Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagastamise graafik, mille järgi kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15-ndal kuupäeval summas 744 krooni ja 64 senti. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgmisest päevast arvates ja vastavalt panga hinnakirjale. Alates 15.05.2007.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 05.04.2005.a. sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 05062106-EG, mille alusel kostja sai oma kasutusse EGO järelmaksukaardi krediidilimiidiga 5 000 krooni ja intressimääraga 16% aastas. Püsimakse summaks jäi 200 krooni kuus ja maksmise tähtajaks iga kuu 15-nes kuupäev. Alates 15.05.2007.a. jäi kostja püsimaksega võlgnevusse. 04.10.2007.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 22.10.2007.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 19.10.2007.a. sulges hageja EGO kasutuslimiidi ning 23.10.2007.a. ütles hageja kostjale lepingu üles. Seisuga 29.10.2007.a. moodustab kostja võlgnevus lepingute alusel kokku 21 430 krooni ja 36 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 30.11.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) 0,030%. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, laenu tagastamise graafik, konto väljavõtted, sooritatud operatsioonid, võlgnevuse arvestus, laenukirjade loetelu, lepingu ülesütlemine, hinnakiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 14.12.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses peab hagi õigeks, kõik taotlused ja väited on tõendatud, vastuhagi esitada ei soovi ja arvab, et on võimalik lahendada asi kokkuleppel. III III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Kohus saatis kostja kirjaliku vastuse teadmiseks hagejale. Hageja teatas, et kostja pole kokkuleppe suhtes hageja poole pöördunud. Kuna pooltel on ka kohtuotsuse täitmise käigus võimalik maksmise viisis kokku leppida, siis pole takistusi hagi rahuldamisele eelmenetluses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 30.11.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,030%. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 367 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 07. veebruaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.