1.Jätta rahuldamata Xxxx ́i (endine Xxxx) ja Xxxx ́i hagi XxxxOÜ vastu XxxxOÜ osanike 16.12.2015 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud hagejate Xxxx ́i ja Xxxx ́i kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid Xxxx ́ilt ja Xxxx ́ilt välja ei mõisteta.
4.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-228 seatud abinõu (registriasja menetluse peatamine) ja lubada OÜ Xxxx 16.12.2015 osanike
koosoleku otsuste alusel esitatud kandeavalduse lahendamiseks toimuva registriasja menetlust jätkata alates käesoleva lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
XxxxOÜ (kostja) kohta on tehtud esmakanne äriregistris 17.03.2014 ning alates esmakandest on kostja osakapitali suuruseks olnud 5000 eurot. Kostja registrikaardilt nähtuvalt kuulub alates 07.08.2014 hagejate ühisomandisse kostja osa suurusega 300 eurot, mis moodustab 6% kostja osakapitalist (edaspidi „Osa“).
08.12.2015 kell 10.10 PM (ehk 22:10) on saatnud kostja juhatuse liige Xxxx meiliaadressilt xxxx kummalegi hagejale kostja osanike erakorralise üldkoosoleku kutse. Kutsest nähtuvalt on koosolek kokku kutsutud kuupäevaks 16.12.2015 algusega kell 20:30 kostja asukohas. Tulenevalt kutse saatmise ajast oli hagejatel võimalik tutvuda kutsega järgmisel päeval, s.t. 09.12.2015. Sellest tulenevalt jäi hagejatel aega valmistuda koosolekuks ette vähem, kui seaduses osanike huvides ettenähtud miinimumtähtaeg. Seadusandja on sellise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise õigusliku tagajärjena näinud ette osanike koosoleku otsuste tühisuse.
17.12.2015 on hagejatele edastatud 16.12.2015 toimunud kostja üldkoosoleku protokoll. 18.12.2015 esitasid hagejad registriosakonnale avalduse kostja suhtes äriregistri kande tegemisest keeldumise kohta. 21.12.2015 on Tartu Maakohtu registriosakond teinud määruse, millega andis hagejatele hagiavalduse esitamiseks tähtaja 10 tööpäeva määruse tegemisest sidudes avalduse menetlemise jätkamise hagi tähtaegselt esitamata jätmisega.
ÄS § 172 lg 1 sätestab, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele ning et teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-13-99, 3-2-1-6-03, p 13) selgitanud, et seadusandja poolt antud tähtaja (7 päeva ehk üks nädal) eesmärk on sätestada miinimumtähtaeg, mis peab jääb osanikule koosolekuks ettevalmistamiseks. Osanikul on võimalik asuda valmistama ette koosolekuks hetkest, mil ta on teate koosoleku kokkukutsumise kohta kätte saanud, mis annab võimaluse sellega tutvuda. Arvestades koosoleku kutse väljasaatmise aega (08.12.2015 hilisõhtul kell 22:20) said hagejad koosoleku kutse kätte ning neil oli võimalik sellega tutvuda saatmise päevale järgneval päeval ehk 09.12.2015 Kui kostja otsustas koosoleku kokkukutsumise kutse
saata välja vähem kui kaks tundi enne südaööd, siis pidi ta arvestama, et hagejad suure tõenäosusega ei saa kutsest teada ega tutvu sellega enam sama päeva jooksul. Kui kostja soovis koosoleku kokkukutsumisel sellise riski võtta, siis peab ta kandma neid negatiivseid tagajärgi, mis tulenesid riski realiseerumisest (koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine).
Vastavalt TsÜS § 135 lg 1 sätestatule (mis kohaldub ka äriseadustikus sätestatud tähtaegade arvutamisele) algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas 7-päevase tähtaja kulgemine, mis pidi jääma hagejatele koosolekuks ettevalmistamiseks, 10.12.2015 kell 00:00 ja möödus 16.12.2015 kell 23.59. Koosoleku algusajaks oli määratud 16.12.2015 kell 20:30, mistõttu ei jäänud hagejatele seaduses sätestatud miinimumtähtaega koosolekuks ettevalmistamiseks. Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.
ÄS § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida; Kuivõrd osanike koosolekul ei osalenud ega olnud esindatud kõik osanikud, samuti ei ole osanikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, otsuseid heaks kiitnud, on kostja 16.12.2015 erakorralise koosoleku otsused tühised.
Hagejad esitasid nõude rahuldada hagi ja tuvastada OÜ Xxxx16.12.2015 osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus.
Kostja vastus
Kostja vastuses vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata.
Kostja ei pea esitatud hagi põhjendatuks, hagejad on esitanud puudulikke andmeid ja jätnud tahtmatult või tahtlikult esitamata olulised andmed. Peamine neist on vaidlustatud otsuse ja Xxxxesitatud koosolekukutse esitamata jätmine kohtule.
10.XxxxOÜ juhatus tuvastas novembris 2016, et juhatuse liige Xxxxon omastanud erinevatel ebaseaduslikel viisidel XxxxOÜ arvetelt raha. Ülejäänud osanike huvide kaitseks otsustas XxxxOÜ osanike koosolek Xxxxjuhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda 30.11.2015. Xxxxallkirjastas nimetatud otsuse, seega oli ta teadlik juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisest kavatsusest alates 30.11.2015.
11.04.12.2015 on Tartu Maakohtu registriosakond teinud määruse puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tunnistab oma viga seoses koosoleku protokolli puuduliku vormistuse ning hilisema Xxxxkaasosaniku Xxxx Xxxx keeldumise tõttu protokolli allkirjastada otsustasid varalist kahju kannatanud osanikud tagasikutsumise lisada järgmise koosoleku teemade hulka. Seega ei pidanud kostja nimetatud otsust õiguslikult pädevaks ja juhatuse liikme Xxxxvolitused juhatuse liikmena jätkusid kuni järgneva osanike otsuseni 16.12.2015.
12.16.12.2015. toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise algatas XxxxOÜ juhatuse liige Xxxxsaates e-posti teel kõigile osanikele välja osanike koosoleku kutse 08.12.2015 kell 15.21 toimumisajaga 16.12.2015 kell 19.30. Juhatuse liikmed täiendasid osanike koosoleku kokku
kutsumise teadet oma ettepanekutega ja varasema Xxxx-Xxxx saadud ettepanekuga ning täiendatud osanike koosoleku teade jõudis osanike postkasti 08.12.2015 kell 22.10.
13.Kostja loeb siiani kehtivaks 16.12.2015 osanike otsust, mida saab kehtetuks tunnistada ainult kohus. Hageja Xxxx osanike otsust kehtivaks ei pea ning eirab ÄS põhimõtteid ning head tava. Kostja osanik Xxxx käitub juhatuse liikmena tehes tehinguid ja rahalisi ülekandeid ning tekitades oma tegevusega kostjale majanduslikku ja moraalset kahju.
14.Tulenevalt hageja esitatud väärandmetest on kogu hagi faktilised alused väärad. Tähtaja arvestamine on algatatud hagejate poolt juhatuse liikme Xxxxtäiendatud päevakavaga koosolekukutse esitamise ajast, mitte hageja juhatuse liikme Xxxxkoosoleku kutse esitamise ajast 08.12.2015 kell 15.21. Xxxxpoolt toimus koosoleku päevakorra täiendamine vastavalt ÄS §1711 lg 2-le. Päevakorda võib täiendada ÄS § 1711 lg 2 kohaselt kuni kolme päevani enne koosoleku toimumist. Osanik ja juhatuse liige peavad olema valmis päevakorrapunktidele vastama ja otsuseid vastu võtma kolme päeva jooksul enne koosoleku tähtaega vastavalt ÄS põhimõtetele.
15.TsÜS §136 lg 9 loeb arvestamise aluseks päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS §136 lg5 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on arvestatud nädalates saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Vastavalt TsÜS § 135 lg 1 sätestatule (mis kohaldub ka ÄS-s sätestatud tähtaegade arvutamisele) algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
16.Seega algas nädalase tähtaja kulgemine, mis pidi jääma hagejatele koosolekuks ettevalmistamiseks, 09.12.2015 kell 00:00 ja möödus 15.12.2015 kell 23.59. Koosoleku algusajaks oli määratud 16.12.2015 kell 20:30, mistõttu jäi hagejatele seaduses sätestatud miinimumtähtaega koosolekuks ettevalmistamiseks. Tegemist on seadusest tulenevate nõuete täpse täitmisega arvestades olukorra ajakriitilisust ja tagasikutsumise põhjuseid. Hageja täiendavad seisukohad
17.08.08.2017 esitatud seisukohtades täpsustas hageja oma seisukohti alljärgnevalt.
18.Osanike koosoleku kokkukutsumise teateid on üks, millega on määratud koosoleku toimumise aeg ja päevakord. Kostja on vastuses leidnud, et hagejad on vääralt märkinud koosoleku kutse väljasaatmise aja, pidades selleks Xxxx poolt koosoleku kutse väljasaatmist 08.12.2015 kell 22:10. Kostja arvates tuleks kutse väljasaatmise ajaks lugeda Xxxx poolt kutse saatmist 08.12.2015 kell 15:21, kuna Xxxx olevat vaid koosoleku päevakorda täiendanud ÄS § 1711 lg 2 kohaselt. Kostja käsitlus osanike koosoleku kutse väljasaatmise ajast on ebaõige. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ülevaate saamise hõlbustamiseks esitavad hagejad käesoleva menetlusdokumendiga kõik koosoleku kokkukutsumise teated (projektid) üheskoos koos nende juurde kuuluvate kaaskirjadega ja uude tõenditega alljärgnevalt.
19.08.12.2015 kell 15:21 on Xxxx saatnud välja koosoleku kokkukutsumise teate kolme päevakorrapunktiga toimumisajaga 16.12.2015 kell 19.30.
20.08.12.2015 kell 15:37 on Xxxx OÜ juhatuse liikmena saatnud teistele juhatuse liikmetele (Xxxx, Xxxx) ettepaneku kutsuda kokku osanike koosolek hoopis teistsuguse päevakorraga – Xxxxväljasaadetud kutses märgitud päevakorrapunktid puuduvad ja need on asendatud 3 uue
punktiga. Lisaks on muudetud koosoleku toimumisaega – 15.12.2015 kell 19:30. Meili lõpetuseks märgib Xxxx, et ettepaneku poolt selliselt koosolek kokku kutsuda peaks olema 51% (Xxxxon selle all eeldatavasti uidanud silmas 51% juhatusest).
21.08.12.2015 kell 17:39 vastab osanik XxxxXxxxmeilile küsimusega, kas Xxxxtunneb ennast ettevõtte juhatusena. Järelikult ka Xxxxei pidanud Xxxxpoolt saadetud kutset juhatuse poolt koosoleku kokkukutsumiseks.
22.08.12.2015. kell 18:03 saadab Xxxxteistele juhatuse liikmetele uue versiooni kutsest, milles on 6 päevakorrapunkti, ja palub ülejäänud juhatuse liikmetele nõusolekut kutse väljasaatmiseks. Selle kutse projekti kohaselt pidanuks koosolek toimuma 15.12.2015 algusega kell 19:30.
23.08.12.2017 kell 18:17 saadab Xxxxteistele juhatuse liikmetele meili, milles teatab, et olles konsulteerinud targematega „Tõstame koosoleku kolmapäeva peale“. Sellest tulenevalt on lisatud koosoleku kutse projektis muudetud koosoleku algusajaks 16.12.2015 kell 19:30.
24.08.12.2015 kell 22:10 saadab Xxxxkõigile osanikele e-kirja „Lugupeetud osanikud Kirjale lisatuna leiate erakorralise osanike koosoleku kutse. NB! Algusaeg kell 20.30 (16.12.2015)”.
25.Vastavalt lisatud kutsele toimuski koosolek 16.12.2015 algusega kell 20:30.
26.Eeltoodud asjaoludest nähtub, et vaatamata Xxxxkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmisele 08.12.2015 kell 15:21, on sellele järgnenud juhatuse liikmete mõttevahetus erinevate koosoleku päevakordade ja võimalike toimumisaegade osas. Osanik Xxxxon kell 17:39 väljendanud, et ta ei pea Xxxxpoolt saadetud teadet juhatuse (liikme) poolt saadetud koosoleku kokkukutsumise teateks. Osanike koosoleku kokkukutsumise teateks on võimalik pidada üksnes 08.12.2015 kell 22:10 kõigile osanikele saadetud teadet, mida tõendab alljärgnev. Osanike koosolek toimus kell 22:10 saadetud koosoleku kutses märgitud ajal, st algusega kell 20:30. Osanike koosoleku protokolli (hagiavalduse lisa 2) alajaotises „Päevakord“ märgitu: „Koosolek otsustas järgida koosoleku kutses kirjeldatud päevakorda – täiendavaid päevakorrapunkte ei esitatud“. Kuivõrd koosoleku protokolli kohaselt arutati kuut päevakorrapunkti (mitte kolme, mis olid märgitud Xxxxpoolt saadetud koosoleku kutses) ja koosoleku protokolli kohaselt täiendavaid päevakorrapunkte ei esitatud, siis on ilmne, et koosolek toimus 22:10 saadetud koosoleku kokkukutsumise teate alusel. Vastupidise väitmine (et koosolek toimus küll Xxxxsaadetud, kuid täiendatud kutse alusel) ei ole võimalik juba ainuüksi põhjusel, et koosoleku toimumise aja muutmise võimalust ei näe seadus ette. ÄS § 1711 lg 2 näeb ette osanike õigust nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, kuid mitte osaniku õigust nõuda juba väljasaadetud kutse muutmist muus osas (nt koosoleku toimumisaja osas). Seega on viitamine ÄS § 1711 lg 2 ebaõige, vastuolus asjas kogutud tõenditega ning on ajendatud vaid sellest, et kell 22:10 kutse saatmisel tuleb lugeda selle kättesaamise ajaks järgmine päev ja alustada tähtaja lugemist kättesaamise päevale järgnevast päevast. Kohtu põhjendused
27.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
28.Asjaolud, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
•
08.12.2015 kell 15:21 saatis Xxxxvälja koosoleku kokkukutsumise teate kolme päevakorrapunktiga toimumisajaga 16.12.2015 kell 19.30 (tl 94);
•
08.12.2015 kell 15:37 saatis XxxxOÜ juhatuse liikmena teistele juhatuse liikmetele (Xxxx, Xxxx) ettepaneku kutsuda kokku osanike koosolek hoopis teistsuguse päevakorraga – Xxxxväljasaadetud kutses märgitud päevakorrapunktid puuduvad ja need on asendatud 3 uue punktiga. Lisaks on muudetud koosoleku toimumisaega – 15.12.2015 kell 19:30 (tl 95, 96);
•
08.12.2015. kell 18:03 saatis Xxxxteistele juhatuse liikmetele uue versiooni kutsest, milles on 6 päevakorrapunkti (sh lisatud Xxxxpoolt 08.12.2015 kell 15:21 välja pakutud 3 päevakorra punkti), ja palub ülejäänud juhatuse liikmetele nõusolekut kutse väljasaatmiseks. Selle kutse projekti kohaselt pidanuks koosolek toimuma 15.12.2015 algusega kell 19:30 (tl 98, 99);
•
08.12.2017 kell 18:17 saatis Xxxxteistele juhatuse liikmetele meili, milles teatab, et olles konsulteerinud targematega „Tõstame koosoleku kolmapäeva peale“. Sellest tulenevalt on lisatud koosoleku kutse projektis muudetud koosoleku algusajaks 16.12.2015 kell 19:30 (tl 100);
•
08.12.2015 kell 22:10 saatis Xxxxkõigile osanikele e-kirja „Lugupeetud osanikud. Kirjale lisatuna leiate erakorralise osanike koosoleku kutse. NB! Algusaeg kell 20.30 (16.12.2015)” (tl 102);
•
Osanike koosolek toimus 16.12.2015 algusega kell 20:30. Koosolekul osalesid Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, kelle häältega oli kokku esindatud 64% häältest. Koosolekul ei osalenud Xxxxega Xxxx (end. Xxxx-Villand) (tl 10-12).
29.Poolte vaidlus taandub sisuliselt asjaolude õiguslikule tõlgendamisele – millist e-kirja tuleb käsitleda koosoleku kokkukutsumise teatena ja kas koosoleku toimumisest teatati ette seaduses sätestatud tähtaega järgides. Sellest tulenevalt tuleb ühtlasi lahendada küsimus, kas koosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt ja kas koosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad.
30.Kohus leiab, et kuivõrd Xxxx08.12.2015 kell 15:21 e-kirjas (koosoleku kutses) esitatud päevakorda muudeti reaalselt koosolekul hääletamisele pandud küsimustega võrreldes olulisel määral (lõplikus kutses ja reaalsel koosolekul lülitati päevakorda täiendavalt kolm küsimust) ja muudeti ka koosoleku toimumise aega, siis ei ole Xxxx08.12.2015 kell 15:21 ekirja võimalik käsitleda kohase koosoleku kutsena. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kohase koosoleku kutsena Xxxx08.12.2015 kell 22:10 e-kirja, mille päevakord ja koosoleku toimumise aeg ühtis tegeliku koosolekuga.
31.ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
32.Hagejad leiavad, et kuna koosoleku kutse (Xxxx08.12.2015 kell 22:10 e-kiri) saadeti välja hilisõhtul ja hagejatel oli võimalus sellega tutvuda 09.12.2015 hommikul, tuleb tähtaega hakata lugema alates 09.12.2015 – st ajast, mil hagejatel oli reaalne võimalus sellega tutvuda.
Kohus nõustub, et kuivõrd ÄS § 172 lg 1 seob tähtaja arvutamise koosoleku kutse adressaadini jõudmisega, tuleb tähtaja arvutamisel lähtuda kuupäevast 09.12.2015. Seega ei saa tähtaega arvutades võtta arvesse e-kirja väljasaatmist (08.12.2015) nagu leiab kostja. Kuna ÄS § 172 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol on aga tegu nii-öelda „tagasiulatuva tähtajaga“ tuleb seda hakata lugema koosoleku toimumisest taha poole. TsÜS § 136 lg-s 5 on sätestatud, et kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Sama tuleb kohtu hinnangul kohaldada ka „tagasiulatuva tähtaja“ puhul nagu seda on ÄS § 172 lg-s 1 sätestatu (vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist). Sellisel juhul ei arvestata „lisapäeva“ nagu seda tehakse „edasiulatuva tähtaja“ puhul päevi arvestades vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-21-162-13, p 29-33).
33.Kuivõrd koosolek toimus 16.12.2015 (kolmapäev), tuli kutse välja saata selliselt, et see jõuaks adressaatideni hiljemalt eelmise nädala kolmapäeval ehk 09.12.2015. Kutse saadeti välja teisipäeval ehk 08.12.2015 ning hageja kinnitab enda hagis, et sai selle kätte järgmisel päeval ehk kolmapäeval - 09.12.2015. Seega oli koosoleku kutse hagejatele edastatud tähtaegselt.
34.Kohus märgib, et isegi kui asuda tähtaegade arvutamise osas teistsugusele seisukohale ja lugeda tähtaega edaspidi alates kutse kättesaamisele järgnevast päevast, ei oleks ühepäevane hilinemine kutse väljasaatmisega käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena ÄS § 1721 mõttes. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel on otsuste kehtivuse seisukohalt tähtsust ainult siis, kui see rikkumine on oluline. Seega väheolulised rikkumised (nagu kutse edastamine ühepäevase - käesoleval juhul poolepäevase) hilinemisega ei saa ega tohi mõjutada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust. Seda enam käesolevas olukorras, kus Xxxxsoovis ka ise algselt 16.12.2015 õhtul (küll tund aega erineval kellaajal ja veidi erineva päevakorraga) koosolekut kokku kutsuda.
35.Eeltoodu alusel leiab kohus, et XxxxOÜ osanike 16.12.2015 osanike koosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad. Seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
36.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
37.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.Kohus andis enda 28.07.2017 määrusega kostjale võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri kohtule hiljemalt 18.08.2017. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole enda
menetluskulude väljamõistmist tähtaegselt ega ka hiljem nõudnud, mistõttu kohus määrab menetluskulud kindlaks selliselt, et neid hagejatelt välja ei mõisteta. Kohtu poolt seatud abinõu tühistamine
39.TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Tulenevalt TsMS § 598 kolmandast lausest võib kohus äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asja menetluse peatada TsMS §-s 356 sätestatud juhul. Eeltoodule tuginedes määras kohus enda 12.01.2016 määruses käesolevas tsiviilasjas - peatada OÜ Xxxx16.12.2015. a osanike koosoleku otsuste alusel esitatud kandeavalduse lahendamiseks toimuva registriasja menetlus Tartu Maakohtu registriosakonnas kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-16-228 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
40.Kuivõrd registriasja menetluse peatamise alus on seoses tsiviilasja nr 2-16-228 lahendamise ja õigussuhte olemasolu tuvastamise tõttu ära langenud, määrab kohus – tühistada Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-228 seatud abinõu (registriasja menetluse peatamine) ja lubada OÜ Xxxx16.12.2015. a osanike koosoleku otsuste alusel esitatud kandeavalduse lahendamiseks toimuva registriasja menetlust jätkata alates käesoleva lahendi jõustumisest.
41.Kostja ei ole taotlenud abinõu tühistamise määruse saatmist äriregistrile. Kostjal tuleb pöörduda käesoleva kohtumääruse täitmiseks peale käesoleva lahendi jõustumist ise äriregistri poole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.