2-05-1908/17 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud: 21.01.2005 suri A H (sündinud xxxx), kellest jäi maha pärandvarana 1⁄2 mõttelist osa elamust xxxx. A H on hageja R A `i tädipoeg. Hageja ema – E -R M i t T , sündinud 22.04.1914, surnud xxxx, ja A H `i ema – M M t. H , sündinud xxxx, surnud xxxx, olid õed; nende ühine esivanem oli M I t. P , kes suri xxxx. Vastavalt Pärimisseaduse (edaspidi PäRS) § 12 lg 1 päritakse sugulaste kui seadusjärgsete pärijate poolt vara kolmes järjekorras. PäRS § 15 kohaselt pärivad kolmanda järjekorra pärijatena pärandaja vara tema vanavanemad ja nende alanejad sugulased esimese ja teise järjekorra pärijate puudumisel. Pärandajal A H `il lapsi ega abikaasat ei olnud. Hageja soovib A H vara pärida kolmanda järjekorra pärijana. Notar Marika Saaver`i büroosse pöördumisel selgus, et hagejal puudusid pärimiseks vajalikud dokumendid sugulussuhte tõendamiseks. Arhiividest täiendavaid dokumente ei õnnestunud saada. Hageja R A on sündinud xxxx Leningradi oblastis Gatšino rajoonis. Hageja sünnitunnistuse järgi on tema ema E A t. A ; ema abielutunnistuse järgi oli ta E M t. P , teistkordsel abiellumisel – E -R M li t. A , Sünnitunnistuse järgi on hageja ema E –R M t. P , kelle isa oli M I p. P ja ema M P (isanimi märkimata). Hageja ema suri xxxx; surmatunnistuse järgi on ema eesnimi –E -R ja perekonnanimi – T . Pärandaja A H sündis xxxx Leningradi oblastis Gatšino rajoonis. Tema vanemad olid T M p. H ja M M t. H (enne abiellumist - P ). M M t. P `a vanemad olid M P ja M P (isanimed märkimata). M I t P suri xxxx, M M t H (pärandaja ema) suri xxxx Rakvere linnas. 22.11.2002 on Lääne-Viru Maakohtu otsusega tuvastatud A H `i viibimine õigusvastaselt represseerituna Narva ja Klooga koonduslaagrites. Nimetatud kohtuasjas andsid hageja ja kolmas isik ütlusi tunnistajatena. Hageja saadeti sõja ajal koos oma ema ja tema õe M H `i ja tema pojaga A H `iga Klooga laagrisse ning põgenesid sealt koos R `ite juurde Porkunisse. Hageja õiguslik huvi kohtusse pöördumisel oli võtta vastu A H `i pärandvara. kolmanda järjekorra pärijana. Kolmanda järjekorra pärijaks on veel kolmas isik – A R , kes aga A H vara pärida ei soovi.

Kohtumenetluse käik 07.09.2005 eelistungil lükkas kohus asja arutamise hageja taotlusel edasi kuni hageja poolt Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi arhiividele tehtavatele päringutele vastuste saamiseni. Menetlus oli peatunud kuni 11.06.2007, mil hageja esitas taotluse menetluse uuendamiseks. Hagejal ei ole õnnestunud arhiividest täiendavaid dokumente saada. 11.06.2007 päeval esitas hageja kohtule taotluse nõude täpsustamiseks. Hageja palus tuvastada, et tema – R A on xxxx surnud A H `i pärandi vastu võtnud ning palus ka tuvastada tema pärimisõigust A H `i pärandvarale. Kostja Rakvere Linn leiab vastuses hagile 13.06.2005, et PärS § 18 tulenevalt saaks linn olla kostjaks üksnes juhul, kui teised pärijad puuduvad. Linn ei ole avaldanud soovi pärida A H `ist jäänud vara, mistõttu teeb ettepaneku asendada Rakvere linn teise kostjaga hageja ettepanekul. Kolmandal isikul A R `il hageja nõudele vastuväited puudusid. 18.09.2007 kohtule esitatud avalduses kinnitab hageja, et tema ainsaks nõudeks jääb tuvastada tema pärimisõigus A H `ist jäänud pärandvarale. Nii hageja kui kolmas isik A R on tädipoja A H pärandi suhtes kolmanda ringi pärijateks. Kolmas isik pärida ei soovi ja seetõttu ei ole alust tema kostjana kaasamiseks. 17.08.2007 Rakvere Linna esitatud vastuses leitakse, et õigeks kostjaks peaks olema pärima õigustatud isikuna kas A R või -vastavate aluste olemasolul – notar. Kolmas isik A R toetab hageja hageja nõuet pärimisõiguse tunnustamiseks. 05.12.2007 kohtuistungil jääb hageja esitatud nõude juurde. Hageja kinnitab, et A H vara pärimiseks esimese ja teise järjekorra pärijad puuduvad. Puuduvaid tõendavaid dokumente (sünni-, surma- ja abielutunnistusi) ei ole hagejal õnnestunud isikuandmete puudulikkuse tõttu ka täiendaval pöördumisel arhiividest saada. Hageja, kolmanda isiku ja A H `i ühised vanavanemad olid M ja M P , kel oli kolm tütart M , H ja E -R . Dokumentidel esinesid hageja ema osas erinevad eesnimed. Hageja isa O A sai rindel surma. Teist korda oli hageja ema abielus P T . A H isa T H läks rindele ja jäi kadunuks. Mingeid andmeid T H `i saatuse kohta, vaatamata ka pärast sõda korduvalt tehtud järelepärimistele, ei ole saadud. Hageja emale selgitati vaid, et 15 aastat on tagaotsimise aeg ning pärast seda tunnistatakse kadunud isik surnuks. Hageja on teinud kirjalikke päringuid Soome (Ingeri Seltsi) ja Venemaa arhiividele. Soovitud andmete leidmiseks paluti hagejal täpsustada päev ja kuu, millal isik sündis ja suri, oli vaja näidata koht, kus tehti vastav kanne, või siis kogudus, kuhu isik kuulus. Niisuguseid andmeid ei olnud võimalik leida. Puudub ka ühise vanaisa - M (M ) P `a surmatunnistus (praegu oleks ta 140.- aastane). Viimastel andmetel on notar lugenud hageja sugulusliini siiski tõestatuks. 08.08.2005 esitas hageja notarile avalduse A H `i pärandi vastuvõtmiseks. Kolmas isik hageja poolel – A R kinnitas kohtus 05.12.2007, et tema, hageja ning pärandaja emad olid õed ning hageja esitatud asjaolud A H pärandi osas esimese ja teise

järjekorra pärijate puudumise kohta vastavad tegelikkusele. Kolmas isik oli koos hagejaga ka notari juures, kuid tema ise A H `ist jäänud vara pärida ei soovi ja toetab hageja nõuet. Kostja esindaja kinnitas kohtus, et Rakvere Linnal ei ole vastuväiteid hageja poolt A H vara pärimiseks. Kostja leiab, et kohtul on võimalik tunnistajate ütluste ja olemasolevate dokumentide alusel välja selgitada, kas hageja on õigustatud pärima või mitte. Linn kohaliku omavalitsusüksusena ühtegi pärimistoimingut A H pärandi pärimiseks ei ole teinud. 05.12.2007 kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajatena A R `i ja A K `a. Tunnistaja A R `i ütluste kohaselt oli tema abikaasa A R `i emal H R `il kaks õde, s.o.- E , keda kutsuti ka E , ja M , keda kutsuti M . Kõik kolm õde on käesolevaks ajaks surnud. Tunnistaja abiellus A R `iga 1971.aastal ja samast ajast suhtles ka abikaasa tädidega. Tunnistaja teab, et tema meheema kandis neiuna perekonnanime P . Hageja ema E oli teistkordselt abielus ja tema perekonnanimi oli T ; esimene abikaasa oli sõjas hukkunud. Kolmandal õel – M H oli poeg A H , kellel endal perekonda ei olnud. Tunnistaja teada tulid õed sõja jalust Leningradi oblastist Eestisse, kus hageja ema ja A H ema oma lastega olid algul Narva laagris ja seejärel Klooga koonduslaagris. Kloogalt päästis nad ära tunnistaja abikaasa isa – A R . A H oma isast midagi ei teadnud, teada oli vaid, et jäi sõjas kadunuks. Vajalikke dokumente on arhiividest palju otsitud, kuid midagi juurde ei saadud. Tunnistaja A K ` ütluste kohaselt tundis ta hageja tädi H R `it ja tema meest A R `it kui oma naabreid Vaskjala külast alates 1966.aastast. Tunnistaja abikaasa ema oli ühtlasi A R `i õde. H R il käisid tema kaks õde – E ja M – sageli külas. H R poeg on A R . E poeg on R A ja M poeg oli A H . Rohkem lapsi õdedel ei olnud. A H ` elas kusagil Rakveres. Peret tal ei olnud - teda peeti vanapoisiks. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik õiguslik põhistus. põhistus. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Lääne-Viru Maavalitsusest välja antud surmatunnistusele DL xxxx suri A H (isikukood xxxx) Rakvere linnas 21.jaanuaril 2005 (lk 9). A H (edaspidi – pärandaja) surma ajal kuulus talle 1⁄2 mõttelist osa elamust Rakveres, Lehe t 4 (lk 20) ja hoius AS Hansapangas. A H `i poolt tehtud testamendi või pärimislepingu olemasolu ei ole tuvastatud. PärS § 10 lg 1 kohaselt, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut, päritakse seaduse järgi. PärS § 11 lg 1 tulenevalt on seadusjärgseteks pärijateks pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased, ning PärS paragrahvis 18 sätestatud alustel on seadusjärgseks pärijaks ka kohalik omavalitsusüksus või riik. PärsS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased. Asjas esitatud dokumentide ja tunnistajate ütluste alusel on tuvastatud, et pärandaja A H ei ole kunagi abielus olnud, samuti ei ole tal olnud lapsi.

PärS § 12 kohaselt pärivad sugulased kolmes järjekorras, s.o. teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ning kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. PärS § 140-1 lg 1 kohaselt väljastab notar pärimistunnistuse pärija või annakusaaja nõudel pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Seaduse nõuetele vastavate dokumentide puudumisel pöördus hageja R A 17.06.2005 kohtusse hagiga tuvastada tema ja tema tädipoja A H `i sugulussuhe ja tema pärimisõigus kolmanda järjekorra seadusjärgse pärija tähenduses (lkl 6-8). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt olid hageja R A `i ema E R T (ka – E R ja E ) ja pärandaja A H `i ema M (ka – M ) H , samuti kolmanda isiku A R `i ema H R - õed 08.08.2005 on Rakvere notar Marika Saaver vastu võtnud hagejalt R A `ilt avalduse A H pärandi vastuvõtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 368 lg 1 tulenevalt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on tuvastanud, et pärandajal puuduvad ka teise ringi pärijad. Pärs § 14 lg 1 tulenevalt on teise järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Pärandaja sünnitunnistusest TY nr 271606 nähtub, et pärandaja sündis 09.01.1942 Leningradi oblastis Gatšino rajoonis, tema isa oli T M p H ja ema – M M t H (lk 10). Vanemate abielutunnistusest JuB nr xxxx nähtub, et M P ja T M p H ( 30.aastane) abiellusid xxxx Gatšino rajoonis (lk.12). Tunnistajate ütluste kohaselt oli pärandaja oma vanemate ainus laps. Ema M H suri xxxx (surmatunnistus II-LA nr xxxx, lk. 11). Hageja ja ka kolmanda isiku seletusel ja tunnistajate antud sellekohaste kinnitavate ütluste kohaselt jäi pärandaja isa T H Teises Maailmasõjas peale rindele minekut kadunuks - ilmselt hukkus. Vastupidise väitmiseks alus puudub, kuna igasugused andmed tema elus olemise samast ajast alates puuduvad. Arhiividest täiendava teabe saamiseks võimalus puudub, kuna puuduvad andmed T H `i sünniaja ja –koha suhtes. Pärs § 15 lg 1 tulenevalt on kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Hageja väitel on pärandaja isa isa (M H ) ja isa ema surnud enne pärandajat.. Arvestades isikute eeldatavat vanust on nimetatud väide põhjendatud. Täpsemate isikuandmete puudumisel ei ole Vene Föderatsiooni vastuluure föderaalteenistuse arhiivist (lk 17,18), Sankt-Peterburgi Riiklikust Keskarhiivist (lk 19) ega ka Sankt Peterburgi Perekonnaseisuaktide arhiivist vastavaid dokumente leitud. Pärandaja ema isa (M P ) ja ema ema (M P ) on surnud enne pärandajat (M P suri 20.01.1941; surnud on käesolevaks ajaks ilmselt ka M P , kes oleks 140-aastane) ning asjas esitatud dokumentidega on tuvastatud, et surnud on ka nende kolm last M (ka M ) H , H R ja E R T (surn. xxxx, surmatunnistus lk 15). PärS § 15 lg 3 tulenevalt, kui pärandi avanemise ajaks on pärandaja isa- või emapoolne vanavanem surnud, astuvad tema asemele tema alanejad sugulased. PärS § 140-1 lg 2 kohaselt väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.