Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates pankroti väljakuulutamisest. Pankrotiavalduste aluseks olevad asjaolud 29.10.2007.a. esitas OÜG kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes. Äriühingu põhikirjaliseks ja peamiseks majandustegevuseks on üldehitus- ja remonditööde teostamine, eelkõige kütte, veevarustus- ja kanalisatsioonitööd. OÜG on käesolevaks ajaks muutunud maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada OÜG pankrot. Ajutise halduri arvamus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on võlgasid kokku 1 123 826 krooni, varasid on summas 179 079 krooni. Maksejõuetuse põhjuseks on ehitusmaterjalide hindade tõus 2006. ja 2007.aastal. , kiire palgatõus, mistõttu ehitus- ja remonditööde omahind kasvas järsult ja kvalifitseeritud töötajate lahkumine. Kohtuotsuse põhjendus Pankrotiseaduse § 31 lg.1 sätete kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kuna äriühingu maksevõime näitajad on halvad, asub kohus seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole ajutine pankrotihaldur esialgseil andmeil tuvastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada OÜG pankrot. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus asub seisukohale, et arvestades ajutise halduri kvalifikatsiooni ja menetluse keerukust, tuleb ajutise halduri töötasuks määrata 21 000 krooni , tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 8000 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.