2-07-31223/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Jätta OÜ Põlva Agro menetluskulud solidaarselt A. ja J. kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub osaühingule Põlva Agro Põlva vallas, Aarna külas Aarna 810 asuv korter, mida kasutas 01.aprillil 2005 sõlmitud üürilepingu alusel A. . Kostja on korduvalt hilinenud üüri tasumisega ning võlgneb hagejale 0l.augusti 2007.a seisuga üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 11 980 krooni 22 senti. Vaatamata sellele, et kostjale anti korduvalt täiendavaid tähtaegu oma kohustuste täitmiseks -viimati nõuti temalt võla tasumist hiljemalt 15.juuniks 2007, pole A. võlgnevust tasunud. Seoses sellega oli OÜ Põlva Agro sunnitud üürilepingu võlaõigusseaduse § 316 lg 1 p 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles ütlema. Kostjatele saadeti ülesütlemisteade ning neil paluti korter 23.juuliks 2007 vabastada. Hagiavalduse esitamise seisuga oli OÜ-le Põlva Agro kuuluv korter endiselt vabastamata ning kostjad ei ole nõustunud välja kolima. Samas ei ole nad hagejale teadaolevalt üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. OÜ Põlva Agro on korduvalt andnud kostja A. aega oma kohustuse täitmiseks, kuid sellele vaatamata on ta jätkuvalt oma lepingulise kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Seega on hageja öelnud üürilepingu üles seaduslikult ning kostjad on kohustatud üüritud asja tagastama. Kostjad valdavad hagejale kuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna A. sõlmitud üürileping on erakorraliselt üles öeldud ning neil puuduvad õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg l kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 81 sätestab, et omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üürile kandma muid asjaga seotud kulusid. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja ja kolmandate isikute teenuste või tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

A. oli lisaks üüri maksmisele kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooni ning elektri eest, kuid ta pole nimetatud teenuste eest nõuetekohaselt maksnud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p. 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult selle täitmist. A. on elanud hagejale kuuluvas korteris selle eest tasumata ning nad pole maksnud neile osutatud kommunaalteenuste eest. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes AÕS §-dele 80 lg 1, 81, 84 ning VÕS §-dele 316, 325 ja 335 taotleb OÜ Põlva Agro A. üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 11980 krooni 22 sendi väljamõistmist ja Põlva maakonnas Põlva vallas Aarna 8-10 asuva eluruum kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist. Kostjate vastuväited Kostjad A. ja J. on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 06.11.2007.a. (tl 15,16). Kumbki kostjatest ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse andmatajätmise või selle puudulikkuse korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. VÕS § 316 lg 1 punktide 1, 2, 3 alusel võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Tulenevalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid (tl-d 5-14). Kostjad kasutavad hageja asja s.o korterit õigusliku aluseta, kostja A. võlgneb hagejale tasumata üüri ja kõrvalkulude (kommunaalteenuste) eest 11980,22 krooni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.