Tsiviilasi nr. 2-04-377/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 27.detsember 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi SKD hagi MTÜ juhatuse 22.detsembri 2003 otsuse kehtetuks tunnistamises hageja SKD, reg. XXX, asub XXX, menetluses osalesid volitatud esindaja Valery Golubenko ja nõustaja Sergei Seredenko kostja MTÜ, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, Marko Siil asjaolud Kehtinud spordiseaduse § 15 alusel ja täitmiseks on kultuuriministri 10.jaanuari 2001 määrusega nr.1 kehtestatud riigi eelarvest kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord. MTÜ juhatuse 6.augusti 2003 otsusega on kinnitatud nõuded tiitlivõistlustel Eesti Vabariiki esindama õigustatud isikutele. Osundatud otsuse järgi saavad tiitlivõistlustel Eesti Vabariiki esindada üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja alaealised kodakondsuseta isikud. MTÜ juhatuse 22.detsembri 2003 otsusega on kinnitatud „Noortespordi toetuse jagamise kriteeriumid 2004 aastaks” (edaspidi - kriteeriumid). Kriteeriumide alusel jagatakse riigi poolt spordi alaliidule eraldatavat raha spordiklubide vahel. Klubile raha eraldamisel võetakse klubide sportlike tulemuste eest raha jaotamisel muu hulgas eraldi arvesse üksnes nende võistlejate tulemused, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Noorte stipendiumidele on õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Hageja pöördus 30.jaanuaril 2004 õiguskantsleri poole SKD ja MTÜ vahelise diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks. Õiguskantsler lõpetas lepitusmenetluse 30.märtsil 2004. hageja nõue
Hageja esitas 16.aprillil 2004 kohtule hagi kostja juhatuse 22.detsembri 2003 otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamises. Hageja palub tunnistada kehtetuks kriteeriumide kolmandas punktis lause: „Käesolevas alajaotuses jagatakse klubidele arvestuspunkte vaid nende võistlejate tulemuste eest, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel” ja viiendas punktis lause „Käesolevas alajaotuses määratavatele stipendiumidele on õigus kandideerida vaid nendel noormaletajatel, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.” Hageja põhjendab nõuet järgmiste väidete ja asjaoludega. 1) Hageja klubis tegelevad malega lapsed, kellel on teiste riikide kodakondsus ning kodakondsuseta lapsed vanuses 15 kuni 18 eluaastat. Kostja juhatuse 22.detsembri 2003 otsusega on kehtestatud toetuste (stipendiumite) jaotamise kriteeriumid, mille sisu on välisriigi kodanikest noorsportlaste jaoks diskrimineeriva sisuga. Stipendiumile on õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Sellega koheldakse noorsportlasi ebavõrdselt. Kostja juhatuse otsus on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, mille järgi ei tohi kedagi diskrimineerida mistahes sotsiaaltunnuse tõttu. 2) Kostja juhatuse otsus on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Osale noormaletajatest eeliste loomine teiste ees ei ole vajalik. Lapse õigus mängida malet on hõlmatud põhiseaduses sätestatud vaba eneseteostuse õigusega. Hageja klubis lapsed arenevad ning õpivad realiseerima õigust vabale eneseteostusele. Noored välisriigi kodanikud on eemaldatud võrdsest konkurentsist; nende sportlikud tulemused ei lähe klubile toetuste jagamisel arvesse. Laste õiguste mistahes piiramiseks peab olema väga oluline põhjus. 3) Riigi toetuse saamise sidumine kodakondsuse nõudega ei ole sobiv vahend riikliku julgeoleku, avaliku korra või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste tagamiseks. Selle eeltingimuseks seadmine riigi toetuse saamisel on ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv. Kostja täidab avalik-õiguslikke ülesandeid ning saab selleks vahendeid riigi eelarvest. Kostja peab avalik-õigusliku iseloomuga kohustuse täitmisel järgima haldusmenetluse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduses sätestatut. 4) Välismaalaste seaduse § 5 lg. 1 järgi tuleb Eestis viibivale välismaalasele tagada Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, välismaalaste seaduses või muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisti. Igasugune kitsendus välismaalase suhtes saab põhineda üksnes seadusel. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et raha eraldamise kriteeriumid on kehtestatud kultuuriministri 10.jaanuari 2001 määruse nr. 1 alusel. Kostja põhikirja kohaselt oli kostja õigustatud vaidlustatud otsust tegema. Kostja väidab, et juhatuse otsus on kooskõlas selle tegemise ajal kehtinud spordiseadusega. Kostja tegevus on eesmärgistatud spordiseaduses ettenähtud eesmärkidega. Seaduse kohaselt võisid Eestit rahvusvahelistel võistlustel Eesti koondises esindada vaid eesti kodanikud. Kostja kohustus on tagada parimal tasemel võistkonna komplekteerimine; seetõttu jagati ka osa riigi toetusest spordiseaduse selle eesmärgi täitmiseks. Kostja väidab, et kriteeriumides on ette nähtud klubide baasraha ja pearaha, mille eraldamine ei ole seotud klubi liikmeskonna kodakondsusega. Hagejal on võimalik noormaletajaid maleliselt arendada; hageja klubi liikmeskonnal on sõltumata kodakondsusest võimalik osaleda teistel võistlustel, s.h. Eesti meistrivõistlustel. kohtu tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob
tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Kostja juhatuse otsusega kehtestatud riigieelarveliste vahendite jaotamise kriteeriumide õiguslik mõju ulatub teiste seas hagejale ja hageja liikmeskonnale. Mittetulundusühingute seaduse (MtüS) § 24 lg. 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest; MtüS § 24 lg. 2 alusel võib samas korras nõuda teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on kostja liikmena õigustatud kostja juhatuse otsust vaidlustama. Hageja väidab, et kostja juhatus on teinud diskrimineeriva sisuga otsustusi koheldes Eesti Vabariigi kodanikest ja teise riigi kodanikest noorsportlasi ebavõrdselt. Hageja peab kostja otsustust diskrimineerivaks sotsiaalse seisundi tõttu. Kostja väidab, et kostja otsusega kehtestatud põhimõtted on kooskõlas spordiseadusega. Kohus leiab, et hageja seisukohad kostja juhatuse otsustuse diskrimineerivast mõjust ei ole põhjendatud. On õige, et Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseadusest tulenev diskrimineerimise keeld on olemuselt eriline võrdsuspõhiõigus, mille kohaselt ei tohi kohelda ebavõrdseid võrdselt või võrdseid ebavõrdselt teatud kindla tunnuste alusel. Osundatud Põhiseaduse sätte kaitseala riive tuvastamisel on oluline määratleda 1) kas kostja otsustus tekitab ebavõrdse olukorra, 2) kui jah, siis kelle suhtes (millise tunnuse alusel) ebavõrdne olukord tekib ning 3) millised on ebavõrdse kohtlemise põhjendused. 1) Vaidlust ei ole selles, et kostja on spordiklubidele ja sportlastele rahaliste vahendite jagamise kriteeriumides lähtunud lisaks sportlike tulemuste arvestamisele ka noorsportlaste kodakondsusest. Kostja juhatus on kinnitanud kriteeriumid, mille p. 3 järgi võetakse klubile raha eraldamisel klubide sportlike tulemuste eest raha jaotamisel arvesse üksnes nende võistlejate tulemused, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kriteeriumide p. 5 järgi on noorte stipendiumidele õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. 2) Vaidlust ei ole selles, et Eestit on rahvusvahelistel võistlustel õigus esindada üksnes Eesti Vabariigi kodanikel ja alaealistel kodakondsuseta isikutel. Osundatud põhimõte sisaldus kehtinud spordiseaduse §-s 20 ja sisaldub 1.jaanuarist 2006 jõustunud spordiseaduse §-s 8. Seega ei ole õige hageja väide selles, et teiste riikide kodakondsusega noorsportlaste õigusi on kitsendatud seadusest alamalseisva õigusaktiga. Kostja kehtestatud kriteeriumides ei sisaldu teiste riikide kodanikest sportlastele täiendavaid kitsendusi. 3) Kriteeriumide p. 3 alusel on raha jagamisel mõnevõrra eelistatud need spordiklubid, kelle liikmeteks on Eesti kodanikest ja kodakondsuste noorsportlased (või on nende osakaal suurem) võrreldes nende klubidega, kelle liikmeteks on teiste riikide kodanikest sportlased (või on nende osakaal väiksem). Kriteeriumide p. 5 järgi on eelistatud Eesti kodanikest ja kodakondsuseta noorsportlased teiste riikide kodakondsusega noorsportlaste ees.
4) Kohus nõustub kostjaga selles, et ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud ja kantud vajadusest tugevdada Eesti Vabariigi rahvuskoondise koosseisu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tegemist ei ole meelevaldse kitsendusega, vaid mõistliku, spordis üldiselt omaks võetud ja aktsepteeritud põhimõttega. Rahvusvahelised tiitlivõistlustel esindab sportlane nii iseennast kui ka riiki, kellega on tal kodakondsusel põhinev side. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on rahvuskoondises osalemiseks kodakondsuse nõue üldiselt tunnustatud ning järgimiseks kohustuslik. 5) Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tegemist on ebaproportsionaalse kitsendusega. Kostja juhatuse otsusega on kinnitatud viis erinevat alust riiklike sporditoetuste jaotamiseks. Vaidlusalune piirang sisaldub üksnes kahes alajaotuses, mille alusel jaotatakse 30% allaliidule eraldatud rahast. Kohus peab vajalikuks märkida, et riigil on avalik-õiguslikke funktsioone täitvate isikute kaudu õigus riigi käsutuses olevat ressurssi jagada, garanteerides seejuures igaühele sotsiaalsed põhiõigused, s.o. õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korras. Valitud spordialaga tegelemisel riiklike toetuste saamine selliste põhiõiguste hulka ei kuulu. Sporditoetuste jagamine on eesmärgistatud võimalikult parimate sportlike tulemuste saavutamisele erinevatel võistlustel. Rahvuskoondise tugevdamine üksnes selleks eraldatud vahenditega on kooskõlas spordis üldiselt tunnustatud põhimõtetega. 6) Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja otsustusest tulenev võrdsuspõhimõtte riivega kaasneb ka vabadusõiguse riive. Kostja otsustus ei piira hageja ja hageja klubi liikmete õigust tegeleda valitud spordialaga. Kostja kinnitas, et hageja klubi noorsportlastel on õigus ja võimalus osaleda kõikidel teistel võistlustel ja kandideerida muudele toetustele. Hageja kostja sellekohast väidet ei kummutanud. Iga riigi kodanikul on õigus kandideerida oma riigi rahvuskoondisesse; kostja otsustus ei kitsenda teiste riikide kodanike sellekohase õiguse realiseerimist tuginedes oma kodakondsusele. Seega on ka neil noorsportlastel võimalus osaleda vastavate võimete olemasolul rahvusvahelistel tiitlivõistlustel vastava riigi rahvuskoondises üldistel alustel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. menetluskulud Hageja on 15.aprilli 2004 kviitungi nr. 247 järgi tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni, mis tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 60 lg. 1; 367; 434; 436; 438-439; 441442; põhiseaduse §-st 12; TsÜS §-st 5; MtüS §-st 24 lg. 1 ja 2, kehtinud spordiseaduse §-st 15 ja 20 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.