Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri teatavakstegemisega.

kätte

toimetada

hageja

esindajale

ja

kostjale

avaliku

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 04.02.2005 sõlminud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 05-022982-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221027018508 ja arvelduskontoga nr 221018562539 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 13 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arveldusarvel. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati lepingus 650 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.08.2006.a. Lepingu p 8 kohaselt on hagejal õigus nõuda hinnakirjajärgset leppetrahvi 50 krooni 35 päeva võlgnevuses olevalt kliendilt. Juhul kui hageja ütleb kostjapoolse lepingu rikkumise korral lepingu üles, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi suuruses 2% võlasummalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. 25.01.2007 sulges pank seoses võlgnevusega Ego kasutuslimiidi nr 05-022982-EG ja kandis võla uue lepingu nr 07-014590-KE alla. 23.03.2005 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenu lepingu nr 05-080985-VL summas 50 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 13.05.2009. Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 13. kuupäeval summas 1489.19 krooni. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates hinnakirjas fikseeritud määra alusel milleks on 10,05% aastas ehk 0,029% päevas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 13.09.2006. Alates 13.09.2006 kuni 13.01.2007 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 5 üksteisele laenusummma tagasimaksega. 16.01.2007 saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuste kohta ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel lõpetatakse lepingud ennetähtaegselt. Võlgnevust kostja ei likvideerinud. 10.05.2007.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 64 594.96 krooni, millest laenulepingust nr 07-014590-KE tulenev võlgnevus on 15 395.79 krooni ja laenulepingust nr 05-080985-VL tulenev võlgnevus on 49 199.17 krooni. Hageja tugineb hagiavalduses esitatud nõude õiguslikul põhistamisel VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102, 113 lg 1sätestatule. Hageja palub kostjalt TsMS § 367 tulenevalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendidpooltevaheline leping (2 lepingut), andmed ja sooritatud operatsioonid ning võlgnevuse arvestus, limiidikonto väljavõte, laenu tagastamise graafik, väljavõte hinnakirjast, nõudekirjad ja laenukirjade koond.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, otsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale korduvalt allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile (mis kattub Rahvastikuregistri aadressiga), kuid sealt saadeti materjalid kohtule tagasi hoiutähtaja möödumisel. Ida Politseiprefektuuri kirjaliku teabe kohaselt ei ela J K aadressil: xxxx, tema tegeliku asukoha kohta politseil andmed puuduvad. 16.10.2007.a. esitas hageja kohtusse taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 19.10.2007.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on andnud kostjale vastamise tähtajaks 20 päeva hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 10.12.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse. Kostja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingutest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 19. veebruaril veebruaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.