Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20. detsember 2007.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-13522
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlausaldaja AS Transiitveod, registrikood 10057716, asuk. Haava 32, Haapsalu linn, lepingulised esindajad advokaadid Jüri Ploom ja Martin Männik Võlgnik AS L&L, registrikood 10303262, asuk. Penijõe tee 3, Lihula linn, seaduslik esindaja juhatuse liige Aivar Lämmergas, lepinguline esindaja Marko Kairjak, ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik 4. detsember 2007.a
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
AS Transiitveod kui võlausaldaja pankrotiavaldus AS L&L suhtes
Jätta rahuldamata AS Transiitveod pankrotiavaldus AS L&L suhtes. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.04.2007.a määrus käesolevas tsiviilasjas selles osas, millega seati AS-le L&L kuuluvale kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakond, Lääne kinnistusjaoskond, registriosa nr 2197732) kohtulik hüpoteek AS Transiitveod kasuks. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.06.2007.a määrus käesolevas tsiviilasjas selles osas, millega peatati AS L&L vara suhtes toimuv sundtäitmine. Jätta menetluskulud võlausaldaja AS Transiitveod kanda. Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolude kirjeldus Võlausaldaja AS Transiitveod poolt 09.04.2007.a esitatud pankrotiavalduse (I kd tl 1-3), eelistungil ja kohtuistungeil selgitatu ning 03.12.2007.a esitatud seisukoha (II kd tl 62-65) kohaselt tellib võlausaldaja võlgnikult AS L & L transporditeenuseid. Esitatud
Tsiviilasi nr 2-07-13522 raamatupidamisarvestuse väljavõtete (I kd tl 6-14) kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale 1 154 549.70 krooni (võlgniku võlgnevus 1 433 153.70 krooni miinus võlausaldaja enda võlgnevus võlgnikule 278 604 krooni). Võlgnik on oma 16.11.2006.a kirjas (I kd tl 4-5) tunnistanud oma võlga võlausaldaja ees ca 1 000 000 krooni. Võlausaldaja nõudis võlgnikult 28.02.2007.a kirjaga (I kd tl 15) võlgnevuse tasumist hiljemalt 14.03.2007.a ning hoiatas, et selle tasumata jätmisel pöördub ta kohtusse. Võlausaldaja käsitleb nimetatud kirja pankrotihoiatusena. Võlgnik vastas 15.03.2007.a kirjaga (I kd tl 16), milles ei eitanud võlgnevust, ent keeldus selle tasumisest, põhjendades vajadust läbi viia võlgniku firmas erikontrolli. Ka avaldusele lisatud võlgniku 2005.aasta majandusaasta aruandest (I kd tl 1723) nähtub võlausaldaja arvates, et kahjum on võrreldes eelmise aastaga suurenenud üle kahe korra, mis viitab omakorda võlgniku mitteajutistele majandusraskustele. Erinevalt ajutise pankrotihalduri seisukohast (vt allpool) leiab võlausaldaja, et ka pankrotimenetluse käigus on leidnud kinnitust, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Nimelt ei ole ajutine pankrotihaldur (edaspidi haldur) esitanud andmeid, millised on kohtuistungi aja seisuga - võlgniku võlad (esitatud vaid 03.08.2007.a seis) - võlgniku maksuvõlad (esitatud vaid 28.06.2007.a seis) - võlgniku varad (esitatud vaid 03.07.2007.a seis). Samuti jääb võlausaldajale arusaamatuks, mis on saanud võlgniku poolt liisitud varast ning kuidas on halduri 31.08.2007.a ja 29.11.2007.a aruannetes erinevused võlgnikule vallasvarana kuuluvate seadmete osas. Etteheitena haldurile on võlausaldaja välja toonud ka asjaolu, et võlgniku vara hulgas on sõidukina Mercedes Benz 1850LS veok, kuid see kuulub registreerimistunnistuse kohaselt AS-le Hansa Liising Eesti. Liisitava vara väärtus ei ole võlgniku vara, sest seda ei saa võlausaldajate nõuete katteks realiseerida. Võlausaldaja arvates ei ole võlgnik maksevõimeline, sest temal puuduvad normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Võlgniku omakapital on langenud alla nimiväärtuse. Tema lühiajalise võla kattekordaja on erinevate andmete (2006.a majandusaasta aruanne, 28.05.2007.a raamatupidamisbilanss, halduri aruannetest tulenev info) kohaselt vahemikus 0,25 – 0,36, kuid see peaks olema rahuldava hinnangu saamiseks vahemikus 1,20 – 1,59 (alla 0,90 on kattekordaja juba nõrk). Lisaks eelnevale on võlgnik olnud nii 2005. kui 2006.aastal kahjumis, kahjum jätkub ka 2007.aasta alguses (kolme kuu summas 172 379 krooni), mistõttu ei ole võlgnikul võimalusi käibekapitali defitsiidi katmiseks. Vähendades halduri aruandes võlgniku varasid temale mittekuuluvate varade võrra, ületavad võlgniku varad kohustusi vaid mõnesaja tuhande krooni võrra (vastavalt 3 935 448.93 krooni ja 3 712 864.95 krooni), mis on samuti ebapiisav normaalseks tegutsemiseks. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Pärast pankroti väljakuulutamist on võimalik võlgniku saneerimine. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele oma vastuväites (I kd tl 38-40) ja asjas toimunud istungitel vastu, leides, et 1) nõue ei ole selge. Võlausaldaja juhatuse liikmed on ise, ära kasutades võlgniku poolt antud volitusi ning ka võlgniku juhatuse liikme Aivar Lämmergase võltsitud allkirjaga volitusi (I kd tl 41 ja 44), tekitanud võlgniku võla võlausaldaja ees. Võltsitud volikirja alusel on võõrandatud mitu poolhaagist (müügilepingud ja arve I kd tl 42-43 ja 45) mitmeid kordi turuhinnast odavamalt, lisaks on võõrandatud läbi AS Hansa Liising kaks veokit, millega on võlgnikule arvestuslikult tekitatud kahju 500 000 krooni. Võlausaldaja juhatuse liikmete Aser Birki ja Marko Noviku (viimane on 01.03.2007.a juhatuse liikme kohalt vabastatud) kasutuses on võlgniku pangakonto Hansapangas ning vastavalt suulisele koostööleppele korraldavad nad võlgniku rahvusvahelisi autovedusid. Paraku on see toonud ainult kahjumit, võlgniku enda juhatuse liikme poolt hallatavas
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-13522 valdkonnas (Lihula ja bussid) on aga kasum (aruanne I kd tl 46). Avaldaja juhatuse liikmed keelduvad ka võlgnikule rahvusvaheliste autovedudega tegelevaid sõidukeid tagastamast. Võlgnik kinnitab, et raamatupidamislikult (esitatud bilanss ja kasumiaruanne, I kd tl 47-48) on võlausaldaja võlgnevus seisuga 30.04.2007.a võlgniku ees 756 214 krooni, võlgnik võlgneb AS-le Transiitveod aga 1 796 951 krooni, seega on võlgnevus 1 037 737 krooni, samas on võlg bilansiline ja seega ebaselge. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, sest leiab, et avaldaja on ise tekitanud võlgnikule olulise majandusliku kahju, tal on vastunõue, ning seetõttu on korduvalt tehtud ka avaldajale kompromissettepanekuid, kuid võlausaldaja ei soovi läbirääkimisi pidada.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-13522 muutusi. Eelneva põhjal leiab haldur, et pankrotisituatsioon puudub ning võlgnevusi saaks likvideerida kas neid kokkuleppel ajatades või likvideerimis- või saneerimismenetluse algatamisega. Võlgnikul on küll ajutised majandusraskused, kuid ei esine alalist maksejõuetust PankrS § 1 lg 2 mõttes. Haldur kinnitab võlgniku väidet, et jooksvate kulutustega (maksud, palgad, liisingud) ei ole probleeme, maksude osas on tehtud ettemaks Maksu- ja Tolliametile. Haldur ei pea õigeks võlausaldaja poolt tuginemist võlgniku 2006.a bilansile, sest hetkel on 2007.aasta lõpp ning võlgniku raamatupidamisarvestus ei ole samuti päris nõuetekohane. Võlausaldaja OÜ Festium Grupp ei ole asunud võlgnevust sisse nõudma, temaga käivad läbirääkimised. Haldur ei vaidle vastu võlausaldaja esitatud valemitele, kuid kahtleb nendes kasutatud arvandmete õigsuses, sest algandmed ei ole õiged. Haldur palub kinnitada ka oma aruanne ning tasu ja kulude suurus. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud, kohaldatavad õigusaktid Vastavalt PankrS § 10 lg 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi lg 2 peab võlausaldaja maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema ühele viiest asjaolust, millest võlausaldaja on antud juhul valinud punktis 1 nimetatu – võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on esitanud pankrotihoiatuse ning võlgnik ei ole seejärel täitnud kohustust 10 päeva jooksul. Võlgnik tugineb oma vastuväidetes PankrS § 15 lg 2 punktile 1. Selle kohaselt ei algata kohus pankrotimenetlust (või kui on algatanud, siis ei kuuluta seda PankrS § 31 lg 1 alusel välja), kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Vastuväidete sisu arvestades on kohus seisukohal, et võlgnik viitab ka PankrS § 15 lg 2 p 4 (kuigi ta seda otseselt ei märgi), mis annab koos PankrS § 31 lõikega 1 aluse pankroti väljakuulutamata jätmiseks, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud – pole piisavat põhistust võlgniku maksejõuetuse kohta. Seega peab kohus tuvastama, kas võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu (kas nõue on tõendatud) ning samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Nõude tõendatuse ja vastuväidete põhjendatuse osas leiab kohus, et see on tõendatud nii võlausaldaja esitatud raamatupidamisdokumentidega (I kd tl 6-14) kui sellega, et võlgnik ise tunnistab oma võlgnevust 16.11.2006.a kirjas (I kd tl 4-5) ca 1 000 000 krooni ning kohtule esitatud vastuväites raamatupidamislikult arvestatuna summas 1 037 737 krooni. Võlausaldaja on nõude suuruseks märkinud 1 154 549.70 krooni. Kohus on seisukohal, et nõude tõendatust ei kummuta ülalmainitud summade erinevus, sest suurusjärk on sama. Arvestades halduri aruandes märgitud asjaolu, et võlausaldaja ja võlgnik on tihedates ärisuhetes nii omavahel kui teiste äriühingute kaudu, on selge, et igapäevane tegevus muudab nimetatud võlgnevust pidevalt. Asjas ei ole tähtsust, kas võlg on „raamatupidamislik“, võlgniku ülalmainitud käitumise põhjal on kohus seisukohal, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt on võlgniku vastuväites kui TsMS 38. peatüki kohases menetlusdokumendis nimetatud võlgnevuse summa osas tegemist omaksvõtuga selle esitamise päeval ja suuruses. Võlgniku väited võlausaldaja ja/või tema juhatuse liikmete poolt võltsitud volikirjadega kahju tekitamise osas ei ole asjakohased ega tõendatud, need nõuded võiks olla eraldi vaidluse objektiks, kui alustataks vastavat kohtumenetlust ning tehtaks kindlaks allkirjade võltsitus. Pelgalt volikirjade ja müügitehingute esitamine kohtule pankrotimenetluses ei ole kohtu arvates nõudele selline põhjendatud vastuvaidlemine, mis annaks aluse pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Asjas ei ole vaidlust selles, et võlausaldaja AS Transiitveod nõude täitmise tähtpäev on saabunud juba vähemalt selle aasta alguses ning põhjendused selle mittetasumiseks on otsitud ega ole seadusele vastavad.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-13522 Võlgniku maksejõuetus. Võlgniku maksejõuetuse üksnes PankrS § 10 lg 2 p 1 eeldusi täites on võlausaldaja põhistanud, ta on esitanud seaduses mõistes pankrotihoiatuse (millena kohus käsitleb 28.02.2007.a kirja, I kd tl 15) ning võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Selles osas puudub asjas ka vaidlus. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seejuures tuleb silmas pidada, et maksejõuetus peab esinema pankrotiavalduse esitamise ja menetlemise ajal, vaid võlgniku enda poolt pankrotiavalduse esitamisel võib kohus pankroti väljakuulutamisel tugineda asjaolule, et pankrotisituatsiooni tekkimine on tõenäoline tulevikus (PankrS § 31 lg 3). Enne võlausaldaja poolt esitatud arvutusvalemi juurde asumist tuleb tuvastada, milline on võlgniku tegelik vara ja võlgnevused võimalikult värskete andmete kohaselt. Liites halduri 31.08.2007.a aruandest punktid 3.2.2.- 3.2.5. (seis 03.07.2007.a) ning 30.11.2007.a esitatud täiendatud aruandest punktid 3.2.1. ja 3.2.6.-3.2.8. (vara hinnatud vastavalt esitatud hindamisaktidele (II kd 17 ja 24-48) saame varadeks 5 488 418.93 krooni. Kohus nõustub võlausaldajaga, et nimetatud summast tuleb maha võtta Mercedes-Benzi veoki (reg nr 750MEU) maksumus 920 000 krooni, sest tegemist ei ole võlgniku varaga (kuulub AS-le Hansa Liising), mida saaks pankrotivara hulka arvata. Võlgniku väited nii nimetatud sõiduki kui ka teise liisitud sõiduki (Mercedes-Benz Viano väikebuss) kasumiga väljaostmise-müügi osas on paljasõnalised – selliseid tehinguid ei ole tehtud ning kohus peab lähtuma hetkeseisust. Seega loeb kohus võlgniku varaks 4 568 418.93 krooni (vt ka allpooltoodud märkus kinnistu osas). Sellest käibevaraks on 561 338.93 krooni (võlausaldaja on teinud õige arvutuse - II kd tl 64 alumised read) ning ülejäänud vara on põhivaraks, sh bussid, seadmed, masinad, transpordivahendid ja haagised ning kinnisvara. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et võlgnikule kuuluva kinnistu väärtus ei saa enam olla hindamisakti kohane 1 700 000 krooni, sest pärast selle akti koostamist on kinnistu vallaspandi ümberregistreerimise tõttu koormatud hüpoteegiga 360 000 krooni (II kd tl 52-60). Selle summa võrra peaks võlgniku vara vähendama. Samas ei nõustu kohus võlausaldaja väidetega, et haldur on esitanud mitteajakohase või ebaõige informatsiooni võlgniku varade osas. On ilmne, et võlgniku kui tegutseva ettevõtte majandussituatsioon pankrotimenetluse kestel igapäevaselt muutub, kuid see ei tähenda, et haldur peaks nendest muudatustest ka igapäevaselt kohtule ja menetlusosalistele ette kandma. Haldurile ei olnud kohtu 04.09.2007.a istungil sellist kohustust pandud ning kohus aktsepteerib halduri aruannetes esitatud summasid (osa vara puhul) ka 03.07.2007.a seisuga. Haldur on õigesti andnud kohtule oma täiendavas aruandes ülevaate olulisematest sündmustest võlgniku majandustegevuses pankrotimenetluse ajal, milleks olid furgoonauto müük ja vallaspandi ümberregistreerimine hüpoteegiks. Kohus märgib, et asja menetluse kolmekuuline viibimine istungi edasilükkamise näol oli tingitud just võlausaldaja usaldamatusest halduri esitatud aruande teatud vara hindade suhtes, mis tegelikult oli tellitud hindamisakte kogumis vaadates põhjendamatu viivitus (halduri hinnang oli väga lähedases suurusjärgus ekspertide poolt tuvastatuga). Võlgniku võlgadeks on halduri 31.08.2007.a aruande kohaselt 03.08.2007.a seisuga 3 712 864.95 krooni, sh pikaajalised kohustused summas 1 559 441 krooni (sellest omakorda kapitalirent 1 257 259 krooni, mis on augustist detsembrini 2007.a teostatud maksete arvel vähenenud) ning lühiajalised kohustused summas 2 153 423.95 krooni (võlausaldaja arvestuses (II kd tl 65 ülemised read) on viga maksude ettemakse arvamise näol kohustuste hulka). Nimetatud summades ei ole kohtul juba ülalviidatud põhjustel alust kahelda, need on fikseeritud pankrotimenetluse kestel. Järgnevalt käsitleb kohus võlausaldaja esitatud valemit maksevõime üldise taseme kohta. Valemi kohaselt on lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) võrdne käibevarade ja lühiajaliste kohustuste jagatisega. Kohus nõustub, et nimetatud valem on
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-13522 maksevõime hindamiseks kohane ning et valemi tulemus vahemikus 1,20 – 1,59 on maksevõime osas rahuldav, alla 0,90 puhul on tegemist nõrga maksevõimega, millele võib järgneda pikemaajaline maksevõimetus. Asendades valemis muutujad arvudega, saame võlgniku maksevõime üldiseks tasemeks pankrotimenetluse ajal 561 338.93 : 2 153 423.95 = 0,26, mis on selgelt alla normaalselt funktsioneerida võiva ettevõtte taseme. Siiski on kohus arvamusel, et pelgalt arvud ei anna maksevõime hindamisel objektiivset tulemust, eelkõige muid asjas tuvastatud asjaolusid arvestades. Süüvides võlgniku lühiajaliste kohustuste sisusse, selgub, et ca 90% sellest moodustavad AS Transiitveod enda nõue ning OÜ Festium Grupp nõue 800 000 krooni osas. Võlgnik on asjas korduvalt väitnud, et OÜ Festium Grupp ei soovi oma nõude rahuldamist rahas, vaid võlgniku aktsiates ning poolte läbirääkimised alles käivad. Aktsionäri õiguste kehtestamist kohtu abil kinnitab ka halduri 31.08.2007.a aruanne (I kd tl 65). Muude lühiajaliste kohustuste täitmine on võlgnikule kohtu arvates täiesti jõukohane ning nende täitmisega ei ole probleeme olnud. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta võlgniku esitatud 2007.a esimese kolme kuu bilanssi (I kd tl 47) ja kasumiaruannet (I kd tl 46). Viimasest nähtub selgelt, et bussiliiklusega tegelemine (võlgnikul on kehtivad kokkulepped Läänemaa teenindamiseks I kd tl 112-119) on kasumlik ning kahjumit toodavad suured rahvusvahelisi transportteenuseid osutavad sõidukid. Võlgniku kinnitusel on rahvusvahelised veod selle aasta suvel (seda kinnitab ka halduri aruanne I kd tl 67) lõpetatud, mis kohtu arvates peaks märkimisväärselt parendama võlgniku majandusseisundit. Kohus leiab, et võlgnik on tegutsev ettevõte, kelle palgal on 10 töötajat, kes tuleb toime igapäevakulutuste tasumisega (vähemalt ei ole kohtule teada ühtki signaali regulaarsete maksete tasumisel või palkade ja maksude osas) ning probleemsed võlgnevused AS-ga Transiitveod ja OÜ-ga Festium Grupp on lahendatavad läbirääkimiste teel, eriti veel silmas pidades, et võlgnikul on ka oma nõue AS Transiitveod vastu (seda kinnitatakse pankrotiavalduses). Seega ei ole vaatamata vähesele likviidsusele tegemist maksejõuetu ettevõttega PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku majandusliku olukorra parendamiseks ja käibevara suurendamiseks oleks vajalik teatud varade (nt sõidukite või kinnistu) müük või likivideerimine või saneerimine, misläbi võlgniku makseraskused on ületatavad ehk ajutised. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata PankrS § 31 lg 1 alusel, sest võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu. Käesolevas asjas kohtu 11.04.2007.a ja 08.06.2007.a määrustega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud tuleb TsMS § 386 lg 4 (mis kohaldub läbi PankrS § 3 lg 2) alusel tühistada. Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja PankrS § 150 lg 3 jätta võlausaldaja kanda. Menetluskulude, sh halduri tasu ja kulutuste, suurus määratakse kindlaks pärast käesolevas asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist TsMS-s sätestatud korras (18. peatüki 5. jagu).
Toomas Talviste Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.