Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Asjaolud

2-07-4755

A. T. esitas 05.02.2007.a avalduse Aktsiaselts Rxxx Nxxx xxx täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Aktsiaselts Rxxx Nxxx xxx juhatuse liige. 30.09.2003.a avaldas Viru Maakohtu registriosakond hoiatuse Aktsiaselts Rxxx Nxxx xxx sundlõpetamise kohta. 07.04.2004 aastal sundlõpetati ja kustutati Aktsiaselts Rxxx Nxxx xxx äriregistrist. Äriühingu dokumentide hoidjaks määrati avaldaja. Likvideerimismenetlust läbi ei viidud ja likvideerijat ei määratud. Võlausaldajad oma nõuetest teatanud ei ole. A. T. ei esitanud ÄS § 513 lg 3 ettenähtud 4 kuu jooksul avaldust likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, kuna ei olnud teadlik kohtu hoiatusest ja sundlõpetamisest tulenevalt sellest, et viibis regulaarselt välismaal. A. T. taotleb kustutatud äriühingu likvideerimise läbiviimist ja palub määrata likvideerijaks ennast, kuna pärast Aktsiaseltsi RxxxNxxx xxx registrist kustutamist on ilmnenud, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus Aktsiaseltsi Rxxx Nxxx xxx (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 381 lg 2 kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et Aktsiaseltsil Rxxx Nxxx xxx jäi jaotamata vara, mistõttu tuleb kohtul ennistada Aktsiaseltsi Rxxx Nxxx xxx likvideerimine ja määrata likvideerijaks A. T., kes on esitanud kohtule nõusoleku tema määramiseks Aktsiaseltsi Rxxx Nxxx xxx likvideerijaks. Äriühingu registrist kustutamine ei too veel kaasa juriidilise isiku lõppemist, kui mingisugune vara on olemas. Registrist kustutamisel on üksnes deklaratiivne iseloom. Juriidilise isiku tegeliku lõppemise eelduseks on nii vara puudumine kui ka registrisse tehtud kustutuskanne. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et registrist kustutatud aktsiaseltsil on vara. Seega on vajalik läbi viia likvideerimine ja määrata likvideerija. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Artur Timin on esitanud kohtule nõusoleku tema määramiseks Aktsiaseltsi Rxxx Nxxx xxx likvideerijaks. Äriregistri andmete kohaselt on A. T. Aktsiaseltsi Rxxx Nxxx xxx (kustutatud) endine juhatuse liige ja alates osaühingu kustutamisest 07.04.2004.a dokumentide hoidja.

2-07-4755 ÄS § 369 lg 1 aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vastavalt ÄS § 369 lg 2 vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Vastavalt ÄS § 369 lg 3 kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Vastavalt ÄS § 372 lg 5 likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse „likvideerimisel“. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Vastavalt TsMS § 478 lg 2 määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS§ 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 172 lg 1, 173 lg 1, 478, 602, 603, 463-466, 660, 661.

Pavel Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.