Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 15. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 10. novembrist 1998 lasteaia nr XXX juhatajana. Lasteaed nr XXX nimetati hiljem ümber lasteaiaks „XXX“. Peale tähtaja lõppemist pikendati hageja töölepingut uueks tähtajaks. Alates 02. jaanuarist 2006 sai hageja ametikoha nimetuseks lasteaia „XXX“ juhataja kohusetäitja. Hageja töökohustustes see muudatusi kaasa ei toonud. 1(8)

Kostja, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2007 korraldusega nr 4 kuulutati välja konkurss lasteaia juhataja ametikohale. Peale hageja osales konkursil veel üks kandidaat juhataja ametikohale. Hageja sai 27. märtsil 2007 teatise, et ta ei vasta kandideeritud ametikoha nõuetele. Teatisele oli alla kirjutanud komisjoni esimees N.S.. Hageja kahtleb, kas teatele alla kirjutanud isik oli üldse komisjoni esimees. Samal päeval teatati hagejale, et temaga sõlmitud tööleping, tähtajaga kuni 31. märts 2007, lõpetatakse. Alates 28. märtsist 2007 kuni 14. aprill 2007 oli hageja töövõimetuslehel. Hageja sai teada, et lasteaia juhataja kohustusi keegi täitma ei asunud, töölepingut kellegagi ei sõlmitud ja kuna töölepingut hagejaga ei lõpetatud, tuli hageja 16. aprillil 2007 tööle, andis ära töövõimetuslehe ja asus täitma oma töökohustusi. Töökohustusi täitis hageja ka 17. aprillil 2007 ning alles tööpäeva lõpus kutsuti hageja Narva-Jõesuu linnapea juurde vestlusele. Hagejale esitati pretensioon selle kohta, miks ta oli tööle asunud ning nõuti, et hageja allkirjastaks töösuhte lõpetamise dokumendi. Hageja oli veendunud, et tema töösuhe jätkub. Hageja väitel ei ole kostja kui tööandja tähtajalise töölepingu sõlmimisel märkinud töölepingusse tähtajalise töölepingu sõlmimise alust. Hageja on seisukohal, et tähtajalise töölepingu saab sõlmida vaid lasteaia juhatajaga. Juhataja kohusetäitja osas tähtajalise töölepingu sõlmimise nõue ei kehti. Lisaks eelnevale ei märkinud kostja töölepingu lõpetamisel töölepingusse lõpetamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile. Sellega on kostja teinud töölepingu lõpetamisel protseduurilisi vigu ning töölepingu lõpetamine tuleb lugeda ebaseaduslikuks. Hageja väitel jätkusid tema töösuhted, mis pidid lõppema 31. märtsil 2007, seoses tööle lubamisega 16. aprillil 2007. Seetõttu muutus hagejaga sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks ning seega on hagejaga määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töölepingu tähtaja möödumisel ebaseaduslik. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle lasteaia „XXX“ juhataja ametikohale töölepingus ettenähtud tingimustel ja välja mõista kostjalt hageja kasuks töölt sunnitud aja eest keskmine palk alates 18. aprillist 2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: tööleping nr 1 (t.l.-9-11); töölepingu nr 1 muutmine (t.l.-4-5); tööleping nr 2 (t.l.-6-8); töölepingu 01.01.2001 muutmine (t.l.-12-16); töölepingu nr XXX ja töölepingu muutmise kokkuleppe lõpetamine (t.l.-17); teade töölepingu lõpetamisest (t.l.18); töölepingu nr XXX pikendamine (t.l.-19); teatis 26. märtsist 2007 (t.l.-20); töölepingu nr XXX lõpetamine (t.l.-21); tööraamatu koopiad (t.l.-22-24); konto väljavõte (t.l.-56); käskkiri nr XXX (t.l.-58-60); käskkiri nr XXX (t.l.-62-66). Kostja vastus Viru Maakohtule 14. juunil 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hagejaga oli 10. novembril 1988 sõlmitud tööleping nr 1, mille alusel asus hageja tööle lasteaia nr XXX juhatajana. Alates juulist 1998 loeti hageja tööandjaks Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Alates 01. jaanuarist 2001 muudeti hageja tööleping tähtajaliseks ning loeti sõlmituks viieks aastaks. Pooled allkirjastasid 29. detsembril 2005 töölepingu lõpetamise alates 01. jaanuarist 2006 seoses tähtaja möödumisega ning kostja tegi hagejale ettepaneku jätkata tööd juhataja kohusetäitja ametikohal kuni juhataja leidmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseni tähtajaga üks aasta. Pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu nr 2 tähtajaga üks aasta, mille alusel täitis hageja juhataja kohusetäitja ülesandeid. Seoses uue konkursi ettevalmistamise ja läbiviimisega pikendasid pooled

märtsil 2007 töölepingu lõpetamise seoses tähtaja möödumisega alates 31. märtsist 2007 ning hageja allkirjastas selle 17. aprillil 2007. Hageja tööraamatusse tehti kanne töölepingu lõpetamisest töösuhte faktilise lõppemise aja seisuga. Kostja väitel teatas ta töölepingu lõpetamisest hagejale õigeaegselt, so viis päeva ette. Töölepingu lõpetamisest teatati hagejale 26. märtsil 2007 ja tööleping lõpetati 31. märtsil 2007. Kostja etteteatamistähtaega rikkunud ei ole. Kostja väitel lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja saabumisega ning sellest tulenevalt on ka hagejal väär arvamus, et töösuhe jätkus 16. aprillil 2007. Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja viibis sel päeval lasteaia ruumides, tegi ta seda omaalgatuslikult ning alusetult. Kostja möönab, et kuna hageja töösuhte lõppemisel ei tagastanud tööandjale asutuse võtmeid ja ei andnud üle asjaajamist, võis ta 16. aprillil 2007 viibida lasteaia ruumides. Kostja arvates on see seletatav asjaoluga, et hageja soovis viia lasteaiast ära oma isiklikud asjad. Kostja väitel oli töölepingut hagejaga pikendatud kuni 31. märtsini 2007, so avaliku konkursi korraldamise ajaks. Lasteaia „XXX“ juhataja leidmiseks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldatud avaliku konkursi tulemused kinnitati 28. märtsil 2007 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr XXX. Hageja nimetatud korraldust ei vaidlustanud. Kostja väitel on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei saa olla menetlusosaliseks. Linnavalitsus on täitevorgan, kellel on õigus kohalikku omavalitsust kohtus esindada. Kostja leiab, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, kuna poolte vahel sõlmitud töölepingud olid tähtajalised. Samuti ei ole põhjendatud hageja väited selle kohta, et tööleping muutus tähtajatuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 28. märtsi 2007 korraldus nr XXX (t.l.-34); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2007 korraldus nr XXX (t.l.35); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08. jaanuari 2007 korralduse nr XXX lisa (t.l.-36-38). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse ja hagiavalduses esitatud väidete juurde. Hageja selgitas, et hageja töösuhted jätkusid ka peale töölepingu lõpetamist 31. märtsil 2007. Hageja viibis tööl 16. aprillil 2007 terve päeva ning 17. aprillil 2007 andis hageja välja käskkirjad nr XXX. Lisaks hüvitati hagejale ka haigusleht kogu haiguse perioodi eest, so 24. märtsist 2007 kuni 14. aprillini 2007. Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et hageja kui juhataja kohusetäitja ülesanded ei erinenud millegi poolest juhataja tööülesannetest. Hageja võttis omaks, et teate töölepingu lõpetamisest 31. märtsil 2007 sai ta kätte 27. märtsil 2007. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja hagi ei tunnista. Kostja jäi vastuses hagiavaldusele esitatud vastuväidete juurde. Kostja väitel sõlmiti hagejaga tähtajaline tööleping lasteaia juhataja kohuste täitmiseks kuni konkursi läbiviimiseni. Konkurssi 2006. aasta jooksul ei korraldatud, kuid see ei mõjuta hageja tähtajalise töölepingu kehtivust. Kostja on seisukohal, et töösuhted hagejaga lasteaia juhatajana lõpetati 01. jaanuaril 2006 ning seda vaidlustatud ei ole. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3(8)

Kohus tuvastas, et hageja töötas vastavalt töölepingule nr 1 alates 10. novembrist 1988 NarvaJõesuu lasteaia nr XXX juhatajana. Alates juulist 1998 on hageja tööandjaks Narva-Jõesuu Linnavalitsus (t.l.-9-11). Hageja ja tööandja on 01. jaanuaril 2001 sõlminud 18. jaanuari 1993 töölepingu nr XXX muutmise kokkuleppe, mille kohaselt muutub hagejaga sõlmitud tööleping tähtajaliseks. Leping on sõlmitud tähtajaga viis aastat ning tähtaja alguseks on 01. jaanuar 2001. Hageja asus tööle lasteaia juhatajana (t.l.-4-5). Hagejaga sõlmitud tähtajaline tööleping (sõlmitud

4(8)

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime saab olla vaid isikul, so kas juriidilisel- või füüsilisel isikul. Juriidilised isikud on omavalitsusüksused vald või linn. Linnavalitsus on linna volikogu poolt moodustatav täitevorgan ning seetõttu ei saa linnavalitsus olla iseseisvaks juriidiliseks isikuks. Kuna linnavalitsus ei ole juriidiline isik, siis ei oma linnavalitsus ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ning ei saa osaleda kohtumenetluses kostjana. Töölepingu kohaselt (t.l.-6-8) on hageja tööandjaks märgitud Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 3 p 1 ja p 2 kohaselt, tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 34 lg 3 p 5 kohaselt linnavalitsus kinnitab ametisse ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Narva-Jõesuu linna asutuse juhiga. Lasteaed „XXX“ on Narva-Jõesuu linna asutus ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on antud lasteaia juhataja osas tööandja õigused. Kuna hagi saab esitada vaid tsiviilkohtumenetlusteovõimet omava juriidilise isiku vastu, jõuab kohus järeldusele, et kostjaks tuleb lugeda Narva-Jõesuu linn. Töölepingu lõpetamine Hageja nõudeks on tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1, ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja väitel jätkusid tema töösuhted, mis pidid lõppema 31. märtsil 2007, seoses tööle lubamisega 16. aprillil 2007. Seetõttu muutus hagejaga sõlmitud tähtajaline tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks ning hagejaga määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töölepingu tähtaja möödumisel on ebaseaduslik. Kostja esitas vastuväite, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, kuna poolte vahel sõlmitud töölepingud olid tähtajalised. Samuti ei ole põhjendatud hageja väited selle kohta, et tööleping muutus tähtajatuks, sest juhul kui hageja viibis sel päeval lasteaia ruumides, tegi ta seda omaalgatuslikult ning alusetult. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lähtuvalt TLS § 71 p 2, tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Vastavalt TLS § 77 lg 1 p 2, tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat. Hageja ja tööandja vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping kestvusega kuni 31. märts 2007. Tööandja teatas hagejale 26. märtsi 2007 teatisega nr XXX (t.l.-20) töölepingu lõpetamisest 31. märtsil 2007. Hageja võttis teatise vastu 27. märtsil 2007. Tööandja lõpetas töölepingu hagejaga alates 31. märtsist 2007. Hageja väide, et ta asus 16. aprillil 2007 täitma tööülesandeid, kuna lasteaia juhataja kohustusi keegi täitma ei asunud, töölepingut kellegagi ei sõlmitud ning töölepingut temaga ei lõpetatud, on alusetu. Hagejale oli teatatud töölepingu lõpetamisest 31. märtsil 2007 ning seega pidi hageja 16. aprillil 2007 olema teadlik töölepingu lõpetamisest ning hagejal ei olnud õigust asuda 16. aprillil 2006 täitma lasteaia juhataja ülesandeid. 5(8)

Vastavalt TLS § 78, kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Peale 31. märtsi 2007 hagejaga uut töölepingut ei sõlmitud. Asjaolu, et hageja viibis oma töökohal

6(8)

Kohus jõuab järeldusele, et tähtajaline tööleping oli hagejaga sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks ja seetõttu oli võimalik sõlmida tähtajaline tööleping ka juhataja kohusetäitjaga. Kuna tähtajalise töölepingu sõlmimise alus oli olemas – tähtajaline tööleping sõlmiti ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, ning pooled olid sellest teadlikud, siis kohus leiab, et tähtajalise töölepingu sõlmimise aluse töölepingusse märkimata jätmist ei saa lugeda protseduurireeglite oluliseks rikkumiseks. Hageja väitel ei märkinud kostja töölepingu lõpetamisel töölepingusse lõpetamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile. Kohus ei nõustu hageja väitega. Vastavalt TLS § 73 lg 1, tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Hageja ja tööandja vahel 30. märtsil 2007 koostatud 02. jaanuari 2006 töölepingu lõpetamise kokkuleppes on töölepingu lõpetamise aluseks viidatud TLS § 71 p 2 (t.l.-21), mille kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Puudub sõnaline formuleering, et tööleping on lõpetatud seoses tähtaja möödumisega. Kuna töölepingu lõpetamise kokkuleppes märgitud viide TLS §-le 71 p 2 võimaldab täpselt ja üheselt tuvastada töölepingu lõpetamise alust, milleks on tähtaja möödumine, leiab kohus, et töölepingu lõpetamise aluse sõnalise formuleeringu puudumist ei saa lugeda töölepingu lõpetamise aluse kohaldamiseks kehtestatud protseduurireeglite oluliseks rikkumiseks. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid olemas. Töölepingu lõpetamise aluse kohaldamise protseduuri reeglite olulist rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus jõuab järeldusele, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik ning hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tuleb jätta rahuldamata. Tööle ennistamine ja hüvitis Seoses töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnustamise nõudega on hageja esitanud nõuded ennistada hageja tööle lasteaia juhataja ametikohale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses Lähtuvalt TLS § 117 lg 1, töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kohus jõudis järeldusele, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda tööle ennistamist ega sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ja seega tuleb hageja nõuded hageja tööle ennistamiseks ja kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja tõendid - tööleping nr XXX (t.l.-9-11); töölepingu nr XXX muutmine (t.l.-4-5); töölepingu 01.01.2001 muutmine (t.l.-12-16); töölepingu nr XXX ja töölepingu muutmise kokkuleppe 7(8)

lõpetamine (t.l.-17); teade töölepingu lõpetamisest (t.l.-18); tööraamatu koopiad (t.l.-22-24) – ei oma asjas tähendust, kuna tõendites viidatud asjaolude osas vaidlus puudub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.