O. K. (sünd. 09.04.1975.a., elukoht xxxxxxxxxx, Venemaa Föderatsioon)
alusel,
J. N. (sünd. 06.09.1973.a., elukoht xxxxxxxxxxxoblast, Venemaa Föderatsioon)
RESOLUTSIOON
1.KÜ Järve küla 5 hagi O. K. ja J. N. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes rahuldada.
2.Kohustada kostjaid O. K.`t (sünd. 09.04.1975.a.) ja J. N.`t (sünd. 06.09.1973.a.) võõrandama neile pärandvarana kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxx, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx).
Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate O. K. ja J. N. kanda ning välja mõista solidaarselt O. K.`lt ja J. N.`lt KÜ Järve küla 5 kasuks menetluskulud summas 570 (viissada seitsekümmend) eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 270 eurot.
4.Välja mõista solidaarselt kostjatelt O. K.`lt ja J. N.`lt KÜ Järve küla 5 kasuks viivis menetluskuludelt (570 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Väljamõistetud menetluskulud kanda KÜ Järve küla 5 arveldusarvele nr. EE212200221061341794 AS-s Swedbank.
6.Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGEJA NÕUE
1.Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Järve küla 5 hagi O. K. ja J. N. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulus Y.N.le korteriomand asukohaga Ida-Virumaa, Kohtla vald, xxx (registriosa number xxx). Y. N.i pärandi on vastu võtnud tema lapsed J. N. ja O. K.. Pärimisasi on Jõhvi notar Ülle Mesi menetluses, 30.11.2012 seisuga pärimistunnistust välja antud ei ole. Hageja hooldab ja haldab antud korteriomandit alates 2004 aastast. Pärijad antud korterit ei kasuta ega käsuta. Sellega seoses on korteril asukohaga xxx tekkinud suur võlgnevus, mis peagi ületab pärandvara maksumuse. Korter on tühi ja asub väga halvas seisukorras, laguneb. Korteriomandiga seotud võlgnevus on 3649.50 eurot. Seoses sellega palub hageja kohustada kostjaid võõrandama korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, Ida-Virumaa, hageja kasuks. (tl. 3-45)
2.29.02.2016 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so korrektse, põhjendatud ja põhistatud hagiavalduse esitamiseks ning kostjate andmete täpsustamiseks. (tl. 51-52)
3.Hageja esindaja esitas 09.03.2016 täpsustatud hagiavalduse, milles palus kohustada kostjaid võõrandama korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, Ida-Virumaa. (tl. 57-71; 73-89)
4.03.02.2016 ja 03.06.2016 kirjadega tegi kohus päringu notarile Ü. Mesi`le, paludes esitada kohtule andmed Y. No.`i (J. N., isikukood 3xxxxxxxxxxx, surnud 01.08.2010) pärijate kohta. (tl. 48; 100)
5.Notar esitas 03.06.2016 vastuse, mille kohaselt, notarile teadaolevalt on 01.08.2010.a. surnud Y. N.il (Y. N., isikukood xxxxxxxxxxx) kaks last: E. N., sündinud 06.09.1973, ja O. K., sündinud 9.04.1975.a. Nimetatud isikud ei ole pärandist loobunud. Nimetatud isikutelt on 22.09.2010.a. posti teel saabunud pärandi vastu võtmise avaldus. Pärimistunnistust tõestatud ei ole. (tl. 106-112)
KOSTJA VASTUS
6.Kostjale O. K.`le on kohtudokumendid kätte toimetatud 09.04.2016, kostja vastust hagile ei esitanud. (tl. 98)
7.Kostjale J. N.`le on hagimaterjalid kätte toimetatud 12.09.2016 Venemaa Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu Viru Maakohtu 03.06.2016 kohtu erinõude määruse alusel (tl. 113130). Venemaa Föderatsiooni Saraatovi oblasti Krasnokutskii Rajoonikohtu 12.09.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et J. N. hagi ei tunnista, kuid ta ei ole vastu, kui hageja ise võõrandab korteri, kuna korterit ise võõrandada ei ole võimalik seoses kaugusega. Kohtu korduvale samalaadsele küsimusele vastas kostja, et tal puuduvad vastuväited korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, võõrandamise nõude osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. (tl.134-139)
ASJA EDASINE KÄIK
8.05.05.2017 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja avalduste, taotluste, dokumentaalsete tõendite, menetluskulude nimekirja ja seisukoha J. N. vastuse suhtes esitamiseks. (tl. 140)
9.Hageja esindaja esitas 12.05.2017 vastuse kohtu 05.05.2017 nõudele. Hageja esindaja märkis vastuses, et vaatamata sellele, et „Kostja O. K. ei ole küll hagile vastanud, kuid telefonitsi on KÜ Järve küla 5 teatanud, et on nõus esitatud hagiavaldusega, samuti on ta kohtudokumendid kätte saanud.“ Hageja palus O. K. suhtes kohaldada TsMS § 407 lg 1, J. N. suhtes kohaldada TsMS § 231 lg 1. Hageja lepingulise esindaja tasu moodustab kokku 270 eurot (tunnitasu moodustab 60 eurot), millele lisandub riigilõiv 300 eurot, kokku on hageja menetluskulud 570 eurot. Esindaja palus hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda, samuti mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (tl. 145163)
10.09. juunil 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses. Kuna hagejale oli juba eelnevalt antud tähtaeg tõendite, taotluste, jne esitamiseks, siis andis kohus kostjatele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 14. augustini 2017.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 05. septembril 2017 kell 16.00 kantselei kaudu. (tl. 164-172)
11.Pooled kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi ja dokumentaalseid tõendeid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hageja seisukohtadega, kostja J. N. vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palus kostja O. K. suhtes teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel ning kostja J. N. suhtes teha kohtuotsuse TsMS § 231 lg 1 alusel. Kohus, tutvudes hageja taotlusega ning lähtudes edasise menetlusökonoomia põhimõttest, pidas vajalikuks lahendada tsiviilasja TsMS § 404 lg 1 lähtuvalt, kuna kahe eraldi lahendi, so tagaseljaotsuse ja kohtuotsuse edasine täitmine võib olla raskendatud muuhulgas ka lahendite erinevate edasikaebekordade (tagaseljaotsusele on õigus esitada kaja) ja jõustumistähtaegade
poolest, seega jätab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemise osas rahuldamata. Pealegi on hageja oma 12.05.2017 vastuses märkinud, et kostja O. K. on hagejale telefoni teel teatanud, et on nõus hagiga, kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ning on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud.
13.Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx), omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, tl. 47). Vaidlust ei ole selles, et J. N. suri 01.08.2010 (tl. 46). Vaidlus puudub ka selles, et kostjad O. K. ja J. N. on surnud isiku J. N.`i pärijad. Antud fakt leiab kinnitust nende poolt 22.09.2010 Jõhvi notar Ülle Mesi`le esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusega (tl. 108). Vaidlust ei ole selles, et pärast J. N.`i surma on korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx), omanikeks kostjad O. K. ja J. N.. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandil xxx, Kohtla vald, lasub võlgnevus summas 4 472,03 eurot, seoses millega on hageja esitanud sundvõõrandamise hagi.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 ja § 119 lg 1, mille kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks; pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest; samuti § 130 lg 1, mille kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (nimetatud pärimisseaduse sätted kehtivad alates 01.07.2010). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; § 14, mille kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Hageja palus kohustada kostjaid võõrandama neile pärandvarana kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx). Võõrandamise nõude aluseks on asjaolu, et kostjad kui J. N.`i pärijad ei tasu korteriga seotud kulude eest ning korteriomandil lasub võlgnevus summas 4 472,03 eurot (tl. 146). Venemaa Föderatsiooni Saraatovi oblasti Krasnokutskii Rajoonikohtu 12.09.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et J. N.`l puuduvad vastuväited korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, võõrandamise nõude osas. Kostja O. K. kohtule ei vastanud, kuid lähtuvalt hageja 12.05.2017 vastusest, on kostja telefoni teel kinnitanud, et on hagiga nõus. Kostja antud väidet ei vaidlustanud.
18.Alates 01.07.2010 kehtiva pärimisseaduse § 118 lg 1 kohaselt, kui pärija §-s 119 lg 1 ettenähtud tähtaja, so 3 kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. J. Nožkin suri 01.08.2010. Pärijad ei ole pärandist loobunud, vastupidi, 22.09.2010 on nende poolt saabunud Jõhvi notar Ülle Mesi`le pärandi vastuvõtmise avaldus. Kuigi kostjatele ei ole pärimistunnistust väljastatud (kostjad ei ole pärimismenetlust lõpuni viinud), loetakse pärand nende poolt vastu võetuks (PärS § 118 lg 1). Seoses pärandi üleminekuga lähevad pärijatele üle ka kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kohustus tasuda korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, haldamisega seotud kulud. Kostjad ei ole väga pika aja jooksul nimetatud kohustust täitnud, seoses millega on kostjatel tekkinud võlgnevus hageja ees.
19.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostjad on jätnud oma kohustused hageja eest täitmata ja kohus kohustab kostjaid O. K.`t (sünd. 09.04.1975.a.) ja J. N.`t (sünd. 06.09.1973.a.) võõrandama neile pärandvarana kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla vald, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx). Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 270 eurot, kokku 570 eurot. Hageja esindaja tunnitasu moodustab 60 eurot, seega on see mõistliku suurusega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad sisulisi vastuväited hageja menetluskulude suuruse osas ei esitanud. Kuigi kostja J. N. palus jätta menetluskulud hageja kanda, siis peab kohus põhjendatuks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus lähtub muuhulgas ka sellest, et kostjad oma tegevusetusega andsid aluse hagi esitamiseks – kui kostjad oleksid õigeaegselt viinud lõpule kõik pärandi vastuvõtmisega seotud toimingud (kostjad esitasid avalduse pärandi vastuvõtmiseks 2010 aastal), samuti tasunud õigeaegselt korteri ülalpidamisega seotud kulud või tegelenud korteriomandi võõrandamisega, siis ei oleks hagejal olnud vajadust hagiga kohtusse pöörduda.
21.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 570 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (570 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostjate võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostjate endi kanda.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.