Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord

Määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

2-07-46659/34 Määrus punktid 3 - 5 ei ole edasikaevatavad. Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Harju Maakohtu menetluses on MV ja VV hagi KV vastu dokumendi esitamise kohustamiseks. 11.12.2007 kohtuistungil loobus hageja hagist, kuna kostja on esitanud tõendi täitmise võimatuse kohta. Hagist loobumine protokolliti. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud põhjendusega, et enne hagi esitamist pöördus ta korduvalt kostja poole nõudega originaallaenulepingu näitamiseks. Esmane pöördumine toimus enne väidetava varguse toimumist, seega kostjal oli võimalus täita nõuet vabatahtlikult enne kohtusse pöördumist. Hilisemal pöördumisel kostja poole nõudega näidata originaallaenuleping ei maininud kostja kordagi, et see on varastatud. Kostja käitumine on põhjustanud hagejate kohtus käimise. Hagejad ei oleks käesoleva hagiga kohtusse pöördunud kui kostja oleks esitanud tõendi laenulepingu varguse kohta. Kostja poolt nimetatud esindaja väitis, et ta ei esinda kostjat. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda põhjendusega, et ta ei ole keeldunud laenulepingu näitamisest, ta ei saanud aru, et seda sooviti näha. Kostja soovitas hagejate esindajal ühendust võtta tema esindajaga. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Kohus leiab, et kostja käitumine on põhjustanud hagejate pöördumise kohtusse ja seoses sellega on hagejad pidanud tegema kulutusi sh tasuma riigilõivu ja tasuma õigusabi eest. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja 3 järgi kuulub hagejale tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni, mis on tasutud 17.10.2007, kogusummas 1000 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX viitenumbriga XXXXXXXXXXX selgitusega „M.V hagiavalduse esitamine dokumendiga tutvumise nõudes”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.