Tsiviilasi nr 2-04-377
Kohus
2-04-377 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2007, Tallinn
Tsiviilasi
MTÜ S hagi MTÜ * vastu * juhatuse 22.12.2003 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. mai 2006 otsus
Tsiviilasja number
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ S apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja MTÜ S ja tema seadusjärgne esindaja V. G; kostja MTÜ * ja tema seadusjärgne esindaja M. S (ainuesindusõigusega juhatuse liikme H. O volikirja alusel)
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. mai 2006 otsus ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, teistest noormaletajatest. Kostja juhatuse otsus on vaidlustatud osas vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 12, kuna piirab isikute sotsiaalse staatuse alusel ebaproportsionaalselt nende S liikmete hulka kuuluvate laste õigusi, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt ei riku otsus hageja õigusi, kuna ta on kostja liikmete hulgast * juhatuse 30.01.2004 otsuse alusel välja arvatud. Kohtuotsus, millega kohus tühistas kostja juhatuse otsuse hageja väljaarvamise kohta mittetulundusühingu liikmeskonnast, on apellatsiooni korras vaidlustatud. Juhatuse otsus ei ole diskrimineeriv. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis hagi 10.05.2006 otsusega rahuldamata. Kohus jättis hageja kohtukulud hageja enda kanda ning mõistis 402,20 krooni kohtukulu (postikulu) hagejalt välja riigituludesse. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kohus on tühistanud kostja otsuse hageja väljaarvamise kohta * liikmete hulgast. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestas, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Maakohus asus seisukohale, et MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis hakkab kulgema otsuse vastuvõtmisest, mitte selle kättesaamisest. Kostja juhatuse otsus võeti vastu 22.12.2003, avaldus esitati kohtule 19.04.2004, pärast seaduses sätestatud kolmekuulise avalduse esitamise tähtaja möödumist. Seega oli hageja õigus nõuda juhatuse koosoleku otsuse tühistamist seadusest tulenevalt lõppenud ning hagi tuleb sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 10.05.2006 otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme ja jätnud asjas olulised tõendid tähelepanuta. Kostja ei olnud esitanud taotlust aegumise kohaldamiseks, kuna selleks puudus alus. Mõlemad pooled teavitasid kohut, et nad osalesid õiguskantsleri lepitusmenetluses seoses * juhatuse 22.12.2003 otsusest tekkinud diskrimineerimisvaidlusega. Kohtule oli esitatud tõendina õiguskantsleri 30.03.2004 kiri nr 9-4/209 selle kohta, et pooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Vastavalt õiguskantsleri seaduse § 3515 lg-le 1, kui õiguskantsler on sedastanud, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Nii hageja ka toimis. Maakohus ei ole antud asjaolu kaevatavas otsuses käsitlenud. Õiguskantsleri seaduse § 3515 lg 1 on erinorm MTÜS § 24 lg 1 suhtes ning õigusteooria kohaselt kuulub antud juhul hagi esitamise tähtaegsuse üle
otsustamisel kohaldamisele erinorm. Hageja vaidlustas kostja juhatuse 22.12.2003 otsuse tähtaegselt. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellant toonud kaebuses esile uue asjaolu, et hagi on esitatud tähtaegselt, s. o 1 kuu jooksul pärast õiguskantslerilt lepitusmenetluses vastuse saamist, ning et õiguskantsleri seaduse § 3515 lg 1 on erinorm MTÜS § 24 lg 1 suhtes. Nimetatud asjaoludele ei ole hageja esimese astme kohtu menetluses tuginenud, vaid lähtus hagi esitamisel samuti mittetulundusühingute seaduse sätetest. Apellant ei ole kaebuses märkinud uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust ja seetõttu tuleb need asjaolud jätta vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 tähelepanuta. Vastustaja leiab, et pärast hagi rahuldamata jätmist MTÜS § 24 lg-te 1 ja 2 alusel on apellant asunud otsima võimalusi otsuse vaidlustamiseks, tuginedes uutele, seni nimetamata asjaoludele, mis ei ole kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamise põhimõttega (TsMS § 200). Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hageja vaidlustas MTÜ * 22.12.2003 juhatuse otsuse ning pöördus kohtusse hagiavaldusega 19.04.2004. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestas, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagiavaldus esitati pärast MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist tähtaega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga, kuid kohus on jätnud tähelepanuta toimikus olevad tõendid lepitusmenetluse toimumise kohta õiguskantsleri juures. Toimiku materjalide kohaselt pöördus hageja õiguskantsleri poole 30.jaanuaril 2004 taotlusega diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks, mis tekkis S ja * vahel. 30.03.2004 õiguskantsler lõpetas lepitusmenetluse õiguskantsleri seaduse § 3511 alusel ning selgitas hagejale õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse 30 päeva jooksul teate saamisest. Hageja järgis õiguskantsleri seaduse §-s 3515 toodud nõuet ning pöördus kohtusse 30 päeva jooksul teate saamisest. Kolleegium leiab, et õiguskantsleri seaduse § 3515 on erinorm MTÜS § 24 lg 1 suhtes. Asjaolu, et tegemist on mittetulundusühingu otsuse vaidlustamisega, ei välistanud poolte õigust üritada vaidlusküsimus lahendada kohtuväliselt, millist õigust ongi pooled antud juhul kasutanud. Seejuures õiguskantsleri juures toimunud lepitamismenetluse vaidlusküsimuseks oli asjaolu, mis on ka käesoleva tsiviilasja nõude aluseks.
Apellandi väide, et kui kostja ei palunud aegumist kohaldada, siis ei saanud kohus ise seda teha, ei ole asjakohane. MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist TsÜS § 142 mõttes oleva aegumistähtajaga. Õigust lõpetava normi korral on kohtu kohustus kontrollida kohtusse pöördumise tähtaja järgimist ning seetõttu ei oma tähendust asjaolu, et vastaspool MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisele tähelepanu ei osutanud. Vastustaja vastuväide selles osas, et apellant ei tuginenud esimese astme kohtus õiguskantsleri seaduse §-le 3515 , on küll õige, kuid see ei anna alust jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Õiguskantsleri juures toimunud lepitusmenetlusest oli hageja kohut teavitanud ning hagiavaldusele oli lisatud õiguskantsleri 30.03.2004 teade lepitusmenetluse lõpetamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtete kohaselt menetlusosaliste kohustuseks on esitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja need tõendada ning kohtu ülesanne on kohaldada õiget materiaalõigusnormi. Arvestades eeltoodut, oli hagiavaldus esitatud tähtaegselt ning puudus alus jätta hagi rahuldamata otsuses toodud põhjendustel. Kuivõrd maakohus ei ole nõuet sisuliselt läbi vaadatud, siis ei ole võimalik seda puudust apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. .
Kai Kullerkupp
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.