lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-104106/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-104106/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-104106

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 8. september 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-104106

Tsiviilasi

Roman Dõhne hagi Janar Erenverti vastu 2000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja Roman Dõhne (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, e-post [email protected]; kostja Janar Erenvert (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Roman Dõhne hagi Janar Erenverti vastu.
2.Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks 2000 eurot, millest 1000 eurot on põhinõue ja 1000 eurot intress.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
Jätta poolte menetluskulud Janar Erenverti kanda.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-104106 Roman Dõhne menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks menetluskulud 375 eurot.
7.Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks viivis menetluskulult 375 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1000 eurot ja intressi 1000 eurot.
3.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
4.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 21.04.2015 laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingust (tl 24) nähtub, et hageja laenuandjana andis lepingu sõlmimisel 21.04.2015 kostjale kui laenusaajale üle 1000 eurot, mille kättesaamist kostja tõendas oma allkirjaga laenulepingul (lepingu p-d 2 ja 6). Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 21.04.2016 (lepingu p 3).
5.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
6.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma 1000 eurot 21.04.2016 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1000 eurot tagastamata laenusumma katteks.
7.Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist summas 1000 eurot laenulepingu p 4 alusel, mille kohaselt kohustus kostja laenusumma kasutamise eest tasuma hagejale intressi 10% kuus. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus selgitab, et nimetatud sättes ette nähtud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, seadus siin kitsendusi ei tee. Kuigi 120%lise aastaintressi puhul on vahe laenatava (1000 eurot) ja tagasimakstava summa (lepingu järgi 2200 eurot, kuigi kohtumenetluses nõutakse 2000 eurot) vahel ebaproportsionaalne, ei ole intresside kindlat ülempiiri võimalik kindlaks määrata. Kohus märgib, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa vähemalt üldjuhul lugeda laenulepingut tühiseks ka vastuolu tõttu heade kommetega. Antud juhul on kostja lepingut sõlmides sellise intressi suurusega nõustunud. Vastuses hagile ei ole kostja välja toonud, et lepingu sõlmimise ajal hageja teadis või pidi teadma, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja 2(3)

jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 eurot.

8.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele täielikult 2000 euro ulatuses, millest 1000 eurot on põhinõue ja 1000 eurot intress. Kohus märgib, et kostja etteheited sõiduauto Audi A6 Avant (reg nr XXX) tehnilise seisukorra osas ei ole asjakohased käesolevas menetluses (laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded), mistõttu jätab kohus need tähelepanuta ja lisatud tõendi (Maanteeameti e-teeninduse väljatrükk sõiduki põhiandmete kohta) arvestamata. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja lisatud viiviseraporti, kuna viivise nõuet ei ole kostja vastu esitatud. Kohus selgitab, et kui kostjal on omapoolseid nõudeid seoses sõiduautoga (võimalik müügi- ja/või liisinguobjekt), saab ta need esitada eraldi menetluses OÜ Rommy Autoaed ja/või Mogo OÜ (võimalik müüja ja/või liisinguandja) vastu.
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse täies ulatuses, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja õigusabikulud 360 eurot koos käibemaksuga (3 tundi × 120 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse koostamise eest 150 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 375 eurot (225 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt välja menetluskuluna 375 eurot.
12.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 375 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja