Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

23.11.2007. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 26.11.2007 on MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitanud Viru Maakohtule hagi M M vastu põhinõudes 3121 krooni, viivitusintressi nõudes 422.52 krooni ning tulevikus põhinõudelt sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis alates 23.11.2007 kuni nõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2001 Jõgevamaal Jõgeva vallas Vägeva-Pedja maantee 4,7 km-l liiklusõnnetus, mille käigus said kehalisi vigastusi A K , G G , O R ja M V –R . Vastavalt Jõgeva Politseiprefektuuri 27.11.2001 teatisele on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas ja sellega tekkinud kahju tekitas oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju koos hageja kantud käsitluskuludega moodustab kokku 3121 krooni. Õnnetuse hetkel puudus liiklusõnnetuse tekitanud autol liikluskindlustuse leping. Tulenevalt eeltoodust hüvitas õnnetusega tekkinud liikluskahju hageja. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis MTÜ Liikluskindlustuse Fondil tagasinõude õigus kostja vastu, mistõttu hageja väljastas kahel korral kostjale regressnõude – 21.03.2002 ja 07.04.2003. Kostja ei ole nõutud summat tasunud ning hageja esindajal ei ole õnnestunud kostjaga ka kohtuväliselt kokkulepet sõlmida. Vastavalt VÕSRakS §-le 2 ja 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3 % viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne LKS praegu kehtiva seaduse redaktsiooni jõsutumist toimunud liiklsukahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. LKS § 48 lg 1 p 1 alusel on kindlustusandjal ja LKF -il õigus esitada kostja vastu

tagasinõue, kui liikluskahju tekitati kindlustamata sõidukiga. Hageja tuvastas, et kostja kasutatud sõiduk oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata. LKS § 48 kohaselt hõlmavad regressnõuded ka nõudeid, mis tekivad kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja kahju käsitlemise kuludest. Liikluskindlustuse seadusega lõpetati Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui Vabariigi Valitsuse poolt liikluskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik ja asutati Eesti Liikluskindlustuse Fond kui mittetulundusühing. Vastavad õigused ja kohustused läksid esimeselt ühingult teisele üle.

7.04.2003 saadetud pretensioonis palus hageja kostjal teha tagasimakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks hiljemalt 21.04.2002. 21.03.2003 on hageja samuti väljastanud regressnõude, mis aga ei sisaldanud kannatanu M V –R ravikulusid summas 95 krooni. Hagi esitamise seisuga 22.11.2007 esineb kostjal viivisvõlgnevus 422.52 krooni (0,0082 % x 1651 päeva x 3121 krooni/1000 = 422.52 ). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse ka viivise, mis ei ole hagi esitamisel veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõustunud asja kirjaliku menetlemisega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – Jõgeva Politseiprefektuuri 27.11.2001 teatis, maksekorraldus nr 2766, liikluskahju käsitluskulud toimikud X0111475, X0111476, X0111477, X0111485, maksekorraldused nr 631 ja nr 00649, regressnõuded, volikiri ja vastav haridust tõendav dokument esindaja õigusteadmiste kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja selle lisad hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil ning kohustas kostjat kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja isiklikult allkirja vastu kätte saanud 01.12.2007. Seega oli kostjal vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 14.12.2007 (tööpäevana 17.12.2007). TsMS § 394 kohaselt peab hagimaterjalide kättetoimetamise korral olema hagile vastuse esitamise tähtaeg vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohus järginud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi selgitas kohus kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka piisavalt kirjeldatud. Hageja esitatud tagasinõue liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Vastavad nõude aluseks olevad liikluskindlustuse seaduse sätted ja ka kohustisõiguslikud üldalused on hagiavalduses ära toodud, kahju ja ka kahju käsitluskulu arvestus ja vastavad tõendavad dokumendid on avaldusele lisatud. TsK § 231 võimaldas kahjunõude sissenõutavaks muutumisest alates arvestada rahaliselt kohustuselt viivist ning kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega hagis ka selliselt, et taotletakse veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtult protsendina iga viivitatud päeva kohta kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus:: 14.veebruar 2008.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.