Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu avaldus N. R. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu, rk 80467261, lepinguline esindaja Stefani Isotamm Puudutatud isik: N. R., ik XXX, tegelik elukoht XXX, elukoht RR andmetel XXX Suuline menetlus - istung 17.02.2025
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada avaldaja poolt vähendatud ulatuses.
2.Välja mõista puudutatud isikult N. R.lt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu kasuks perioodi 01.11.2022 – 30.11.2022 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 282,88 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista N. R.lt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu kasuks menetluskuluna 211 eurot.
4.Välja mõista N. R.lt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (211 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. 1
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku N. R. vastu. Seoses menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude hagita asja avaldusena 01.09.2024, korrigeeritult 26.11.2024.
2.Avalduse kohaselt kuulus N. R. korteriomand avaldaja poolt hallatavas korterelamus alates 11.09.2019 kuni kohtutäituri vahendusel korteriomandi võõrandamiseni 01.12.2022. 09.05.2024 tehtud makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 13.06.2024, mille peale esitas N. R. samal kuupäeval nõudele vastuväite, mis oli oma olemuselt maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise soov. Maksegraafikut ei õnnestunud vormistada. Korteriühistu liikmetel on ühistu põhikirja punktist 2.2.9 tulenev kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Põhikirja kohaselt on arvestuse alused järgmised: üldelekter – vastavalt kaasomandi osa suurusele, vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule, prügivedu – vastavalt kaasomandi osa suurusele, remondifond – vastavalt kaasomandi osa suurusele, haldus/hooldustasu – vastavalt kaasomandi osa suurusele, üldvesi – vastavalt kaasomandi osa suurusele, kindlustus – vastavalt kaasomandi osa suurusele, reservfond – vastavalt kaasomandi osa suurusele, laenu tagasimakse (olemasolul) – vastavalt kaasomandi osa suurusele. Avaldaja peab siinkohal vajalikuks märkida, et võlgnikule kuuluvas korteriomandis oli köetavat pinda 48,6 m2. Avaldaja on teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud summad jaganud korteriomanike vahel vastavalt põhikirjas ja korteriühistu majanduskavas sätestatule ning esitanud selle alusel ühistu liikmetele arved. N. R. ei tasunud talle esitatud arveid. Majandamiskulude võlgnevus perioodil 21.01.2022 – 30.11.2022 on kogusummas 1818,50 eurot /kohtu märkus: tasumata osa on 1762,50 eurot/, millele lisandub viivis summas 184,99 eurot. Avaldaja on eelnimetatud perioodil esitanud puudutatud isikule järgmised arved: Arve kuupäev Arve number Tasumise tähtaeg
V-1091 - 30.06.2022 - 20,51 eurot V-1100 - 31.07.2022 - 21,38 eurot V-1112 - 08.10.2022 - 49,57 eurot. 07.08.2024 märkas avaldaja, et võlgnik oli teinud ülekande summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”. Võlgnik tegi avaldajale ülekande ka 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”. Käesoleva avalduse koostamise seisuga võlgnik rohkem makseid võlgnevuse katteks teinud ei ole ja avaldaja on eelnimetatud laekumiste võrra vähendanud põhivõlgnevust. Kokkuvõttes on avaldaja nõuded võlgniku vastu summas 1997,49 eurot, millest 1762,50 eurot on tasumata majandamiskulude põhisumma, 184,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivised, 50 eurot sissenõudmiskulud ning avaldaja soovib ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhisummalt 1762,50 eurolt alates 27.11.2024 kuni põhisumma nõuetekohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 2 tulenevalt nõuab avaldajal ka sissenõudmiskulusid 50 eurot. Avaldaja hinnangul tuleb käesolev tsiviilasi lahendada hagita menetluses ja avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot, mistõttu puudub avaldajal kohustus riigilõivu juurde tasuda.
3.17.02.2025 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasuma asunud.
3.1.Istungil antud korraldusest lähtuvalt esitas avaldaja 03.03.2025 täpsustatud nõude: Nõue, mida ei ole täitemenetluses 066/2021/2868 võimalik sisse nõuda, puudutab võlgnikule esitatud viimast arvet nr 3051 (arvestusperiood 01.11.2022 – 30.11.2022) summas 338,88 eurot. 07.08.2024 tegi võlgnik avaldajale ülekande summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”. Teise ülekande tegi võlgnik tegi avaldajale 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”. Rohkem makseid võlgnik võlgnevuse katteks teinud ei ole ja avaldaja on eelnimetatud laekumiste võrra vähendanud arve nr 3051 jääki. Käesolevaga esitab avaldaja tasumata majandamiskulude nõude võlgniku vastu summas 282,88 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku N. R. kanda ning võlgniku menetluskulud jätta tema enda kanda. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis.
PUUDUTATUD ISIK
4.Puudutatud isik on talle edastatud materjalide peale käsikirjaliselt, vene keeles vastates 27.12.2024 märkinud, et korteri müüs 2021 kohtutäitur, kes talle kinnitas, temal enam mitte midagi võlgu ei ole. Määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. Täpsustatud avalduse osas seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 03.03.2025 täpsustatud avalduses esitatud nõude suuruses.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib 3
kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
7.N. R. oli Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri omanik alates 11.09.2019 kuni kohtutäituri vahendusel korteriomandi võõrandamiseni 01.12.2022.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
10.Puudutatud isiku poolt esitatud vastuväiteid kontrollides on kohus palunud avaldajal nõude asjaolud st periood, summa, täitemenetluses toimuv, üle vaadata ja avaldaja on seda 03.03.2025 nõuet vähendava avalduse näol ka teinud. Avaldaja on lõpliku nõudena 03.03.2025 esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude arvestusperioodina 01.11.2022 – 30.11.2022 summas 338,88 eurot. Kuna võlgnik on teinud 07.08.2024 ülekande summas 28 eurot ja 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”, siis lõplikuks nõudeks jäi 282,88 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arve nr 3015.
11.Puudutatud isikule on täpsustatud nõue kätte toimetatud ja ta ei ole tähtaegselt, so hiljemalt 31.03.2025 sellele seisukohta esitanud. Puudutatud isiku varasemalt/algselt esitatud vastuväited ei võimalda siiski järeldada, et ta ei ole rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses, vähenenud on kohustuste maht.
4
12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.11.2022 – 30.11.2022 esitatud arvete alusel majandamiskulude võlgnevus summas 282,88 eurot. 03.03.2025 esitatud täpsustatud nõudes ei ole avaldaja soovinud enam algses nõudes olnud viivise väljamõistmist ning sissenõudmiskulude hüvitamist.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
14.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
15.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kohustatud oma lepingulisele esindajale 23. augustil 2023 sõlmitud käsunduslepingu alusel seoses tsiviilasjaga 2-24-117226 tasuma 2,92 töötunni eest 350,40 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
18.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
19.Kohus leiab, et korrektne olnuks avaldaja esindajal õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks esitada viidatud käsundusleping ja selle alusel esitatud arve, spetsifikatsiooniga. Numbriliselt saab eeldada, et teenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (350,40 eurot : 2,92 h). Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et ajakulu iseenesest saab lugeda põhjendatuks. Küsitud tunnitasu ei ole aga kooskõlas ei avalduse mahuga ega mitte-advokaatidest lepinguliste esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud tunnitasuga. Kohus on seisukohal, et 5
avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks saab kaasust arvestades pidada 50 eurot ja seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 146 eurot (2,92 h x 50 eurot).
21.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.