinnisvara vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 14.02.2007 otsusega nr 2-041354 hagejalt kostja kasuks välja 500 000 krooni ja menetluskulud 48 480 krooni. Maakohtu otsus jõustus 02.06.2009 Riigikohtu otsusega (lahend 3-2-1-57-09). 28.08.2009 täitmisteate kättetoimetamise aktiga anti hagejale kätte Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteade, mille kohaselt on hageja võlgnevuseks OÜ Revalhaus Kinnisvara ees 553 980 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega 614 187,46 krooni. Hagiavalduse kohaselt sundtäitmine ei ole õiguspärane, kuna OÜ Marine Systems on loovutanud hagejale nõuded kostja vastu ning hageja on enda võlgnevuse kostja ees nimetatud nõuetega tasa arvestanud. Harju Maakohtu 09.06.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-194 mõisteti kostjalt OÜ Marine Systems kasuks kohtukulude katteks välja 36 420,80 krooni, otsus jõustus Riigikohtu 18.06.2008.a. määrusega asja menetlusse võtmisest keeldumise kohta (lahend 3-71-2-256). Harju Maakohus mõistis 30.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1069 kostjalt OÜ Marine Systems kasuks välja õigusabikulu 176 926,35 krooni, otsus jõustus 05.05.2008. Harju Maakohtu 06.05.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-08-57354 mõisteti kostjalt OÜ Marine Systems kasuks välja võlgnevus 5 000 000 krooni, kuni 01.09.2008 kogunenud viivis 1 474 760,27 krooni, viivis seaduses sätestatud määras alates 02.09.2008 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja õigusabikulud summas 164 980 krooni. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. 01. juunil 2009.a. sõlmitud lepingu kohaselt on Marine Systems OÜ loovutanud hagejale nõuded tsiviilasjas nr 2-05-194 kostjalt välja mõistetud 36 420,80 krooni, tsiviilasjas nr. 2-04-1069 kostjalt välja mõistetud 176 926,35 krooni ja tsiviilasjas nr. 2-08-57354 kostjalt välja mõistetud võlgnevuse osas summas 400 000 krooni. Kokku loovutas OÜ Marine Systems hagejale nõudeid summas 613 347,15 krooni. Kostja ei ole viidatud nõudeid õigeaegselt rahuldanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud suuruses. Hageja viivisenõude suuruseks on hagi esitamise seisuga 27928,95 krooni. Seega on hageja võlgnevus kostja ees 553 980 krooni ning kostja võlgnevus hageja ees 641 276,10 krooni (613 347,15+ 27 928,95). Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada J Ju esitatud tasaarvestuse avaldusega OÜ Revalhaus Kinnisvara nõude summas 553 980 krooni täitmine ja pooltevahelise võlasuhte vastavas osas lõppemine ning tunnistada lubamatuks J Ju suhtes läbiviidav sundtäitmine täiteasjas 025/2009/2400. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Tsiviilasjas 2-08-57354 esitas kostja maakohtule kaja menetluse taastamiseks, kohus taastas asjas menetluse, seega on vaidlus tsiviilasjas alles pooleli. Tsiviilasjades 2-05-194 ja 2-04-1069 nõuete aluseks olevad kostja tehingud on seotud teiste äriühingutega. Tehingute sooritajaks oli OÜ Revalhaus Kinnisvara tolleaegne juhatuse liige J J. Kostja märgib, et 03.08.2007 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur süüdistusakti kriminaalasjas 05230100220, üheks süüdistatavaks oli ka J J. Süüdistusaktis on kuriteo episoodideks ka tsiviilasjades 2-08-57354, 2-04-1069 ja 2-05-194 käsitatud tehingud. Harju Maakohus lõpetas 16.07.2009 prokuratuuri taotluse alusel kriminaalasjas menetluse oportuniteedi alusel. Kostja soovib asjas esitada teistmisavalduse. Hageja viivisenõude

rahuldamisel soovib kostja teha tasaarvestuse avalduse enda viivisenõudega hageja vastu. Hageja esitatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue täiteasjas 025/2009/2400 on aegunud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis J Ju hagi OÜ REVALHAUS KINNISVARA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Kohus tühistas maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-09-44126 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas 025/2009/2400. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas tsiviilasjas 2-04-1354 02.06.2009 jõustunud kohtuotsuse alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane, kas esinevad täitemenetlust välistavad asjaolud. Eelkõige, kas hageja on kostja nõude tasa arvestanud ja seetõttu kuulub täitemenetlus asjas lõpetamisele. Kostja nõue hageja vastu tuleneb Harju Maakohtu 14.02.2007 otsusest tsiviilasjas 2-04-1354, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja põhinõue 500 000 krooni ja menetluskulud 48 480 krooni. Täitmisteade anti hagejale kätte kättetoimetamise aktiga 28.08.2009. Nimetatud täitmisteate kohaselt on hageja võlgnevuseks kostja ees 553 980 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel koos täitekuludega moodustab see summa 614 187,46 krooni. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja võlgneb kostjale eelmainitud kohtulahendi alusel väljamõistetud summa ja täitmisteade on hagejale edastatud 28.08.2009. Hagiavalduse punkti 5.6 kohaselt on hageja avaldus kostja nõude tasaarvestamises esitatud hagiavalduse tekstis ja hagi motiivide kohaselt tuleb tasaarvestuse avaldus lugeda kättetoimetatuks kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisega. Kostja sai hagimaterjalid kätte 24.04.2010. Seega on hageja tasaarvestuslik avaldus kostjale edastatud 24.04.2010. Kohtule 10.05.2010 esitatud vastuväidetes lükkab kostja ümber hageja väite temale varasemalt kui 24.04.2010 tasaarvestusliku avalduse esitamisest. Hageja ei ole tõendanud kostjale tasaarvestusliku avalduse esitamist enne täitmisteate kättetoimetamist. TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist (Riigikohtu lahend 32-1-104-10 p 11). Maakohtu otsus jõustus 02.06.2009. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja väide kostja nõude tasaarvestamisest ei ole lubatav, kuna tasaarvestuse avaldus on esitatud 28.08.2009 s.o pärast täitmisteate kättesaamist. Hagiavaldus esitati kohtule 03.09.2009 ja selles sisalduv tahteavaldus sai kostjale teatavaks 24.04.2010. Kuivõrd hageja väide kostja nõude tasaarvestamises ei ole lubatav, siis kohus ei anna sisulist hinnangut tasaarvestuse aluseks olevatele nõuetele. Muid asjaolusid, mis tingiksid sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja ei esitanud. Kohus asus seisukohale, et tegemist on põhjendamatu hagiga ja see tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes TSMS § 386 lg-st 4, tühistas kohus hagi tagamise abinõuna seatud täitemenetluse peatamise täiteasjas nr xxxxxxxxxxx. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus ei ole otsust teinud kõigi hageja nõuete kohta. Hageja taotles hagiavalduses lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele ka selle tuvastamist, et hageja poolt hagiavalduses esitatud tasaarvestuse avaldusega on kostja nõue summas 553 980 krooni täidetud ja pooltevaheline võlasuhe vastavas osas lõppenud. Juhul, kui kohus leidis, et täitemenetlus antud asjaoludel on lubatav, siis tulenevalt hageja esitatud nõudest, oleks kohus pidanud seisukoha võtma hageja esitatud ja kostja poolt 24.04.2010 kättesaadud tasaarvestuse avalduse osas. Sellega rikkus kohus TsMS § 438 lg 1 sätteid, sest otsust ei ole tehtud kõikide hageja nõuete osas. Maakohus jättis VÕS § 197 lg 1 kohaldamata, kuigi tulenevalt hagist tulenevatest asjaoludest, oleks kohus pidanud seda kohaldama. Hagiavalduse punktis 2 märgitud nõue oli hageja alternatiivne tuvastusnõue, mille kohus oleks saanud jätta läbi vaatamata vaid juhul, kui kohus oleks rahuldanud hageja esimese nõude. Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, rikkudes TsMS § 392 lg 1 p-s 3, § 400 lg-s 5 ja § 401 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid. Maakohtu otsus ning selle rajamine Riigikohtu otsusele nr 3-21-104-10 oli hageja jaoks üllatav. Kui hageja oleks olnud teadlik asjaolust, et maakohus kavatseb vaidluse lahendada antud Riigikohtu otsuse alusel, oleks hageja soovinud esitada omapoolseid kaalutlusi, vastuväiteid ja selgitusi. Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-104-10 ei ole antud asjas kohaldatav. Isegi juhul, kui kostja oleks tuginenud kõnealusele Riigikohtu otsusele, siis asja lahendamine nimetatud otsusest tulenevalt peaks olema välistatud hea usu põhimõttest tulenevalt. Riigikohtu otsuse 3-2-1-104-10 punktis 11 on asutud seisukohale, et TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Alates 17.02.2009 on kostja aadressi kohta äriregistrisse tehtud kanne kehtetu. See tähendab, et kostjal puudub registrijärgne aadress ning talle ei olnud võimalik kätte toimetada mistahes tahteavaldusi. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 7 kohaselt oli kostja kohustatud oma andmete muutumisest äriregistrit koheselt teavitama. Kostja on nimetatud kohustuse jätnud tahtlikult täitmata. Kui täitmisteade toimetati hagejale kätte 28.08.2009, siis tasaarvestuse aluseks olevad nõuded omandas hageja OÜ-lt Marine Systems juba 01.06.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Eelnev kinnitab asjaolu, et hageja on omapoolse tasaarvestuse teostamisel käitunud heas usus ning ei soovi venitada tema suhtes nõuete sissenõudmist. Peale nõude loovutamise lepingu sõlmimist üritas hageja korduvalt kostjaga talle teadaolevate kontaktide kaudu kontakteeruda ning talle tasaarvestusavaldust teatavaks teha. Kostja vältis mistahes avalduste vastuvõtmist, kuigi oli TMS § 26 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 tulenevalt kohustatud täitemenetluses kohtutäituriga koostööd tegema, sealhulgas võtma vastu täitmisteade. Senises kohtupraktikas on käsitletud olukordi, kus isik ei ole korraldanud registrijärgselt aadressilt posti vastuvõtmist (otsus 3-2-1-97-04 p 13). Kohtute seisukoht on läbivalt olnud, et juriidiline isik peab tagama oma registrijärgselt aadressilt posti vastuvõtmise. Samas antud juhul puudus juriidilisel isikul üldse registrijärgne aadress, st hagejal puudus mistahes võimalus oma tahteavalduse kostjale kättetoimetamiseks enne täitmisteate kättesaamist 28.08.2009. Hageja on käitunud heas usus, ta ei ole üritanud menetlust venitada ja esitas 03.09.2009 kohselt peale täitmisteate kättesaamist 28.08.2009 kostja vastu hagi. Samas ei olnud hagejal ka teoreetiliselt võimalik täita Riigikohtu 17.11.2010 otsuses 3-2-1-104-10 väljendatud tõlgendust TMS § 221 osas. Seda põhjusel, et kostja, rikkudes ÄS § 33 lg-st 7 tulenevat

kohustust informeerida andmete muutumisest äriregistrit, ei olnud avaldanud ei äriregistrile ega hagejale oma aadressi. VÕS § 103 lg-le 3 analoogia kohaselt ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Maakohtu otsus legaliseerib õiguste kuritarvitamise ja pahauskse käitumise. Kui antud otsus jõusse jätta, siis sellest otsusest tulenev sõnum võimalikele adressaatidele on see, et juriidilise isiku aadressi ei tasu avalikustada, sest nii on menetluslikult kasulikum. Kohus ei tohiks tunnustada olukorda ega oma otsusega rajada praktikat, kus seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine (ÄS § 33 lg 7) võiks rikkujale kaasa tuua positiivse menetlusliku lahendi. Tegemist oleks ilmselgelt õiguste kuritarvitamise heakskiitmisega. Isegi juhul, kui kostja oleks tuginenud vastuväidetes kõnealusele Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-104-10, ei saaks vaidlust nimetatud otsuse alusel lahendada tulenevalt VÕS § 6 lg-st 2. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi esindaja ning vastustaja, ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes puudub seaduslik alus. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist eelnimetatud nõude osas. Maakohus tuvastas, et hageja sai täitmisteate täiteasjas nr 025/2009/2400 kätte 28.08.2009 ning tasaarvestuse avalduse esitas alles hagiavalduse tekstis. Hagimaterjalid sai kostja kätte 24.04.2010. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.11.2010 otsuses nr 3-2-1-104-10 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Õige on, et tasaarvestust ei välista see, et tasaarvestamiseks kasutatud nõue on omandatud loovutamisega. VÕS § 197 lg 2 mõttes kujutab tasaarvestus endast kujundusõigust, mille kasutamise korral pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestav pool esitama tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Käesolevas tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse esitamisel ei olnud hageja tasaarvestuse avaldus kostjale kätte toimetatud. Seega puudus eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi, s.o nõue ei olnud hagi esitamise ajal tasa arvestatud. Asjaolu, et hageja väidetel ei olnud võimalik tasaarvestuse avaldust kostjale edastada, ei oma õiguslikku tähendust. Oluline on, et puuduvad tõendid tasaarvestuse avalduse tegemise kohta kostjale enne täiteteate kättetoimetamist. Ringkonnakohtu istungil ilmnes ka see asjaolu, et apellandi poolt viidatud tsiviilasjas nr 208-57354 ei ole otsus jõustunud. Eelnimetatud tsiviilasjas toimub kohtumenetlus. Seega ei ole

hagis viidatud omandatud nõue 400 000 krooni osas ka selge. Juhul, kui hagejal on siiski nõue kostja vastu, siis võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolu korral esitada hagi sissenõudja vastu, seda ka pärast täitemenetlust (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-31-10). Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohtu viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-104-10 oli üllatuslik. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, mis tähendab ka seda, et kohus uurib kohtupraktikat õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil ning viide Riigikohtu jõustunud lahenditele on lubatav. Apellandi väidetel on maakohus jätnud seisukoha võtmata tema alternatiivse nõude osas, milles ta palus tuvastada, et tasaarvestuse avaldusega on kostja nõue täidetud 553 980 krooni osas ja pooltevaheline võlasuhe on vastavas osas lõppenud. Kolleegium asub seisukohale, et hagiavaldusest ei ilmne, et hageja oleks nõuded esitanud alternatiivselt. Hagiavalduses on märgitud kaks iseseisvat nõuet. Kolleegium leiab, et eelnimetatud nõudes on hageja tuginenud samade poolte vahel toimuvas vaidluses samale esemele samal alusel, so täitemenetluse lõpetamisele seoses tasaarvestuse tegemisega. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p-st 4 tulnuks kohtul eelnimetatu nõue jätta läbi vaatamata. Eelnimetatud menetlusõiguslik puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Vastustaja vastuväidetel on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegunud, kuivõrd hageja esindajale esitati täitmisteade 11.06.2009, kuid hagi on esitatud alles 03.09.2009. Eelnimetatud väite esitas kostja ka maakohtus ning palus kohaldada aegumist (II kd .lk. 201). Õige on, et TMS § 10 lg 3 kohaselt, kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. Hageja esindaja on põhjendanud, et tema volitused hageja esindamiseks olid lõppenud. Vastupidist tõendatud ei ole. Seega ei tuvastanud kolleegium, et hagi sundtäitmise lõpetamiseks on esitanud aegumistähtaja möödudes. Menetluskulu jaotus Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Fred Fisker

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.