Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-03-900

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale on võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest juhul, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt pankrotiseaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.

Asjaolud Narva Linnakohtu 18.07.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-460/03 kuulutati välja aktsiaseltsi S pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Tiit Joost. 29.07.2003 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. Narva Linnakohtu 07.06.2004 määrusega tsiviilasjas nr 2-460/03 kinnitati AS S (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. AS SFL pankrotihaldur Tiit Joost esitas kohtule taotluse, milles palub kinnitada AS S (pankrotis) lõpparuanne esitatud kujul, vabastada AS S (pankrotis) pankrotihaldur Tiit Joost AS S (pankrotis) pankrotihalduri kohustusest ning määrata AS S (pankrotis) dokumentide hoidjaks L.L, elukoht xxx, 20607 Narva. Samuti esitas Tiit Joost kohtule taotluse, milles palub kinnitada AS S (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 46 923, 20 krooni ja pankrotimenetluse kuludeks 15 371, 80 krooni. Lõpparuande koostamise teade avaldati väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 29.03.2007.a. Vastuväiteid lõpparuandele oli võimalik esitada 10 päeva jooksul Viru Maakohtule arvates teate avaldamisest. Viru Maakohtule vastuväiteid ei ole esitatud.

LÕPPARUANNE

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta AS S (pankrotis) pankrotivara, mis müüdi teistkordsel enampakkumisel AS M G-le , millest laekus 450 000 krooni. Haldurina hoiustasin raha tähtajalisele hoiusele, millelt laekus 2 818 krooni. II Andmed väljamaksete kohta Vastavalt PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast menetlusega seotud väljamaksed. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-03-900

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta puuduvad.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, korraldanud raamatupidamiskohustuslasest võlgniku raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele, valitsenud pankrotivara. Pankrotivara valitsemine on seisnud pankrotivõlgniku tegevuse juhtimises ja pankrotivara säilimise tagamises. Halduril on olnud seejuures juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Halduril on olnud kohustus teavitada pankrotitoimkonda pankrotimenetluse läbiviimisega seotud tegevustest. Haldur on seda teinud, kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi ning korraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamise, võlgniku likvideerimise, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt. Korraldatud on ka võlgniku majandustegevuse tulemusena tekkinud raamatupidamisdokumentide korrastamine ja arhiveerimine.

VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 3(6)

Tsiviilasi nr 2-03-900

AS Hansapank tunnustatud nõue oli esimeses rahuldamisjärgus summas 1 318 051.10 krooni, saamata jäi 935 551 krooni, mis on 70.98/100. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu tunnustatud nõue oli teises rahuldamisjärgus summas 70 607 krooni, saamata jäi 70 607 krooni, mis on 100/ 100. AS Eesti Väärtpaberikeskus nõue kolmandas rahuldamisjärgus summas 2324.19 krooni, saamata jäi 2324.19 krooni, mis on 1000/1000. VIII AS S (pankrotis) ei olnud alust esitada ühtegi tagasivõitmise või muud hagi ning ei ole käimas ühtegi kohtuvaidlust. Küll oli üldkoosolekul kaalumisel AS S ühe endise juhatuse liikme, S.M vastu hagi esitamine. Pärast juriidilist analüüsi aga loobuti sellest johtuvalt menetluse kulude otstarbekusest. VIII Andmed hagide kohta AS S (pankrotis) ei olnud alust esitada ühtegi tagasivõitmise või muud hagi ning ei ole käimas ühtegi kohtuvaidlust. Küll oli üldkoosolekul kaalumisel AS S ühe endise juhatuse liikme, S.M vastu hagi esitamine. Pärast juriidilist analüüsi aga loobuti sellest johtuvalt menetluse kulude otstarbekusest. IX Kohtkulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused: - raamatupidamise korrastamine ja arhiveerimine, tekkimise aeg nov.2003 - kuni märts 2004, alus Pankrs § 130 lg 5, summas 10000 kr. - panga finantskulu vastavalt panga hinnakirjale dets. 2003 - kuni mai 2004, summas 318.80 kr. - enampakkumise kuulutused ja teadaanded Ametlikes Teadaannetes okt.2003 - kuni veebruar 2007,summas 3 993 kr. - sõidukulu menetluse ajal Haapsalu, Rakvere, Narva summas 1060.80 kr. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus AS S (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga vaid muud asjaolud. Narvas ei olnud kuni 2000 aasta alguseni toiduainete müümisel suurte kaubanduskettide filiaale ega kauplusi. Toiduaineid müüdi vanadest nõukogudeaegsetest poodidest, kortermajades asuvates kauplustest. Pärast uute kaupluste teket kahanes AS S toidukaupade realiseerimise käive, mis uuenenud turu-ja konkurentsi olukorras visas S-i maksejõuetuse tekkimiseni. AS S juhatus ei osanud tekkinud olukorras adekvaatselt hinnata majanduslikku situatsiooni.

KOHTU SEISUKOHT

Haldur on esitanud Viru Maakohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks, halduri tasu määramiseks ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et pankrotihalduri Tiit Joosti taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mistõttu kuulub AS S (pankrotis) lõpparuanne kinnitamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-03-900

Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 130 lg 1 kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. ÄS § 58 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega- kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb pankrotihaldur Tiit Joost vabastada tema kohustustest. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Sama korra § 4 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 500 000 krooni on 67 810 pankrotivarast ja ülemmääraks on 89 602 krooni. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, on põhjendatud välja mõista halduri tasu taotletud ulatuses, seega summas 46 923, 20 krooni. Halduri tasu ei ületa seadusega ette nähtud halduri tasu ülempiiri. Vastavalt korra § 7 lg 1 taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks esitakse kohtule ajutise pankrotihalduri poolt koos kirjaliku aruandega ja pankrotihalduri poolt koos lõpparuandega. Korra § 7 lg 5 ja 6 alusel kontrollib pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kulutuste suuruse arvestamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest. Kohus lähtudes heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest leiab et pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 15 371, 80 krooni on pankrotimenetluse läbiviimisel olnud vajalikud ja põhjendatud, seega kinnitab kohus kulutuste suuruse pankrotihalduri poolt näidatud ulatuses. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 5(6)

Tsiviilasi nr 2-03-900

kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult maksmisele sotsiaalmaks 33 %. Pankrotihaldurile väljamakstavatelt tasudelt kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §s 42 lubatud mahaarvamisi. Seega kujuneb AS S (pankrotis) pankrotihalduri Tiit Joosti tasuks 46 923, 20 (nelikümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend kolm) krooni ja 20 senti koos seaduses ettenähtud maksudega ja pankrotimenetluse kuludeks 15 371, 80 krooni. Kohus määrab AS S (pankrotis) olemasolevate dokumentide hoidjaks L.L /elukoht: xxx/. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 65, 130, 157 p 5, 163, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.