Asjaõigus › Omandiasjad

1 (12)

2-05-13404

Jätta menetluskulud rahalistes nõuetes poolte endi kanda. Jätta menetluskulud kaasomandi lõpetamise nõudes J.M.`i kanda. Välja mõista J.M.`ilt menetluskulu summas 24 860 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kuuskümmend krooni) M.A. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja M.A. esitas kohtusse hagi J.M.`i vastu rahalises nõudes ja palus kostjalt välja mõista 52 313.17 krooni s.o. hageja on teinud kulutusi elamule ja selle ümbruse korrashoiukskorstnapühkimise teenus elamus tuleohutuse tagamiseks tasunud selle eest 1995.a.-2005.a. 2708.10 krooni; vihmaveetorude vahetamine takistamaks elamu puitkonstruktsioonide kahjustumist ja hävimist 1003.24 krooni; mädanenud välisuksepiida vahetamine uue vastu 2003.a. 350 krooni; välisukse remont 2000 .a., kuna uks jäeti pidevalt lahti 150 krooni; elamu seina alumiste prusside asendamine plokkidega, kuna vanad prussid olid mädad 1999.a. 1340 krooni; iga aastane katuse ja vihmaveetorude puhastamine, eterniitkatuse puhastamine üle aasta 1995 – 2005.a. 700 krooni; elamu värvimine 1999.a. 14 448 krooni; uue aia ehitamine ja värvimine 1998.a. 3759 krooni; koridori mädanenud põranda vahetus, seinte, elektrijuhtmestiku ning lae remont 1999.a. 13 218 krooni; elamu ümbruse regulaarne korrashoid s.h. pühkimine, riisumine, muru niitmine, lumeajamine, olmeprügi viimine 1995.a. – 2005.a. 18 840 krooni; 1997.a. ja 1999.a. toimunud tänava veetrassi torustiku lõhkemise tagajärjel vee väljapumpamine ja äravedu 1000 krooni; 09.01.2005.a. tormiga maapinnast väljakisutud kuuse lõhkumine ja äraviimine 480 krooni; elamu esimese korruse tubades mädanenud põrandate asendamine uutega ja veekahjustusi saanud seinte remontimine 2003.a. 30 000 krooni; elamu I korrusele vee toomine 1997.a. 1850 krooni; elamule uue elektriprojekti tellimine ja tööde tegemine 1996.a. 10 062 krooni; elamu kindlustusmaksete tasumine 1995.a. - 2005.a. 4718 krooni. Kokku on hageja tasunud 104 626.34 krooni, millest 52 313.17 krooni palub välja mõista kostjalt. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja M.A. esitas ka hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis ehitised Pärnus, Xxxx xx x. Kummalegi kaasomanikule kuulub 1/ 2 m.o. Hageja palub kaasomand lõpetada selliselt, et jätta ehitised talle ja ta on nõus tasuma kostjale poole ehitiste maksumusest s..o. summas 385 000 krooni. Ehitised tuleb jätta talle, kuna see on tema ainuke elukoht ja talle kuulub tagastamisele ka ehitiste juurde kuuluv maa. Kostjal on avaldus maa erastamiseks tähtaegselt esitamata. Kostja ei kasuta ehitisi juba üle 10 aasta. Enne hagi esitamist tegi kostja hagejale vastava pakkumise ehitised välja osta hinnaga 385 000 krooni, millega hageja ka nõustus, kuid kostja ise taganes sellest. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus liitis hagid ühte menetlusse määrusega 17.02.2006.a. (tl.97). Kostja kirjalikud vastuväited

2 (12)

2-05-13404

Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnistanud, kaasomandi lõpetamisega on nõus, kuid ei nõustu hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kostja on samuti xxxx xx x elanud pikka aega, alaliselt elab seal kostja ema , kes on hagejale vennanaine. Samuti ei ole kostja nõus rahalise nõudega 52 313.17 krooni. Korstna pühkimise teenuse kohta ei ole hageja esitanud tasumist tõendavaid dokumente, vihmaveetoru vahetamist ei ole toimunud, uksepiita ei ole vahetatud ja välisust ei ole remonditud. Elamu seina alumised prussid ei olnud mädad ja kui hageja neid vahetas siis oma isiklikest vajadustest tulenevalt ning vahetati esimesel korrusel, kus elab hageja. Katust ja vihmaveetorusid pole puhastatud, katusel kasvab praegugi sammal. Elamust värvis hageja vaid esimese korruse, kus ta ise elab. Ülemist korrust ei ole värvitud. Aia ehitamise ja värvimise kohta ei ole dokumente esitatud. Koridori põranda vahetuse, seinte ja elektrijuhtmestiku ja lae remondi tulemusena ehitas hageja endale vannitoa ja WC, mida kasutab ainult hageja ise. Põrandal on linoleum, mida polnud vaja vahetada. Elamu ümbrust kasutab hageja ise ega ole lubanud teistel seda kasutada. Sellest tulenevalt peab ta ise ka koristama. Samuti pole tööde kohta kuludokumente esitatud. Tänava veetrassi lõhkemine ei puuduta kaasomanike kohustusi, tormikahjude likvideerimise kohta pole hageja kuludokumente esitanud. Elamu esimest korrust kasutab hageja ise ja sanitaarremondi tegemine ei ole kulutus, mida kaasomanikud peavad ühiselt kandma. 1997.a. tõi hageja vee enda kasutuses olevale esimesele korrusele ja kostjal puudub selle kasutamise võimalus. Elektriprojekti tellimine ja selle järgi tööde tegemine oli vajalik selleks, et hageja saaks endale eraldi elektriarvesti. Hageja kindlustas vaid talle kuuluva osa. Menetluse käik Kostja esitas hagi M.A. vastu 78 614.50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt J.M. pärandas Pärnus, Xxxx x asuva elamu ja abihooned võrdsetes mõttelistes osades M.A.`le ja V.M.-le V.M.kinkis 17.02.1995.a.enda m.o. elamust J.M.`ile. Seega on elamu ja abihoonete kaasomanikud J.M. ja M.A. kumbki 1⁄2 m.o.M.A. kasutuses on elamu esimene korrus, kus on pinda 55,9 m2 ja lisaks abihoones paiknev saun jm ruumid. J.M.`i kasutuses on teine korrus pinnaga 40,1 m2. M.A. kasutab rohkem 15,8 m2 pinda. Seega kasutab M.A. suuremat osa kui temale kuulub ja saab kaasomandisuhtest alusetult tulu. Ta nõuab õiglast hüvitist suurema pinna kasutamise eest ühises asjas. Vastava hüvitise suurus on võrdne sarnase eluruumi üüritasu suurusega kogu suurema kasuliku pinna kasutamise aja eest. Hüvitise määramisel tuleb aluseks võtta 1m2 üürihind ja korrutada see poolte kasutuses oleva eluruumi kasuliku pinna vahega. Sarnase asukohaga ja sarnases seisukorras oleva eluruumi üüritasu suurus Pärnu linnas on kalendrikuus antud ajavahemikul keskmiselt vähemalt 40 kr/m2. Seega on kostja saanud seisuga 30.06.2005.a. kaasomandi suhtest alusetult tulu 78 614.48 krooni. Toodud tulu suurus ei kajasta tulu sauna ja abiruumide ainukasutuse eest. J.M. palub M.A.`lt välja mõista 78 614.50 krooni ja kohtukulud jätta M.A. kanda. Kohus määrusega 01.12.2005.a. liitis hagid ühte menetlusse (tl.21). Kostja (vastuhagis hageja) esitas ka vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes , mille kohaselt J.M. sai Xxxx x asuvate ehitiste 1⁄2 m.o. omanikuks 17.02.1995.a. sõlmitud kinkelepinguga. J.M. on elanud Xxxx x alates sündimisest s.o.1972.aastast. Kuigi ta alates 1997.a. augustist töötab Tallinnas on tema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks Xxxx x, Pärnu ja seal elab alaliselt ka tema ema. Teine kaasomanik M.A. , kes elab esimesel korrusel on juba aastaid teinud takistusi temal oma omandi kasutamiseks. Kaasomanikevaheline läbisaamine on pingeline. Eriti pingeliseks muutus olukord, kui 1999.a. läks J.M. ema koju ja avastas, et alumisel korrusel on tehtud ümberehitused ja ta ei pääse enam tualettruumi. Xxxx x näol on

3 (12)

2-05-13404 tegemist tema lapsepõlvekoduga ja ema elukohaga. Ta soovib kaasomand lõpetada viisil, et ehitised jääksid talle ja ta tasuks nende eest M.A.`le 385 000 krooni. Kostja (vastuhagis hageja) täiendas vastuhagi eset ja leidis, et kuna mõlemal poolel on Pärnus, Xxxx x asuvate ehitiste suhtes huvi omandiõiguse säilitamiseks esitab ta alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandi lõpetamise kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada enampakkumise võitjat välja maksma teisele kaasomanikule tema osa rahas proportsionaalselt teisele kaasomanikule kuuluva kaasomandi osa suurusega. Hageja (vastuhagis kostja) M.A. kirjalikus vastuses ei nõustunud J.M.`i hagiga 78 614.50 krooni nõudes põhjendusel, et testamendis märgitud kasutuskord on käsitletav annakuna TsK § 543 mõttes ja seetõttu ei ole J.M. TsK § 543 lg.2 kohaselt õigustatud nõudma tasu testamendiga M.A. kasutusse antud elamu osa eest. Juhul kui tal oleks õigus vastavat hüvitust nõuda, ei saaks hüvitus 1995 ja 1996 aasta eest olla sama suur kui 2004 v. 2005 aasta eest, sest üürimäärad on selle aja jooksul oluliselt muutunud. Hüvitise aluseks saaks olla vastaval ajaperioodil ametlikult kehtinud üüri piirmäärad. Kuna J. M. hagi see osa, mis puudutab perioodi kuni 01.07.1995.a., on aegunud, siis on ametlikult kehtinud üüri piirmääradel põhinev arvestus järgmine : 01.07.1995.a. – 04.09.2000.a. , 1.90 x 15,8 = 30.03 krooni kuus, 62 kuu eest 1861.24 krooni; 05.09.2000- 30.06.2001.a. 7 x 15,8 = 110.6 krooni kuus, 10 kuu eest 1106 krooni; 01.07.2001 – 01.05.2003.a. 7x 15,8 = 110,6 krooni kuus , 22 kuu eest 2433 krooni ja 01.05.2003 – 30.06.2005.a. 10 x 15.8 m2 = 158 krooni kuus, 26 kuu eest 4108 krooni. Seega kokku 9508.24 krooni. M.A. ei nõustu kaasomandi lõpetamisega viisil, et ehitised jääksid J.M.`ile. J.M. elas Pärnus, Xxxx x kuni 1993 aastani, pärast seda ei ole ta seal elanud. Samuti ei ole rahvastikuregistris alates 1993.a. tema elukohaks Xxxx x, Pärnus. J.M.`ile kuulub veel tema alaliseks elukohaks olev korter Tallinnas,. Temal aga muud elamispinda ei ole. Seega tuleb kaasomandi lõpetamisel ehitised jätta talle. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Sama paragrahvi viimase lause kohaselt on tagatud pärimisõigus. Testamendiga pärandas J.M. Xxxx x asuvad ehitised võrdsetes mõttelistes osades V.M.`ile ja M.A.`le määrates annakuna elamu kasutuskorra. Majavalduse juurde kuuluva krundi pärandas tütrele M.A.`le. Seega avaldas testaator tahet , et kogu Xxxx x ehitiste juurde kuuluv kinnistu , mis oli tol ajal õigusjärgsele omanikule tagastamata, jääks M.A.`le.M.A. päris maa tagastamise nõudeõiguse. Juhul kui ta kaotaks enampakkumisel seetõttu, et tema varaline seisund ei võimalda tal konkureerida J.M.`iga , kaotaks M.A. õiguse tagasi saada ka maad, mille testaator soovis talle jätta. Maa eest makstav kompensatsioon erineb maa turuhinnast 4 – 20 korda. Sellisel juhul oleks lahend käsitletav testaatori tahet eirava eelise andmisena varaliselt enamkindlustatud J.M.`ile ja põhjustaks PS § 12 sätete riive. Samuti M.A. on elanud antud elamus alates 1969 aastast e. 38 aastat ja kavatseb seda ka edaspidi kasutada eluasemena. J.M. elab Tallinnas ja tal on seal elamispind olemas. Eelpooltoodud asjaoludel pole põhjendatud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. J.M. esitas taotluse aegumise kohaldamiseks M.A. 52 313,17 krooni nõudele. TsÜS § 151 lg.1 on alusetust rikastumisest tulenev nõude tähtaeg kolm aastat ajast, mil isik teadis v. pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja oli oma kostja vastu esitatavast nõudest teadlik juba kulutuste tegemise ajast.Seega on aegunud nõue korstnapühkimise teenusega seotud kulude osas ajavahemikul 1999 – 2003, vihmaveetorude vahetamisega seotud kulude osas, mädanenud välisukse piida vahetamisega seotud kulude osas, välisukse remongiga seonduvate kulude osas, elamu seina alumiste prusside vahetamisega seotud kulude osas, katuse ja vihmaveetorude puhastamisega seotud kulude osas, uue aia ehitamise ja värvimisega seotud kulude osas, koridori põranda vahetusega

4 (12)

2-05-13404 seotud kulude osas, elamu ümbruse korrashoiuga seotud kulude osas 1995- 2003, veetrassi lõhkemise tagajärgede likvideerimisega seotud kulude osas , elamu esimese korruse põrandate vahetamisega seotud kulude osas, elamu esimesele korrusele vee toomisega seotud kulude osas, elamu uue elektriprojekti tellimise ja nende tööde osas ja elamu kindlustamisega seotud kulude osas 1995- 2003.a. M.A. aegumise kohaldamisega ei nõustu põhjusel, et hageja võis neid nõudeid esitada varem kehtinud TsÜS § 113 lg.1 10 aasta jooksul nende sissenõutavaks muutumisest. Tulenevalt VÕSRS § 2 tuleb vaidluse lahendamisel kuni 01.07.2002.a. tekkinud nõuete osas rakendada enne 01.07.2002.a. kehtinud õigusnorme. VÕSRS § 9 lg.1 kohaldatakse TsÜS-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud v. katkenud enne 01.07.2002.a. Varasema TsÜS § 113 lg.1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg pikem 10 aastat, kui alates 01.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS § 151 lg.1 järgne aegumistähtaeg 3 aastat. Seega tuleb arvestada aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Hagi esitati kohtule 30.06.2005.a. Seega hagi ei ole aegunud. Kohtuistungil jäi hageja M.A. esitatud hagide juurde ja palus Pärnus, Xxxx x asuvatele ehitistele kaasomand lõpetada jättes ehitised talle ja temalt välja mõista rahaline hüvitis 1⁄2 eksperdi poolt määratud hinnast s.o. 374 188.50 krooni. Kostjalt välja mõista 52 313.17 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes kostja poolt pakutud viisidel jätta rahuldamata. Samuti vastuhagi 78 614.50 krooni nõudes. Kohtuistungil J.M.`i esindaja palus M.A. hagid jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Lõpetada kaasomand Pärnus, Xxxx x asuvatele ehitistele jättes ehitised talle ja kohustada teda tasuma M.A.`le poole ehitiste maksumusest v. korraldada kaasomanikevaheline enampakkumine. Samuti välja mõista M.A.`lt 78 614.50 krooni ja kohtukulud jätta M.A. kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

KAASOMANDI LÕPETAMISE NÕUE - HAGI ,VASTUHAGI

M.A.`le ja J.M.`ile kuuluvad ehitised Pärnus, Xxxx xx x kummalegi 1⁄2 m.o kaasomandist. Kinnistut ei ole moodustatud. AÕS § 76 lg.1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Lg.2 järgi kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet selles asjas tuvastatud ei ole. Vastavalt AÕS § 77 lg.1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg.2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele v. mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul v. kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel , mida on nõutud hagis v. vastuhagis. Antud asjas on esitatud hagi ja vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja M.A. soovib , et ehitised jäetakse talle , kostja J.M. soovib, et ehitised jäetakse talle v. alternatiivse nõudena korraldatakse kaasomanikevaheline enampakkumine. Asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Hageja

5 (12)

2-05-13404 M.A. on 60 aastane ja elab antud ehitistes alates 1969 aastast ning see on tema alaline ja ainuke elukoht. Kostja J.M. on 35 aastane noor inimene ja elab Tallinnas. Seega on tal olemas teine alaline elukoht. Vaidlusaluses elamus elab J.M.`i ema V.M., kelle kohtuistungil antud seletuse kohaselt J.M. elab Tallinnas ja tal ei ole aega tihti Pärnus käia, samuti pole ta teatanud J.M.`ile trassi avariist, kuna J. M. ei ela Pärnus. J.M. ei ole elamu ega krundi korrashoiuks aastate vältel mingeid töid teinud v. tellinud , ta pole seda nimetanud ja sellest ei teadnud ka tunnistaja V.M., kes vaidlusaluses elamus elab. M.A.`le on testamendiga pärandatud Pärnus, Xxxx xx x asuva majavalduse pool m.o. ja majavalduse juurde kuuluv 1579 m2 ehituskrunt s.t. kui M.A. on ehitiste omanik, on tal õigus nimetatud maa tagastamisele MaaRS sätestatud korras. Ehitiste jätmisel teisele kaasomanikule ei ole M.A.`l võimalik antud maad tagasi saada ja oma pärimisõigust teostada, mis ei ole ilmselgelt õiglane. Seega on M.A.`l suurem õigustatud huvi antud ehitiste vastu ja kohus leiab, et kaasomandi lõpetamisel tuleb ehitised jätta M.A.`le ning kohustada teda maksma teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Eeltoodud asjaoludel ei ole õiglane ka kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel , mis seab eelistatud olukorda isiku , kellel on paremad rahalised võimalused. M.A. väitel temal sellised rahalised vahendid puuduvad, kuna tema palk on alla Eesti keskmise palga. Poolte vahel on vaidlus Vahe tn. 1 asuvate ehitiste väärtuse üle. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). AÕSRakS § 13 lg.6 järgi ehitist v. selle osa võis vallasasjana käsutada kuni 2006 aasta 1.märtsini. Kostja J.M. esitas kohtule spetsialisti arvamuse s.o. OÜ Malek kinnisvarahindaja Liisa Vahkal`i hinnangu vaidlusaluste ehitiste turuväärtuse kohta, mille kohaselt Pärnus, Xxxx x asuva elamu turuväärtus on 1 420 000 krooni (tl.128- 144). Nimetatud hinnagut ei saa kohus aluseks võtta, kuna see on tehtud eeldusel , et hinnatava elamu alune maa on eraldi maaüksusena kantud kinnistusraamatusse. Antud juhul Xxxx xx x kinnistut moodustatud ei ole ja ehitisi vallasasjana seaduse kohaselt käsutada alates 01.03.2006.a. ei saa. Kostja on esitanud veel spetsialisti arvamuse s.o. AS Arco Vara Kinnisvarabüroo Pärnu osakonna hindaja Merle Siigla arvamuse, mille kohaselt Pärnus, Xxxx x asuvate ehitiste turuväärtus on 1 600 000 krooni. Arvamusest nähtub, et hindajal puudus sissepääs elamusse, seetõttu ei saa anda hinnangut hoone siseviimistlusele , välisel vaatlusel on hoone seisukord rahuldav. Kohus määras asjas ehitiste hindamise ekspertiisi ja eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birk`i. Eksperdi arvamuse kohaselt on Pärnus, Xxxx x asuvate ehitiste turuväärtus 748 377 krooni (tl.213- 216). Kohus kuulas eksperdi üle kohtuistungil. Sama ehitiste hinna nimetas ekspert kohtuistungil märkides, et maja on äärmiselt halvas seisukorras ning majas on majaseen, mis võib olla ka majavamm. Samuti täpsustas ekspert, et selle hinna puhul ei ole ta arvestanud üürisuhet ega müügiga tekkivaid kulutusi (tl.282- 283). Riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ehitiste väärtuseks 748 377 krooni ja kohustada M.A.`t tasuma J.M.`ile sellest pool e. 374 188.50 krooni.

HAGI 52 313.17 KR.NÕUDES

M.A. on esitanud ehitiste kaasomaniku vastu hagi kaasomandile tehtud kulutuste nõudes. AÕS §72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe v. kaasomandi enamuse otsuse kohaselt , kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kokkulepe kaasomanike vahel remonttööde tegemise kohta Xxxx x ehitistele antud juhul puudub. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega ilma

6 (12)

2-05-13404 teise kaasomaniku nõusolekuta võib teha vaid ehitise säilitamiseks vajalikke remonttöid ja toiminguid ja nõuda teiselt kaasomanikult kulutuste hüvitamist vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 75 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja M.A. on hagis nõutud kulutusi teinud ajavahemikul 1995 – 2005.a. Enne 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg.1 järgi hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg oli 10 aastat, v.a. nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg v. mille kohta aegumist ei kohaldata. VÕSRS § 9 lg.1 järgi tsiviilseadusliku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatanud v. katkenud enne 1.juulit 2002.a. Alates 1.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS §149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja M.A. on hagi kohtule esitanud 30.06.2005.a. Seega ei ole hagi aegunud perioodil 01.07.1995- 30.06.2005.a. tehtud kulutuste osas. M.A. on hagis nõudnud kaasomandile järgnevalt tehtud kulutustest pool: 1) Vihmaveetorude vahetamine 2000.a. 1003.24 krooni. Nimetatud tööde tegemist M.A. poolt tellitud töömeeste poolt kinnitasid kohtuistungil tunnistajad E.T., V.S. ja B.A.. Samuti kinnitasid tunnistajad , et vanad vihmaveetorud olid läbi roostetanud. Kohus on teostanud asjas ehitustehnilise ekspertiisi ja määranud eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birk`i. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud töö vanade vihmaveerennide eemaldamine koos uute rennide paigaldamisega 9m 2000.a. hindades 875 krooni ja sama vihmavee torud 4,5 m 482 krooni. Seega materjal ja tööd kokku 1357 krooni. Eksperdi arvates on tegemist ehitise säilimiseks vajalike töödega. Kohus leiab, et tegemist on ehitise säilimiseks vajalike töödega, sest kui vihmaveerennid on roostetanud ja neisse tekivad augud , voolab vihmavesi katuselt alla ehitise äärde ja tegemist on puitehitisega. Seega tuleb lugeda hageja poolt nõutud 1003.24 krooni ehitise säilimiseks vajalikuks kuluks AÕS § 72 lg.4 mõttes. Ekspert märgib tehtud tööde ja materjalide kulu suurema, kuid hageja ise on täpselt märkinud palju tal tegelikult kulus, seega on põhjendatud tegelikult kulunud summa. 2) Välisukse piida vahetamine uue vastu 2003.a. 350 krooni. Eksperdi arvamuse kohaselt on vahetatud ukse lävepakk 0,8 m, materjalide ja tööde maksumus 2003.a. hindades 322 krooni, mis on ehitise säilimiseks vajalik töö. Kohus leiab, et tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga arvestades ehitise vanust , ehitatud 1927 aastal. Seega tuleb lugeda 322 krooni ehitise säilimiseks vajalikuks kuluks AÕS § 72 lg.4 mõttes. Kuna hageja poolt kuludokumente esitatud ei ole, tuleb lähtuda eksperdi poolt nimetatud hinnast. 3) Välisukse remont 2000.a. 150 krooni. Tunnistaja V.S. kohtuistungil antud ütluste järgi uks lukku ei läinud ja M.A. lasi ukse remontida ja tasus selle eest. Tunnistaja E.T.`i kohtuistungil antud ütluste järgi uks oli kaardus ja enam lukku ei läinud, M.A. lasi ukse ära parandada ja tasus selle eest. Eksperdi arvamuse kohaselt on remonditud ja värvitud välisukse alumist osa , materjalide ja tööde maksumus 2000 .a. hindades 170 krooni ja tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga. Kohus leiab, et tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga arvestades ehitise vanust tööde teostamise ajal 73 aastat. Katkine v. värvimata puidust välisukse puhul võib sadada sademeid läbi ja elamu lukustamine muutub raskendatuks v. võimatuks. Seega on 150 krooni

7 (12)

2-05-13404 ehitise säilimiseks vajalik kulu AÕS § 72 lg.4 mõttes. Ekspert märgib tehtud tööde ja materjali hinnad suuremad, kuid hageja on märkinud, seega on põhjendatud hageja poolt märgitud tegelikult kulunud summa. 4) Elamu seina alumiste prusside asendamine plokkidega 1999.a. 1340 krooni. Elamu alumise seina prusside mädanemist , nende asendamist plokkidega ja M.A. poolt tehtud tööde eest tasumist kinnitasid kohtuistungil tunnistajad E.T., V.S. ja B.A.. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud töö 7,5 m, materjalide ja tööde maksumus tegemise aja hindades 8692 krooni ja tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga. Toas nr.4 on pragu ukse ja piida vahel, mis viitab maja ebaühtlasele vajumisele, mis on tingitud alumiste raiekordade mädanemisest. Kohus leiab, et tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga arvestades ehitise vanust. Kui elamu seina alumised prussid on mädad võib ehitis muutuda varisemisohtlikuks. Seega on 1340 krooni ehitise säilimiseks vajalik kulu AÕS § 72 lg.4 mõttes. Põhjendatud on hageja poolt märgitud tegelikult kulunud summa. 5) Elamu värvimine 1999.a. 14 448 krooni. Elamu värvimist ja M.A. poolt töö eest tasumist kinnitasid kohtuistungil tunnistajad E.T., B.A. ja V.S.. Eksperdi arvamuse kohaselt on värvitud alumine korrus 97 m2, materjalide ja tööde maksumus tegemise aja hindades 4200 krooni ja tegemist on elamu säilimiseks vajaliku tööga. Kohus leiab, et kuna tegemist on puitehitisega on selle värmine ehitise säilimiseks vajalik töö. Kuna ehitise välisseinad ja katus on kaasomandis mõttelistes osades, pole oluline, milline osa ehitisest on värvitud. Seega on 4200 krooni ehitise säilimiseks vajalik kulu AÕS § 72 lg.4 mõttes. Kuna hageja poolt kuludokumente esitatud ei ole, tuleb lähtuda eksperdi poolt nimetatud hinnast. 6) Uue aia ehitamine ja värvimine 1998.a. 3759 krooni. Eksperdi arvamuse kohaselt on piirdeaed remonditud ja värvitud tänava poolt 45 m2 ulatuses, materjalide ja tööde maksumus tegemise aja hindades 1252 krooni ja tegemist on ehitise säilimiseks vajaliku tööga. Kohtuistungil ekspert täpsustas, et aia remont on kohustuslik korrastustöö. Kohus leiab, et piirdeaia remont ja värvimine ei ole ehitise säilimiseks vajalik kulu AÕS § 72 lg.4 mõttes, kuna piirdeaia puudumine ei mõjuta ehitise säilimist. 7) Koridori põranda vahetus ning seinte ,elektrijuhtmestiku ja lae remont 1999.a.13 218 krooni , 8) Elamu esimese korruse põrandate asendamine uutega ning veekahjustusi saanud seinte remontimine 2003.a.30 000 krooni. Tunnistaja E.T.`i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt peale 1999.a. uputust oli esiku põrand mäda ja tuli teha uus põrand, M.A. tellis töölised ja tasus neile. Tunnistaja V.S. kohtuistungil antud ütluste järgi oli esiku põrand veeuputuse tagajärjel kahjustatud ja M.A. lasi ära vahetada ja tasus töö eest. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud laudpõrand ruumis 4 20 m2, laminaatpõrand suumis 2 9m2, keraamilistest plaatidest põrand ruumis 5 ja 6 7 m2 ja PVC kattega põrand ruumis 3 9m2 koos aluspõrandate vahetusega. Lagede remonditööd kuuluvad sanitaarremondi valdkonda. Vanade laudpõrandate ja põrandatalade lammutamine I korrusel 45,2 m2, v.a. tuba 1 tegemise aja hindades 3356 krooni, põrandaalune täide Fibo kruusaga ja uute põrandate paigaldamine 29 m2 tegemise aja hindades 5397 krooni, uue laudpõranda ehitamine toas 4 koos põrandaliistude ja viimistlusega , tegemise aja hindades 8216 krooni, aluspõrandad toas 2, köögis, esikutes ja WC-s , tegemise aja hindades 3100 krooni, laminaatpõrand toas 2 9m2, tegemise aja hindades 1640 krooni, PVC kate köögis 8 m2 1764 krooni, keraamiline plaat esikus ja WC-s 7m2 1843 krooni ja tegemist on ehitise

8 (12)

2-05-13404 säilimiseks vajalike töödega. Toas nr.1 on mädanenud põrand ja vajunud välisseina äär. Kohus leiab, et arvestades ehitise vanust on tegemist ehitise säilimiseks vajalike töödega, toas nr. 1 on antud tööd tegemata ja põrand on mäda ja vajunud on välisseina äär. Eksperdi arvamuse kohaselt on põrandat kahjustanud majaseen. Kohus leiab, et ehitise säilimiseks vajalik kulu on 3356 + 5397+ 8216 + 3100+ 1843 = 21912 krooni. Laminaatpõranda ja PVC katte paigaldamine ei ole ehitise säilimiseks vajalik kulu, vaid ehitisele tehtud kasulik kulu, millega ehitist parendatakse Hageja ise kasutab elamu esimest korrust, kus nimetatud tööd on tehtud. 9) Elamule elektriprojekti tellimine ja selle järgi tööde tegemine 1996.a. 10 062 krooni, s.h. projektile 3000 krooni. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud uue elektrisüsteemi paigaldamine elamu esimesel korrusel (ilma toa valgustiteta) , materjalide ja tööde maksumus tegemise aja hindades 5728 krooni ja tegemist on ehitise säilimiseks vajalike töödega. Kohus leiab, et vananenud elektrijuhtmestiku vahetus on ehitise säilimiseks vajalik töö, kuna vanad elektrijuhtmed võivad süttida ja olla ohtlikud. Seega on 5728 krooni ehitise säilimiseks vajalik kulu AÕS § 72 lg.4 mõttes. Ehitise projekti eest 3000 krooni tasumise kohta pole hageja tõendeid esitanud ja nimetatud nõue pole tõendatud. 10) Elamu esimesele korrusele vee toomine 1997.a. 1850 krooni. Eksperdi arvamuse kohaselt on elamusse paigaldatud uus veemõõdusõlm ja uued veetorustikud I korrusele koos elektrilise soojavee boileriga ja tööde maksumus tegemise aja hindades 13 416 krooni ning tegemist on ehitise säilimiseks vajalike töödega. Kohtuistungil ekspert täpsustas, et uus veesüsteem tagab elamule parema hinna. Kohus leiab, et elamu esimesele korrusele vee toomine ei ole elamu säilimiseks vajalik töö , vaid ehitisele tehtud kasulik kulu, millega eset parendatakse. Vesi oli algselt toodud kõrvalhoonesse, mida tõendavad hageja ja kostja enda seletused ja tunnistajate V.S., B.A. ja V.M.`i ütlused kohtuistungil. Seega nimetatud nõue pole põhjendatud. 11) Elamu ümbruse korrashoid- pühkimine, riisumine, muru niitmine, lumeajamine, olmeprügi viimise korraldamine 1995.a. – 2005.a. 18 840 krooni. Nimetatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Tunnistaja V.S.`i ütluste kohaselt teisel korrusel elav V.M. kasutab krundist ainult ühte rada, mis viib tema tualetini ja ta on näinud, et V.M. pühib ka seda rada. Sama seletas kohtuistungil tunnistaja V.M., et M A.on tal keelanud kasutada kogu krunti, tema tohib kasutada ainult seda rada, mis viib tualetini (tl.277- 278). Seega tunnistaja ütlustest nähtub, et elamu ümbrust krunti kasutas tegelikult hageja M.A. ise keelates teisel kaasomanikul selle kasutamise. Seega on põhjendatud, et ta hoidis ise korras krundi seda osa, mida ta ise kasutas. Samuti hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi kuludokumenti eelpoolnimetatud tööde eest tasumise kohta v. olmeprügi viimise kohta. Seega kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole piisavalt tõendatud. 12) Tänava veetrassi torustiku lõhkemisega 1997.a. ja 1999.a. kaasnenud vee väljapumpamine ja äravedu 1000 krooni. 13) 09.01.2005.a. tormi ajal juurtega maapinnast väljakistud 35 .a. vanuse kuuse koristamine ja äravedu 480 krooni. 14) igaaastane korstnapühkimise teenus tuleohutuse tagamiseks perioodil 1995 – 2005.a. 2708.10 krooni. 15)iga aastane katuse ja vihmaveetorude puhastamine ning üle aasta eterniitkatuse puhastamine perioodil 1995 – 2005.a. 700 krooni. Hageja tunnistajate E.T., V.S. ja B.A. kohtuistungil antud ütluste järgi nimetatud tööd tehti M.A. poolt tellitud töömeeste poolt, kuid keegi ei osanud nimetada tasutud summasid.

9 (12)

2-05-13404 Olukorras, kus tegemist on kaasomandiga ja üks kaasoamanik tasub elamu alalhoidmise, valdamise v. kasutamisega seotud kulutusi ja soovib kulutuste väljamõistmist teiselt kaasomanikult, kes ei ole aastaid tasunud kulutusi, on mõistlik alles hoida kuludokumendid. Hageja ei ole kuludokumente esitanud ja seega ei ole p.-des 12,13,14,15 esitatud nõuded tõendatud v.a. korstnapühkimise teenuse eest tasumine 26.07.2006.a. summas 474.35 krooni, mille kohta on kuludokument esitatud (tl.126,127). 16) Elamu kindlustusmaksed perioodil 1995 – 2005.a. 4718 krooni. Hageja on esitanud kuludokumendid, et on tasunud elamu kindlustusmakseid perioodil 19952005.a. summas 4718 krooni (tl.84- 95).Kohus leiab, et selles osas on nõue põhjendatud, elamu kindlustamine ja kindlustusmaksete tasumine on elamu alalhoiuks põhjendatud kulutus. Kindlustuspoliisidel on märgitud, et kui kaasomandis olev vara hävib v. kahjustub, loetakse varakahju tekkinuks igale kaasomanikule vastavalt tema osa suurusele kaasomandis, sõltumata sellest, kelle kasutuses hävinud v. kahjustunud kaasomandi osa oli. Seega on põhjendatud J.M.`ilt M.A. kasuks välja mõista 1⁄2 39 847.59 kroonist (1003.24 + 322 + 150 + 1340 + 4200 + 21 912 + 5728 + 474.35 + 4718) s.o. 19 923.80 krooni.

VASTUHAGI 78 614.50 KR. NÕUDES

Hageja (põhihagis kostja) J.M. nõuab vastuhagis 78 614.50 krooni, mis tuleneb sellest, et ehitised on poolte kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades, kostja (põhihagis hageja) kasutab 15,8m2 suuremat eluruumide üldkasulikku pinda ja hageja nõuab üüri suurema eluruumide pinna kasutamise eest ajavahemiku17.02.1995- 30.06.2005.a. arvestusega 40 krooni/m2. Kostja (põhihagis hageja) M.A. leiab, et nõue on aegunud perioodi 17.02.1995.a. – 01.07.1995.a. eest. VÕSRS § 9 lg.1 järgi TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele , peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud v. katkenud enne 1.juulit 2002.a. Enne 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg.1 hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat v.a. nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg v. mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS § 151 lg.1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai v. pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRS § 9 lg.3 kohaselt kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses v. võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt sama seaduse paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Hagi J.M.`i poolt kohtule esitatud 04.07.2005 (postitatud 30.06.2005, sel ajal kehtinud TsMS § 41 lg.5 loetakse esitatuks kui on sideasutusele edastamiseks üle antud ). Seega on hagi nõue perioodi 17.02.1995.a. – 30.06.2005.a. eest aegunud ja tuleb jätta kostja nõudel rahuldamata – TsÜS § 143. Vaidlusaluse elamu endine omanik J.M.`i 02.03.1992.a. testamendi kohaselt pärandas ta temale kuuluva majavalduse asukohaga Pärnu, Xxxx xx x võrdsetes mõttelistes osades oma pojale V.M.`ile (ülemine korrus) ja tütrele M.A.`le (alumine korrus) (tl.60). M.A. leiab, et tegemist on testamentaarse annakuga ja tal on õigus kasutada kogu alumist korrust olenemata selle suurusest ja ta ei pea suurema kaasomandi osa kasutamise eest teisele kaasomanikule tasuma. Kohus leiab, et tegemist ei ole testamentaarse annakuga TsK § 543 mõttes. Arvestades asjaolu, et testaator pärandas majavalduse võrdsetes mõttelistes osades, ei olnud

10 (12)

2-05-13404 võimalik samal ajal pärandada majavaldust testaatori poolt määratud viisil reaalosadena (alumine ja ülemine korrus). Seega ei saa antud korraldust lugeda ka annakuks TsK § 543 mõttes. AÕS § 71 lg.2 järgi kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu v. lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Seega AÕS §-st 72 lg.2 tulenevalt ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada tema osale vastavat tulu (õigusvilja), mida tal on õigus saada. Antud juhul kaasomanikud on kasutanud elamut vastavalt väljakujunenud korrale, M.A. I korrust ja J.M. II korrust. Elamu I korrusel kasutab M.A. suuremat eluruumide pinda, kui temale kuuluv m.o. elamust. Kasuks , mille M.A. saab, on kaasomandis olevas elamus tema osale vastavast suurema eluruumide pinna kasutamine. Seega on M.A. saanud kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta tema osale ühises asjas ja J.M.`il on õigus saada M.A.`lt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest. Alates 01.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS § 62 lg.4 tuleneb samuti , et kaasomanikul on õigus saada vilja kogu ajavahemiku eest, mil teine kaasomanik oma kaasomandi osast suuremat pinda kasutas. Kaasomandi osast suurema pinna kasutamise eest tasu tuleb välja mõista selle aja eest, mil M.A. kaasomandi osast suuremat pinda kasutas s.o. hageja nõudel perioodi 01.07.1995.a. – 30.06.2005.a. eest arvestades nõude osalist aegumist. Vastavalt ruumide eksplikatsioonile on M.A. kasutuses oleval I korrusel eluruumide pinda 55,9 m2 ja J.M.`i kasutuses II korrusel 40,1 m2. Seega on eluruumide pind ehitises kokku 55,9 + 40,1 = 96 m2 ja kuna ehitis kuulub kummalegi võrdsetes m.o. peaks kumbki kasutama 96 : 2 = 48 m2. J.M.`i üürinõue on 15,8 m2 suurema pinna eest. Nõude rahuldamisel sellisel kujul kasutaks J. M. 40,1 m2 ja saaks üüritasu 15,8 m2 eest. Seega rohkem kui tema m.o. suurus. Seega saab ta nõude esitada 48 – 40,1 = 7,9 m2 eest. J.M. on esitanud kohtule spetsialisti Ober- Hausi Kinnisvara AS kinnisvaraspetsialist Helen Loo arvamuse 10.10.2005.a. , mille kohaselt Pärnus, Xxxx xx x asuvat 46,9 m2 (kogu teine korrus) eluruumi ei ole võimalik välja üürida, kuna puudub pesemisvõimalus ja tualettruum. Pesemisruumi ja WC olemasolu korral oleks korteri võimalik üüritulu vahemikus 1500 – 1800 krooni. Samas elamu esimesel korrusel on WC olemas, mida saab arvestada tualettruumi olemasoluna elamus ja kõrvalhoones on olemas saun. Kuna aga antud spetsialisti arvamus on antud 2005 aastal, siis ei saa seda arvestada 10 aasta üürimäärana. Seega tuleb lähtuda eelneva aja eest kostja poolt esitatud Pärnu Linnavalitsuse kehtestatud üürimääradest (tl.113- 118). Perioodil 01.07.1995 – 03.09.2000 s.o. 62 kuu eest 1,90 krooni /m2 s.o. 1,90 x 7,9 x 62= 930.62 krooni. Perioodil 04.09.2000 – 30.06.2001 s.o. 10 kuu eest 7 krooni/m2 s.o. 7 x 7,9 x 10 = 553 krooni. Perioodil 01.07.2001 – 01.05.2003 s.o. 22 kuus eest 7krooni/m2 s.o. 7 x 7,9 x 22 = 1216.60 krooni. Alates 01.05.2003.a. – 30.06.2005 saab lähtuda spetsialisti poolt määratud ruutmeetri madalamast hinnast s.o. 1500 : 46,9 = 32 krooni m2 26 kuu eest s.o. 32 x 7,9 x 26 = 6572.80 krooni. Seega on põhjendatud üürinõue kokku 930.60 + 553 + 1216.60 + 6572.80 = 9273 krooni, mis kuulub M.A.`lt J.M.`i kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilmenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asja menetlust on alustatud enne 01.01.2006.a. ja sel ajal kehtinud TsMS § 60 lg.1 järgi kohus mõistab poole taotlusel kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud

11 (12)

2-05-13404 kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt hagi rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Antud juhul on hageja M.A. esitanud kaks haginõuet, millest üks on rahuldatud täielikult ja teine osaliselt. J.M. on esitanud 2 haginõuet, millest on on jäetud üks rahuldamata ja teine rahuldatud osaliselt. Kuna mõlema poole rahalised nõuded on osaliselt rahuldatud on õiglane selles osas menetluskulud jätta poolte endi kanda s.o. riigilõivud, hageja tunnistaja tasu (tunnistaja E.T. on esitanud sõidukulude nõude summas 140 krooni) ja ekspertiisitasu 7225 krooni (Ehitiste hindamise ja ehitustehnilise ekspertiisitasu kokku 9600, millest 1⁄2 s.o. 4800 krooni ehitustehnilise ekspertiisitasu, täiendava ehitiste hindamise ja ehitustehnilise ekspertiisitasu kokku 4850 krooni, millest 2425 krooni ehitustehnilise ekspertiisitasu). Rahalistes nõuetes on põhjendatud esindajatasu 5% hagihinnast vastavalt enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1. Kaasomandi lõpetamise nõudes tuleb menetluskulud jätta J.M.`i kanda. M.A. menetluskulud antud asjas on riigilõiv 60 krooni, ekspertiisitasu 4800 krooni(tasutud 9600 krooni, sellest 1⁄2 s.o.4800 krooni on ehitiste hindamise tasu kaasomandi lõpetamise nõudes) ning vajalik ja põhjendatud esindajatasu 20 000 krooni s.o. kokku 60 + 4800 + 20.000 =24 860 krooni mis kuulub J.M.`ilt M.A. kasuks väljamõistmisele. Enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg.1 poolele kelle kasuks otsus tehti , mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastavalt sama paragrahvi lg.2 hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus arvestades asja keerukust , sellele kulunud aega ja asjas toimunud eel- ja kohtuistungite arvu leiab, et vajalik ja põhjendatud esindajatasu kaasomandi lõpetamise nõudes on 20 000 krooni.

Ivika Sillaots Kohtunik

Kohtuotsuse jõustumine: Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2008.a. kohtuotsuse resolutiivosa: Pärnu Maakohtu 11.01.2008.a. otsust muuta osaliselt M. A. 52 313,17 krooni nõude ja teha selles osas uus otsus. Mõista J.M.-lt M.A. kasuks 17564,80 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus RIIGIKOHTU 11.09.2008.a. kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega.

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.