Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7251
Tsiviilasi
SB hagi G OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, lähetuskulude ja viivise väljamõistmiseks, hüvitise saamiseks seoses töölepingu ülesütlemisega tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2016 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind SB apellatsioonkaebus 7505,41 eurot G OÜ apellatsioonkaebus 5181,39 eurot
Kaebuse esitajad ja kaebuse SB ja G OÜ apellatsioonkaebused liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: SB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Margus Miller Kostja: G OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja LL ja lepinguline esindaja TK.
Kohtuistungi toimumise aeg
18.04.2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2016 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja lähetuskulu väljamõistmiseks ning viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi puhkusehüvitise saamiseks summas 604,90 eurot ja lähetuskulude hüvitamiseks summas 174.10 eurot.
2.Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1 Välja mõista G OÜ-lt SB kasuks brutosummadena töötasu 3349 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 765 eurot, lähetuskulud 174,10 eurot, töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitis 1256 eurot, ning viivis 08.05.2016 seisuga 32,03 eurot. 2.2 Välja mõista G OÜ-lt SB kasuks TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt (5544,10 eurot) alates 09.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.3 Jätta rahuldamata SB hagi töölähetusega kaasnevate kulude ja päevaraha hüvitise summas 416 eurot, töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise summas 2512 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise saamiseks.
5.Maakohtu menetluskulud jätta 66 % ulatuses kostja kanda ja 34 % ulatuses hageja kanda.
6.SB apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta 21 % ulatuses kostja kanda ja 79 % ulatuses hageja endaja kanda. G OÜ apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Välja mõista G OÜ-lt SB kasuks 1310,90 eurot maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SB (hageja) esitas 08.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse G OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu, lähetuskulud, töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 kohase hüvitise, mittevaralise kahju hüvitise ja viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja töötanud töölepingu alusel kostja juures alates 01.09.2015 (tl 11-14). Hageja tööülesannete hulka kuulus suhtlus klientidega ja kostja esindamine messidel ja konverentsidel. 27.02.2016 saatis kostja juhatuse liige LL hagejale e-kirja, kus ta teatas, et hageja ei oleks tohtinud töölepingut sõlmida ning nõudis tagasi juba makstud töötasu. Vaatamata kostja esindajate tegevusele, on hageja igal võimalusel oma lepingulisi kohustusi täitnud, sh käinud tööl kuni tööandja piiras hageja juurdepääsu oma e-posti kontole ning võttis ära arvuti, kus on hageja poolt kahe aasta jooksul koostatud nii tööalased kui ka mingi kogus isiklikke dokumente. Hageja
on 19.04.2016 esitanud kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate töölepingu lõpetamiseks alates 20.04.2016 (tl 20-21) tulenevalt tööandjapoolsest lepingu rikkumisest (TLS § 91 lg 2 p-d 1, 2 ja 3). Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 01.02.2016 – 20.04.2016 eest brutosummana 3349 eurot (1256 eurot + 1256 eurot + 837 eurot) (TLS § 28 lg 2 p 2, § 29 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest töölepingu lõpetamise seisuga 765 eurot (6 kuu kogu töötasu on 7536 eurot, arvestatud kalendripäevade arv on 176 ja kasutamata puhkusepäevi on 17,87) (TLS § 71). Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 3768 eurot, kuna tööleping on lõpetatud tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Hageja palub kostjalt välja mõista lähetuskulude ja päevarahade hüvitise 590,10 eurot (Barcelona lähetus: 384 eurot päevarahana ning 32 eurot kulude hüvitamisena ja Helsingi lähetus 160 eurot päevarahana ja 14,10 eurot kulude hüvitamisena, tl 15-17) (TLS § 40 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahjuna (võlaõigusseadus (VÕS) § 134 lg-d 1 ja 2, TsMS § 366). Hageja hinnangul võiks õiglaseks hüvitiseks olla 5000 eurot. Hageja selgitab, et 2015. aasta novembri lõpus sai hagejale teatavaks, et kostja juhatuse liikmed on omavahel tülis. Hagejale sai teatavaks, et Haapsalus toimunud projekti lõpetamisel teatas kostja esindaja TK vestluses ühe suurima vastavas valdkonnas tegutseva ettevõtte OÜ Elektroskandia Baltics (nüüd W.EG. Eesti OÜ) esindajale TR-le, et hageja näol on tegemist vaid RV eraviisilise hobiga. Sellega on hageja professionaalsus kahtluse alla seatud ning tal on vähendatud võimalusi samal alal edasi tegutseda. Ta tunneb ebamugavust erinevatel üritustel, sattudes kokku isikutega, kes on sellest TK väitest teadlikud. Selline kostja tegevus on üheselt käsitletav VÕS § 128 lg-s 5 sätestatud hingelise valu ja kannatusena. Kohustus mitte põhjustada teisele lepingupoolele hingelist valu ja kannatusi tuleneb muuhulgas VÕS § 23 lg 1 p-st 4, mille kohaselt tulenevad poolte kohustused üksteise ees lepingu täitmisel ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kindlasti on käsitletav töölepingu kaitse-eesmärgina muuhulgas ka kohustus mitte teotada töötaja au ja mitte anda ebakohaseid väärtushinnanguid töötaja ja tööandja õigussuhtele või selle alustele. Kostja juhatuse liikme väidetel on kindlasti mõju hageja maine ja edasiste võimaluste suhtes ja kostja pidi sellest aru saama. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 32,03 eurot 08.05.2016 seisuga (veebruarikuu töötasu 17,13 eurot, märtsikuu töötasu 8,56 eurot, lõpparve 6,34 eurot) (tl 30-38) (VÕS § 113 lg 1). Hageja palub välja mõista ka viivise protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
Kostja vastuväited hagile
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.01.09.2015 tööleping ei ole kehtiv. Tegemist on kostja juhatuse seisukohalt võltsimiskahtlusega lepinguga. Hageja töölepingut nägid kostja juhatuse liikmed LL ja AK tsiviilasja nr käesoleva menetluse käigus esmakordselt. Kostja poolt 01.09.2015 töölepingu allkirjastanud RV on kinnitanud kostja osanike vahelises meilivahetuses, et hageja on hoopis V OÜ töötaja (tl 50). Hageja ei ole täitnud kostja juhatuse antud tööülesandeid kostja töötajana. Kostja juhatus ei ole arutanud hageja töölevõtmist ega ole teinud ka vastavasisulist otsust. Kostja juhatus ei ole hagejat lähetanud tööülesannete täitmiseks. Küll aga on hageja täitnud RV-lt saadud ülesandeid
varasemalt R OÜ (osanik RV) nimel ja hiljem on juhatusel teadmata, missugune töösuhe RV ja hageja vahel aset leidis.
11.Hageja varjas teadlikult oma väidetavat töölepingulist suhet kostja juhatuse liikmete ja osanike eest. Hageja tööleping on näilik tehing ning pettus, mille koostamise juures on olnud ainult hageja ja kostja endine juhatuse liige RV. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohtu 06.12.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja brutosummadena töötasu 3349 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 160,10 eurot, TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis 1256 eurot, viivis 32,70 eurot ning viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhipuhkuse hüvitise 604,90 euro, töölähetusega kaasnevate kulude ja päevaraha hüvitise 590,10 euro, TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 2512 euro ja mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Maakohus jättis menetluskulud 44% ulatuses (s.o 809,95 eurot) hageja kanda ja 56% ulatuses (s.o 1030,85 eurot) kostja kanda.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötas kostja juures, kas hagejal oli alust tööleping erakorraliselt üles öelda ning kas hageja töötasu, puhkusetasu, lähetuskulude ja päevaraha, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise, mittevaralise kahju hüvitise, viivise ja lisanduva viivise nõuded on põhjendatud.
14.Töösuhe hageja ja kostja vahel perioodil 01.09.2015 kuni 20.04.2016 on leidnud tõendamist. Töölepingust nr 02-XXX (tl 11-14) nähtub, et see on sõlmitud 01.09.2015 Tallinnas kostja, keda esindab juhatuse liige RV ja hageja vahel. Kostja juhatusse kuulusid alates 13.03.2014 kuni 15.04.2016 kolm juhatuse liiget – AK, LL ja RV (tl 87-89). Kostja põhikirja punktist 3.6 nähtub, et igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatus juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti (tl 94-96). Äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige (tl 87-89). Kostjat esindas töölepingu sõlmimisel juhatuse liige RV.
15.On leidnud tõendamist, et hageja tegi kostjale tööd, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile alates 01.09.2015 kuni hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemiseni 20.04.2016 (tl 20). Hageja töötas kostja juures assistent/müügijuhina ning ta assisteeris juhatuse liikmeid ja esindas ettevõtet müügiküsimustes. Hageja sai põhiliselt tööülesandeid RV-lt, kuid ka teistelt kostja juhatuse liikmetelt AK-lt ja LL-lt. Hageja viibis kostja esindajana mitmetel välisriikides toimunud messidel (nt Barcelonas ja Soomes). Hageja on andnud vande all ütlusi selle kohta, et Barcelonas esindas ta kostjat 2015. aasta novembris ning seal käisid koos temaga kaasas ka kostja juhatuse liikmed RV, AK ja kostja osanik TK. Barcelona messil andis hageja kostja nimel ka telekanalile intervjuu, mis on arvutivõrgus kättesaadav aadressil: XXX (hageja esineb videos inglise keeles minutitel 1,23-1,40, mil ekraanile kuvatakse kiri „SB, XXX“). Samuti esindas hageja kostjat 02.12.2015 Haapsalus 200 inimese ees, kus toimus targa tänavavalgustuse lahenduse „7 Linna projekti“ lõpuaktus (tl 162-164). Lisaks on hageja esitanud tõendiks arvutivõrgus kättesaadava video, kestvusega 3.04 minutit, aadressil: XXX. Inglise keelses videos tutvustab hageja ennast kui kostja müügijuhti. Üks kostja klientidest – Lääne-Nigula valla esindaja TT on 22.12.2015 pöördunud e-kirja teel hageja kui kostja esindaja poole (e-kiri saadetud aadressile [email protected]) küsimusega, kuidas lahendada tänavavalgustuse reguleerimise probleeme LääneNigula vallas (tl 145). Hageja on kliendi pöördumisega seoses saatnud e-kirja kostja üldmeiliaadressile [email protected] ning kostja juhatuse liikmed LL ja RV ning kostja osanik TK on hageja e-kirjale vastanud (tl 142-145). Seejuures ei ole LL oma
22.12.2015 e-kirjas ja TK oma 23.12.2015 kell 9.43 e-kirjas seadnud kahtluse alla hageja õigust tegeleda kostjale saadetud ja suunatud tänavavalgustuse päringuga. Kohus leiab, et kui hageja ei oleks töötanud kostja juures, siis esmalt ei peaks hagejal olema kostja nimega tööalast e-posti aadressi ([email protected]) ning hageja ei oleks pidanud tegelema kostjale saadetud päringuga.
16.Kolmest maksekorraldusest nähtub, et kostja on tasunud hagejale töötasu 2015. aasta septembri, oktoobri ja novembri eest igakuiselt 1000 eurot, seega kokku 3000 eurot (tl 61-64). RV 11.12.2015 e-kirjast nähtub, et kostja raamatupidaja AL-le on teatatud hagejale palga maksmisest 2015. aasta septembris ja oktoobris ning saadetud on ka tööleping (tl 98). Hageja on andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta sai kostjalt töötasu alates 2015. aasta septembri kuni 2016. aasta jaanuari eest, alates 2016. aasta veebruarist ta enam töötasu ei saanud ning seoses sellega ütles erakorraliselt töölepingu üles (tl 20, 164). Asja lahendamisel on selgunud, et kostja juhatuse liikmed olid rahulolematud endise juhatuse liikme RV tegevusega. Kohus märgib, et kui äriühing on juhatuse endise liikme tegevuse tõttu saanud kahju, siis on äriühingu juhatusel õigus nõuda selle kahju hüvitamist endiselt juhatuse liikmelt. Nimetatud vaidlus ei ole käesoleva asja sisuks.
17.Töölepingu p 3.1 alusel on töötaja töötasuks (bruto) 1256 eurot (tl 11-14). Kuna poolte vaheline töösuhe on leidnud tõendamist, siis on kostjal kohustus tasuda TLS § 1, § 28 lg 2 p 2 ja § 29 lg 1 alusel hagejale brutosummana 3349 eurot, s.o töötasu perioodi 01.02.2016 kuni 20.04.2016 eest 2x1256 eurot (veebruar, märts 2016) + 837 eurot (aprill 2016).
18.Hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendava puhkusehüvitise 160,10 euro (brutosumma) tasumist (TLS § 55, § 68 lg-d 1 ja 4, § 71). Hagejal oli õigus saada põhipuhkust töötatud aja eest alates 02.03.2016 kuni 19.04.2016, s.o 49 päeva eest. TLS § 55 alusel on hagejal õigus saada põhipuhkust 49 töötatud päeva eest 3,76 päeva. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus) § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sisse nõutavaks muutunud. Hageja töötasu 2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta märtsini oli 7536 eurot. Määruse § 4 lg 3 kohaselt liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lg-s 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Vastavalt Määruse § 4 lg-le 5 korrutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Käesoleval juhul on kalendripäevade arv samal ajavahemikul (arvates välja riigipühad) 177. Seega on keskmise kalendripäevatasu suurus 42,58 eurot ning puhkusehüvitise suuruseks 3,76 päeva eest on 160,10 eurot.
19.Hageja lähetuskulude ja päevaraha nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole täies ulatuses tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, millise perioodi eest ja konkreetselt, milliste kulude eest on nõue 590,10 eurot kujunenud. Hageja on kohtule esitanud 29.02.2016 lähetuskulude aruande, mille kohaselt oli Helsingi lähetuse algus 23.09.2015 ja lõpp 28.09.2015, seega lähetuspäevi kokku 5 päeva, päevaraha määraga 32 eurot, kokku 160 eurot, millele lisandub lähetusega seotud kulu 14 eurot, kokku 174 eurot (tl 15, 17). Hagiavalduse kohaselt käis hageja kostjat esindamas 2015. aasta novembris Glasgows ja Barcelonas ning seoses sellega kandis hageja kulusid summas 32 eurot ning lähetuses viibitud päevade eest on päevaraha suuruseks 384 eurot.
11.11.2016 toimunud kohtuistungil andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et Barcelonas esindas ta kostjat 27.11.2015 kuni 29.11.2015 (tl 162).
20.Maakohus rahuldas nõude TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1256 eurot. Käesolevas asjas ei ole kohane hüvitis kolme kuu töötasu summas 3768 eurot. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning 2015. aasta lõpuks kujunenud tööalaseid suhteid hageja ja kostja vahel, on kohane välja mõista kostjalt hüvitis ühe kuu töötasu eest summas 1256 eurot.
21.Maakohus jättis rahuldamata nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagis kirjeldatu järgi ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Paljasõnalised väited suhete kahjustamisest ja alanduse tundmisest ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt. Kuna hageja isiklike õiguste rikkumine ega hagejale mittevaralise kahju tekitamine kostja poolt ei ole kinnitust leidnud, siis ei ole ka rahalise hüvitise nõue põhjendatud. Täidetud ei ole VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud eeldused rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
22.Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele arvestatuna töötasult (3349 eurot) ja puhkusehüvitiselt (160,10 eurot), mille maksmisega kostja viivitas. Kuni 08.05.2016 on väljamõistetava viivise suurus 32,70 eurot (VÕS § 113 lg 1). Alates 09.05.2016 peab kostja hagejale maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude rahuldamiseni.
23.Maakohus jättis menetluskulud 44% ulatuses (s.o 809,95 eurot) hageja kanda ja 56% ulatuses (s.o 1030,85 eurot) kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
24.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
25.Kohus on eksinud TLS kohaldamisel, leides, et perioodiks, mille eest puhkust on võimalik saada, on 02.03.2016 - 19.04.2016. TLS § 68 lg 4 käsitleb vaid töötaja õigust nõuda puhkust, mitte puhkusepäevade väljateenimise aja algust. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Kohtuotsuses toodud käsitlus on selle sättega otseses vastuolus.
26.Kui maakohus leidis, et lähetuskulude ja päevaraha nõue ei ole täies ulatuses tõendatud, siis ei olnud maakohtul võimalik jätta seda nõuet täies ulatuses rahuldamata. Maakohus oleks pidanud rahuldamata nõude osas, milles ta leidis, et see on põhjendatud. Maakohus ei põhjendanud, millises osas oli hageja nõue põhjendamata. Tõendatud on, et hageja viibis kõnealustel üritustel ning tegi seda kostja esindajana. Seejuures nõuab hageja linnasisese transpordiga seotud kulude hüvitamist ajal, kui ta viibis lähetuses.
27.TLS § 100 lg-s 4 märgitud hüvitise vähendamine on erand ja seda tuleb põhjendada. Kohus ei toonud välja asjaolusid, mis on tinginud hüvitise vähendamise. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid hüvitise suurust vähendada. 2015. aasta lõpuks väljakujunenud tööalased suhted poolte vahel olid kujunenud selliseks tööandjapoolse käitumise tulemusel. Seaduses sätestatud määrast hüvitise väiksemas määras väljamõistmise eelduseks on, et töötaja käitumine oleks kuidagi selle olukorra tekkimist soosinud. Hageja täitis aga oma kohustusi nõuetekohaselt.
28.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata mittevaralise kahju hüvitise nõude. Hageja on tõendanud, et kostja esindaja on esitanud kolmandatele isikutele hinnangulisi väiteid, mis kahjustavad hageja võimalusi „targa linna“ või sellega seonduvate teenustega turul edaspidi tegutseda, kuna tema erialane pädevus on seatud kahtluse alla. Maakohus on
kohaldanud ebaõigesti Riigikohtu lahendites korduvalt väljatoodud põhimõtet, mille kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Isikul, kelle kohta on avaldatud teda kahjustavat ebaõiget infot, mis seab teda halba valgusesse kolmandate isikute ees, mille pärast ta tunneb piinlikkust ning paneb isiku vältima kokkupuuteid isikutega, kes nende väidetega on kursis, on ilmselgelt tekkinud kahju ja selle olemasolu tuleb eeldada. Kohtu ülesanne on hinnata, kui suur sellisel juhul peaks olema väljamõistetav hüvitis.
Kostja apellatsioonkaebus
29.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (RV ja LL).
30.01.09.2015 tööleping ei ole kehtiv. Maakohus jättis töölepingu kehtivuse hindamisel arvestamata järgmised kostja esitatud tõendid. 27.02.2016 kostja juhatuse liikme LL kiri hagejale, milles on märgitud, et töölepingu sõlmimisel RV-ga oleks hageja pidanud aru saama, et see ei olnud juhatuse otsus ning hagejal palutakse tagastada kostjale alusetult saadud 3300 eurot (tl 18-19). JV 24.11.2015 e-kiri RV-le, LLale, AK-le ja TK-le, milles on mh kirjas: „Mis puutub S, siis saan aru, et R-l on V ja XXX rahaasjad ja palgafondid lootusetult sassis aga minu teada ei ole S kunagi XXX töötaja olnud ja temaga tööleping puudub. Hetkel ei ole XXX-l kahjuks isegi vabu vahendeid, et võlg ära maksta, seega kohe praegu ei ole nii kui nii võimalik kedagi palgata” (tl 50-51). RV 24.11.2015 e-kiri LL-le, AK-le, TK-le ja JV-le, milles RV muuhulgas märgib: „S pole XXX palgal, tegelikult pole seda hetkel keegi. Mis puutub maksesse S-le nimega palk, siis on need V kulud ja see kuulub XXX-le tagastamisele.” (tl 50). Seega ei teadnud teised kostja esindajad peale RV väidetavast töölepingust hagejaga.
31.Kostja juhatuse liikme LL 27.02.2016 kiri oli tehtud vastavalt TsÜS §-dele 94 ja § 98 ning on käsitletav lepingu tühisust tunnistava dokumendina kostja poolt ja alusetu rikastumisega omandatud vara tagasinõudena.
32.22.12.2015 kuni 23.12.2015 e-kirjavahetusega SB, TK, RV, LL ja TT vahel (tl 142145) soovis kostja tõendada, et 23.12.2016 ei olnud ettevõtte osanikele ega juhatuse liikmetele teada hageja väidetav töölepinguline suhe kostjaga. Kirjavahetuses on kostja osanik TK küsimus: „S, Ma küsin veelkord - kes sa oled XXX-s? Mis suhe on sul XXX klientidega?“.
33.Töölepingu puhul on tegemist head tava rikkuva lepingu sõlmimisega (TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja lg 3), sest lepingu sõlmimisest ei teavitatud teisi juhatuse liikmeid ega osanikke. See ei ole vastavuses hea usu põhimõttega. Samuti on töölepingu puhul tegemist näiliku tehinguga (TsÜS § 89), kuna tegelikkuses ei muutunud alates 01.09.2015 väidetava töölepingu sõlmimise järgselt hageja töökohustused ja hageja jätkas senist tegevust samalaadselt nagu eelneva kahe aasta koostöö vältel, täites RVlt saadud tööülesandeid ja mitte assisteerides teisi juhatuse liikmeid. Seda tegevust jätkas hageja ka pärast RV juhatusest tagasikutsumist.
34.Kostja toob välja, et tõsi on, et kostja klient on saatnud päringu hagejale, kuid hageja ei ole täitnud kostja tööülesandeid. Kostja võib kohtule esitada samalaadseid kostja klientide päringuid enne 01.09.2015. Hagejal on olnud kontakte kostja klientidega enne 01.09.2015.
35.Töölepingu puhul on tegemist ka pettusega (TsÜS § 94), kuna sõlmiti topeltleping sama väidetava töö eest, mis teiste edasimüüjatega on lahendatud teistsugustel alustel. Projektijuhtimisleping on ebaseaduslik. Projektijuhtimislepinguga on V OÜ osutanud
kostjale projektijuhtimisteenust. Teenust on osutanud V OÜ juhatuse liige RV ja hageja. Tegemist on teise lepinguga töölepingus kirjeldatud töö eest ajavahemikul 01.09.2015 kuni 31.12.2015. Teised lepingulised kliendid saavad oma vahendustasu läbimüügi pealt, mitte eraldi lepingu alusel. Seega on tegemist väljakujunenud hea äritava rikkumisega. Projektijuhtimislepingu puhul on tegemist hageja poolt allkirjastatud tehinguga juhatuse liikme ettevõttega ilma osanike nõusolekuta, millega mõlema lepingu puhul rikuti ÄS § 181 lg 3 põhimõtet teadlikult hageja poolt.
36.Maakohus oleks pidanud äriregistri väljavõtte asemel arvestama kostja 16.12.2015 otsusega RV juhatusest tagasikutsumise kohta. Äriregistri poolt kehtiva otsusega mittearvestamine on tekkinud seoses registrikande peatamisega tsiviilasjas nr 2-16-228. Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-228 on peatatud kostja 16.12.2015 osanike koosoleku otsuste alusel esitatud kandeavalduse lahendamiseks toimuva registriasja menetlus Tartu Maakohtu registriosakonnas kuni tsiviilasjas nr 216-228 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kostja leiab, et äriregistri kannet ei saa kasutada tõendina seni, kuni on lahenenud tsiviilasi nr 2-16-228. Kohus oleks pidanud kuni registrikande õigsuse selginemiseni arvestama tõendina kehtivat kostja 16.12.2015 otsust (TsMS § 356 lg 1). Vastustaja seisukoht
37.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
38.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
39.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja lähetuskulude väljamõistmiseks ning viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
40.TLS § 71 alusel on tööandja töölepingu lõpetamisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on eksinud töölepingu seaduse kohaldamisel, leides, et perioodiks, mille eest puhkust on võimalik saada, on 02.03.2016 - 19.04.2016. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja igaaastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus). TLS § 68 lg 4 kohaselt arvutatakse tööle asumise kalendriaastal kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. TLS § 68 lg 4 teine lause käsitleb töötaja õigust nõuda puhkust, mitte puhkusepäevade väljateenimise aja algust. Hagejal oli õigus saada põhipuhkust kogu töötatud aja eest. Seega on võrdeliselt töötatud ajale ja tulenevalt TLS §-st 55 kasutamata puhkusepäevi 17,87.
41.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel tuleb arvutada hageja keskmine kalendripäevatasu, mis on aluseks põhipuhkusetasu maksmiseks. Hageja eelneva 6 kuu kogu töötasu on 7536 eurot, arvestatud kalendripäevade arv on 176 ja kasutamata puhkusepäevi on 17,87. Seega tuleb kostjalt välja mõista puhkusehüvitis kasutamata puhkuse eest töölepingu lõpetamise seisuga 765 eurot (7536:176x17,87).
42.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega ka lähetuskulude välja mõistmata jätmise osas. Maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, millise perioodi eest ja
konkreetselt milliste kulude eest on nõue kujunenud, puudutab ainult Glasgow ja Barcelona lähetust. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Hageja ei ole kohtule esitanud lähetuskulude aruannet Glasgow ja Barcelona kohta ega ole ka hagiavalduses välja toonud, millistel kuupäevadel ja millises linnas ta lähetuses viibis. 11.11.2016 toimunud kohtuistungil andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et Barcelonas esindas ta kostjat 27.11.2015 kuni 29.11.2015. Samas hagiavalduse lisana on hageja esitanud kuludokumendina väljavõtte kaarditehingust, mille kohaselt tasus ta Metro Barcelonale 32 eurot hoopis 18.11.2015. Seetõttu jättis maakohus õigesti Glasgow ja Barcelona osas päevaraha ja kulud välja mõistmata.
43.Helsingi lähetuse osas on hageja hagi alusena välja toonud, et septembris 2015 käis ta kostjat esindamas Helsingis LUCI Annual General Meeting üritusel 5 päeva, mille eest soovib päevaraha 160 eurot (arvestusega 32 eurot päevas) ja kuluks oli taksosõit 14,10 eurot. Hageja on kohtule esitanud 29.02.2016 lähetuskulude aruande, mille kohaselt oli Helsingi lähetuse algus 23.09.2015 ja lõpp 28.09.2015, lähetuspäevi kokku 5 päeva, päevaraha määraga 32 eurot, kokku 160 eurot, millele lisandub lähetusega seotud kulu 14 eurot, kokku 174 eurot. Hageja on esitanud kulu tõendina väljavõtte kaarditehingust, mille kohaselt on hageja tasunud 28.09.2015 Taksileino OY-le 14,10 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja osalemist sellel üritusel. Samuti ei ole kostja vaidlustanud päevaraha ega kulu suurust. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue päevaraha ja kulu hüvitamiseks Helisingi lähetuse eest summas 174,10 eurot kuulub rahuldamisele.
44.Õige on hageja etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud, mis asjaoludel ta vähendab TLS § 100 lg-s 4 märgitud hüvitist. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TLS § 104 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kohane on välja mõista kostjalt hüvitis ühe kuu töötasu eest summas 1256 eurot. Ringkonnakohus ei jaga hageja arvamust, et seaduses sätestatud määrast hüvitise väiksemas määras väljamõistmise eelduseks on üksnes asjaolu, et töötaja käitumine oleks kuidagi selle olukorra tekkimist soosinud ja kui töötaja on käitunud õiguspäraselt, pole hüvitise vähendamiseks alust. Arvestada saab kõiki töölepingu lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ja kaaluda tuleb mõlema poole huvisid. Käesoleval juhul on hüvitise vähendamise aluseks eelkõige hageja lühike tööstaaž. Hageja töötas kostja juures ainult 7 kuud. Ka kostja poolt hageja koondamisel ei oleks hageja saanud suuremat hüvitist kui ühe kuupalga ulatuses.
45.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuste väidetele.
46.Maakohus ei jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. TK ei olnud kostja seaduslik esindaja, nagu hageja teda käsitleb ning seega ei saanud TK poolt öeldu tuua kaasa õiguslikke tagajärgi kostjale kui äriühingule.
47.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et töösuhe hageja ja kostja vahel perioodil 01.09.2015 kuni 20.04.2016 on leidnud tõendamist. Maakohus tuvastas, et hagejaga sõlmiti kehtiv tööleping ja hageja täitis kostja heaks tööülesandeid, alludes
kostja juhtimisele ja kontrollile. Kostja ei ole maakohtu poolt tuvastatut ümber lükanud.
48.Kostja poolt viidatud kirjavahetusest tuleneb, et teised juhatuse liikmed võisid olla mitte teadlikud hagejaga 01.09.2015 sõlmitud töölepingust, kuid ei tõenda kuidagi töölepingu kehtetust. LL 27.02.2016 kirja hagejale ei saa käsitleda töölepingu tühistamise avaldusena. Sellist tahteavaldust kiri ei sisalda. Kui ka pidada kirja tühistamise avalduseks, nagu kostja seda tagantjärele ise hindab, siis puudub selles tühistamise alus. Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja sõlmis töölepingu RV-ga, teavitamata sellest teisi juhatuse liikmeid. Tegemist ei ole tehingu tühistamist võimaldava asjaoluga. Kostja juhatusse kuulusid alates 13.03.2014 kuni 15.04.2016 kolm juhatuse liiget – AK, LL ja RV. Kostja põhikirja punktist 3.6 nähtub, et igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega oli RV õigustatud ainuisikuliselt sõlmima kehtivat töölepingut, mis toob kaasa õiguslikud tagajärjed äriühingule.
49.Asjas ei ole tuvastatud ka tehingu tühisuse aluseid. Kostja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et töölepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga (TsÜS § 89), kuna tegelikkuses ei muutunud alates 01.09.2015 väidetava töölepingu sõlmimise järgselt hageja töökohustused ja hageja jätkas senist tegevust samalaadselt nagu eelneva kahe aasta koostöö vältel, täites RV-lt saadud tööülesandeid ja mitte assisteerides teisi juhatuse liikmeid. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kostja tunnistab ka ise, et hageja täitis kostja juhatuse liikmelt saadud tööülesandeid, seega kostjalt saadud tööülesandeid. Tööülesandeid ei pidanudki jagama kõik juhatuse liikmed. Asjaolu, et enne 01.09.2015 hagejale sarnaste ülesannete täitmise eest tasu ei makstud, ei tähenda, et nii pidigi jätkuma. Kostja etteheite, et tegemist on head tava rikkuva lepingu sõlmimisega, võiks olla suunatud RV, mitte hageja vastu.
50.Maakohus ei ole ebaõigesti tuginenud äriregistri kandele. Osanike 16.12.2015 otsus RV juhatusest tagasikutsumise kohta ei mõjuta kuidagi maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et töölepingu sõlmimise ajal 01.09.2015 oli RV kostja juhatuse liige ja võis üksinda äriühingu nimel lepinguid sõlmida.
51.Saamata jäänud töötasu suurust ei ole kostja vaidlustanud. Seega mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 3349 eurot.
52.Hageja nõuab kostjalt tasumata töötasult ja puhkusetasult seadusest tulenevat viivist 08.05.2016 seisuga 32,03 eurot ja alates 09.05.2016 TsMS § 367 alusel kogu põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus rahuldas hageja nõude viivise väljamõistmiseks summas 32,70 ja edasiulatuvalt kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivise nõue on põhjendatud. Tulenevalt sellest, et kohus ei saa nõude piire ületada (TsMS § 439), tuleb korrigeerida väljamõistetud viivise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 08.05.2016 seisuga viivis 32,03 eurot ja alates 09.05.2016 TsMS § 367 alusel kogu põhinõudelt (5544,10 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
54.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
55.Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi teistsuguses ulatuses, kui maakohus seda tegi, tuleb muuta ka maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust. Hageja esitas nõudeid kokku 8504,13 euro ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab hagi 5576,13 euro väljamõistmise osas, see on 66 % ulatuses ja jaotab sellele vastavalt menetluskulud. Ringkonnakohus jätab 66 % maakohtu menetluskuludest kostja kanda ja 34 % hageja kanda.
56.Maakohus on määranud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 1840,80 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurust vaidlustanud ja ringkonnakohtul pole põhjust hageja menetluskulude suurust teisiti hinnata. Seega tuleb vastavalt ringkonnakohtu poolt määratud jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu 1214,93 (0,66 x 1840,80) eurot. Kostjal puudusid maakohtus menetluskulud.
57.Kuna mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse, jaotab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud vastavalt apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatusele. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldab kolleegium 21% ulatuses ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohus Siim Bobkkovi apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 21 % ulatuses kostja kanda ja 79 % ulatuses hageja endaja kanda. G OÜ apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
58.Mõlema poole menetluskuluks apellatsioonimenetluses on üksnes apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 457 eurot, millest 21 %, see on 95,97 eurot peab kostja talle hüvitama.
59.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1310,90 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.