Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 16.10.2006.a. sõlmitud komplekslepingu nr 295 alusel ostis kostja R K Kontori ja Kooli A&O kauplusest arvutikomplekti kogumaksumusega 28 180 krooni, avansilist makset ei tasutud. Terve osa tasumist krediteeris hageja vastavalt komplekslepingu laenulepingu osa järgi summas 28 180 krooni laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2008.a. intressiga 16% aastas laenu põhisummalt. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on komplekslepingu käenduslepingu osaga sõlmitud käendus kostja R Z , mille kohaselt kohustus käendaja vastutama hageja ees solidaarselt koos kostja R K hageja poolt antud laenu ja laenuintresside mittetähtaegse tagastamise korral vastavalt laenulepingu tingimustele. Käendaja kohustus hüvitama hagejale ka kõik kulutused, mida viimane kannab seoses laenulepingust tulenevate summade sissenõudmisega kostjalt. Vastavalt laenulepingu ple 2.3 kohustus R K alates laenulepingule allakirjutamisest kuni 15.10.2008 tasuma hagejale võrdsetes summades iga kuu 15-ks kuupäevaks laenusumma ja intressid kokku summas 1549.90 krooni. Laenulepingu p 3.2 kohaselt võlgnevuse kustutamisel hagejale tasutakse esmajärjekorras viivisevõlgnevus, seejärel tasumisele kuuluvad intressid ja ülejäänud ulatuses kustutatakse laenu põhiosa võlgnevus. Laenulepingu p 4.1 kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 1% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostjad ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja poolt lõpetati laenuleping alates 21.09.2007 ning kostjaid on lepingu ühepoolsest lõpetamisest teavitatud 14.09.2007.a. Seisuga 09.11.2007.a. moodustab laenulepingust tulenev kostjate solidaarne võlgnevus hageja ees summas 35000 krooni, millest laen koos intressidega on summas 28948.95 krooni ja lepingujärgsed viivised summas 6051.05 krooni. Nimetatud summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendidkomplekslepingu nr 295 koopia, võlgnevuse arvestus, teatised kostjatele, kostjate ID kaartide koopiad.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja R Z võttis materjalid vastu isiklikult 21.11.2007.a., mille kohta andis ta allkirja. K R K on kohtumaterjalid politsei kaasabil edastatud edasiandmiseks tema elukaaslase S Z allkirja vastu 12.12.2007.a. Seega kostjatel vastuse andmise viimane tähtaeg oli 27.12.2007.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu.

Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb komplekslepingust, mis sisaldab laenulepingut ja käenduslepingut. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 19.veebruar 2008.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.