Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluse lõpetamise ja riigilõivu osalise tagastamise kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2008. a Raplas

Tsiviilasja number

2-07-21209

Hagi ese

Reaalosade kindlaksmääramise nõue kaasomandis

Menetlusosalised ja nende

Hageja: K A xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xxx xx-xx Esindaja: Laura Kull Kostjad: M V isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx x O S xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx x Esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tehver&Partnerid, Tallinn, Kreutzwaldi 12

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-07-21209. Jätta kostjate taotlus hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.

menetluskulude

Tagastada K Ale (isikukood xxxxxxxxxxx, arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx) tema poolt 29.05.2007.a.Rahandusministeeriumi kontole nr.221023778606 (viitenumber 2900072369) tasutud riigilõivust 100 (üks sada) krooni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu

Rapla Kohtumajja. Asjaolud 4.06.2007.a. esitas K A Pärnu Maakohtule hagi M V ja O S vastu kostjatele kuuluvas kaasomandis reaalosade kindlaksmääramiseks, eesmärgiga taotleda täitemenetluses sissenõude pööramist M Vle kuuluvale varale. Tallinna Linnakohtu 2.11.2005.a. otsusega oli M Vlt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha 1500 krooni kuus ja kohtukulud 3600 krooni. Kuna M V kohtuotsust vabatahtlikult täitma ei asunud, esitas hageja 24.11.2006.a. avalduse täitemenetluse algatamiseks, peale mida asus M V tasuma elatist 750 krooni kuus. 1.maiks 2007.a. oli MV võlgnevus hageja ees 33 725.80 krooni. Vastavalt Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri teatisele 14.05.2007.a. nr.3870 puudub M V lahusvara, millele sissenõuet pöörata, kuid temale kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist asukohaga xxxxxxxx, xxxxxxx x-x. 22.06.2007.a. esitas kostjate esindaja kohtule kirjaliku vastuse, milles palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna lähtuvalt AÕS §-dest 76 lg.1 ja 77 lg.2 puudub hagejal õigus seesugust nõuet esitada. Ühtlasi teatas kostjate esindaja, et M V on esitanud 31.05.2007.a. Harju Maakohtule hagi K A vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ja tekkinud võlgnevuse tasumisest osaliseks vabastamiseks (tsiviilasi nr.2-07-21073). 11.12.2007.a. esitas K A esindaja Pärnu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks tulenevalt asjaolust, et pooled sõlmisid tsiviilasjas nr.2-07-21073 kompromissi. 20.12.2007.a. teatas kostjate esindaja kohtule, et kostjad ei vaidle vastu hagist loobumise vastuvõtmisele, kuid taotlevad menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 7522.50 krooni. Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper on kulutanud kostjatele õigusabi osutamisele 3 tundi ja 45 minutit hinnaga 1700 krooni tund, millele tuleb lisada käibemaks 18%. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi ja võtab selle vastu. Menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg.1 p.3 alusel. TsMS § 150 lg.2 p.2 kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust. Kuna K A on kõnesoleva hagi esitamisel tasunud 29.05.2007.a. 200 krooni riigilõivu, kuulub talle tagastamisele 100 krooni. Vastavalt TsMS § 168 lg.4 mõistab kohus hagist loobumise või selle tagasivõtmise korral kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjate esindaja taotleb menetluskulude hagejalt väljamõistmist, kuna kostjad ei ole K Apoolt kõnesolevas hagis esitatud nõuet rahuldanud. Kohtu hinnangul on kostjate sellekohane seisukoht asja olemusest lähtuvalt ebaõige. K A esitas kõnesoleva hagi kohtusse põhjusel, et kostja M V oli jätnud täitmata nii seadusest kui Tallinna Linnakohtu 2.11.2005.a. otsusest tuleneva elatise maksmise kohustuse ning kogunenud võlg andis K Ale õiguse taotleda sissenõude pööramist võlgniku varale. Kas K A hagi oli esitatud kujul õiguslikult korrektne ning kas ta selle kaudu suutnuks saavutada püsitatud eesmärki, ei oma käesoleval ajal enam tähtsust. K A ja M V vaheline võlasuhe leidis lahenduse poolte vahel teises kohtuasjas (tsiviilasi nr.2-07-21073) sõlmitud kompromissiga, mistõttu langes ära ka vajadus sissenõude pööramiseks võlgniku, so M V varale. Seega oli kõnesolevast hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja M V oma võlaküsimuse hagejaga viimast rahuldaval viisil lahendas. Lisaks eeltoodule oleks kostjate kohtukulude väljamõistmine hagejalt ka ebaõiglane, kuna kõnesolevat hagi esitades on K A püüdnud kaitsta eelkõige poolte alaealise tütre H M huve.