Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-21270 AS EMT hagi M M vastu võlgnevuse põhinõudes 4 150 krooni ja 54 senti ning viiviste nõudes 4 149 krooni ja 54 senti.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses
HAGEJA: AS EMT, reg.kood 10096159, asukoht Valge 16, Tallinn 19095, esindaja volikirja alusel Eerika Erlach, isikukood 48202220356, Lindorff Eesti AS, Rävala pst. 5, Tallinn 10143. KOSTJA: M M , isikukood xxxx, elukoht registris xxxx, välisriigis xxxx, tegelik elu- ja asukoht teadmata. 20.12.2007.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.
Sirja Tooming
Välja mõista M M ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood 10096159) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 8 300 (kaheksa tuhat kolmsada kolmsada) sada) krooni krooni ja 08 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetlus menetluskulude etluskuludeks kuludeks kokku 2 014 (kaks tuhat neliteist) krooni ja 99 senti ning mõista see summa välja M M lt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood 10096159) kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. viivitamatult. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ja saadetakse ka kostja Soome aadressil. aadressil. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.05.1998.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 4 150 krooni ja 54 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 65 528 krooni ja 50 senti. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest hageja nõuab viivist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 4 149 krooni ja 54 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 8 300 krooni ja 08 senti. Hagi on esitatud VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1. 191. 222 lg. 1,2 ja § 231 lg. 1 alusel. Hageja palub samuti esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud 1 664 krooni ja 99 senti. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, hageja registrikaart, kinnituskiri, riigilõivu tasumist tõendav dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 11.06.2007.a. saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus saatis hagimaterjali kostjale tema registris märgitud Soome aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „sisse nõudmata“. Kohus saatis hagimaterjali uuesti ka lihtkirjana, kuid kostja vastust ei saatnud. Ida Politseiprefektuurile on kostja tegelik asukoht teadmata. Kuna kostja viibimiskoht ei ole kohtule teada, dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada isiku esindajale ega muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 19.10.2007.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 20 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 22.10.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Möödunud on ka välismaal viibivalt isikult kirjaliku vastuse nõudmise tähtaeg. 28 päeva täitus 19.12.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse §
11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TsK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 664 krooni ja 99 senti on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1. 191. 222 lg. 1,2 ja § 231 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. veebruaril 2008.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.