Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-17-2472

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N K hagi V K vastu kinnisasja omandiõiguse ja valduse üleandmiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 04. märtsil 2013 sõlmitud kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1791308 all, asukohaga IdaVirumaa, Vaivara vald, Vaivara küla, Teeääre, kinkeleping ja asjaõigusleping. Hageja tegi 27. oktoobril 2016 notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust ning kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama. Kinkelepingust taganemise avaldus on edastatud kostjale notari poolt. Hageja sai kostjalt vastuse, milles vaidles kostja ülalnimetatud avaldusele vastu. Käesoleva ajani ei ole kostja kinnistu omandit ega valdust hagejale üle andnud ega midagi tema käitumises hageja suhtes muutunud. Hageja palub kohtul kohustada kostjalt üle andma hagejale omandisse kinnistu asukohaga IdaVirumaa, Vaivara vald, Vaivara küla, Teeääre; kohustada kostjat üle andma hagejale kinnistu asukohaga Ida-Virumaa, Vaivara vald, Vaivara küla, Teeääre valdus ning tuvastada kostja nõusolek kinnistu asukohaga Ida-Virumaa, Vaivara vald, Vaivara küla, Teeääre registriosa II jao omaniku kande muutmiseks, kostja omaniku kande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse nimetatud kinnistu omanikuna ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagiavalduse kohaselt on hagi eesmärgiks saavutada kinnisasja omandiõiguse ja valduse üleandmine ning kinnistusraamatus omanikukande muutmine. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on kostja kuuluvale kinnistule 13. septembril 2016 kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Kristel Maalmani ja Molycorp Silmet AS kasuks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 63 lg 1 p 3 järgi võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st "lukustab" kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded. TsÜS § 88 lg 1 esimese lause järgi kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Seega on vaidlusaluse kinnistu käsutamine keelatud, mis välistab kinnisasja omandiõiguse üleandmise ja kinnistusraamatus omanikukande muutmise nõude rahuldamise, kuna käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Keelumärke tõttu ei saa vaidlustatud omandit kehtivalt käsutada mh kohtuotsusega. Keelumärkega koormatud kinnisasja omandit ei saa (sh kohtuotsusega) kehtivalt üle anda (tagastada) teisele omanikule ja kinnistusraamatus omanikukannet muuta/parandada. Seega hagi menetlemist ja nõuete lahendamist takistab vaidlusalusele kinnisasjale seatud keelumärge.

2(4)

2-17-2472 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vaidlusalusele korteriomandile on seatud keelumärge, on selle käsutamine (mh kinnisasja omandiõiguse üleandmine ja kinnistusraamatus omanikukande muutmine) käesoleval ajal keelatud ning kuivõrd seetõttu hageja eesmärki ei ole käesoleval juhul võimalik hagiavalduses nõutud viisil saavutada, tuleb hagi kinnisasja omandiõiguse üleandmise ning kinnistusraamatus omanikukande muutmise nõuetes jätta läbi vaatamata. Hageja palub sealhulgas vaidlustatud kinnisasja valduse üleandmist. Kohus märgib, et kinnistu käsutamise keelumärge tähendab vara käsutamise keeldu, kuid samal ajal ei ole takistuseks vara valdamisele. Arvestades, et valduse üleandmise nõue käesolevas asjas on otseselt seotud kinnisasja omandiõiguse kuuluvusega (AÕS § 80) ning kinnistusraamatu kohaselt ei ole hageja kinnisasja omanikuks, samuti ei ole hageja esitanud nõuet omandiõiguse tuvastamiseks, tuleb hagi kinnisasja valduse üleandmise nõudes jätta samuti TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja kohtule vastust ei esitanud ja muid menetlustoiminguid kostja teinud ei ole, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus eeldab, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 18. aprilli 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati riigilõivu summas 650 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv täies ulatuses kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus jättis hagi läbivaatamata põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning seega on hagejal nõudeõigus riigi vastu 650 euro riigilõivu tagastamiseks; riigil on 3(4)

2-17-2472 nõudeõigus hageja vastu menetlusabi hüvitamiseks tasumata riigilõivu 650 euro ulatuses. Kooskõlas analoogiaga TsMS § 445 lg 1 teise lausega kohus tasaarvestab hageja nõude riigi vastu ja riigi nõude hageja vastu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 puudub hagejal kohustus hüvitada menetlusabi 650 eurot eesti Vabariigile ning Eesti Vabariigil puudub kohustus tagastada hagejale riigilõivu 650 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.