Muud › Muud hagiasjad

2-04-872 Hageja leidis, et kriminaalasja nr 03233002875 uurimise käigus on kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises tõendatud. Hageja nõudis materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist summas 50000 krooni, 5000 krooni õigusabi- ning kohtukulude summas 3500 krooni väljamõistmist. Hagiavaldusele on lisatud arstliku ekspertiisi otsuse koopia, millest tuleneb, et hageja töövõimekaotus on 80%; teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mis on väljastatud SA Narva Haigla poolt, millest tuleneb, et 25.07.2003.a. Ida-Virumaal, AÜ Višnja juures toimunud sai hageja kannatada ning murtud olid 6 ja 7 ribid, pea vigastus, skalpeeritud selja haavad. Esitatud on väljavõtte hageja haigusloost, mille kohaselt on hagejal pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastatud puue (diagnoosid S224, S272, S270) ning AS’le If Eesti Kindlustus esitamiseks väljastatud arstitõend, millest tuleneb hagejal eeltoodud vigastuste olemasolu ning raviaja pikkus (41 päev, s.h. 36 päeva statsionaarne ravi). 29.09.2004.a. on kohtusse esitatud täiendav hagiavaldus. Hageja täpsustas, et kostja poolt oli temale tekitatud mittevaraline kahju summas 50000 krooni. Liiklusõnnetusega põhjustati hageja invaliidsuse ja töövõimekaotuse. Varaline kahju oli hagejale hüvitatud AS If Eesti Kindlustus poolt. Kuna hageja ei ole võimeline töötama, on tema edaspidised varalised võimalused halvenenud. Invaliidsuspension on 745 krooni. Sissetulekute suurus tal oli enne trauma saamist 12452 krooni aastas, mis keskmiselt tee 1038 krooni kuus. Seoses sisstulekute vähenemisega on hagejal tekkinud kahju alates 2003.a. septembrist kuni 30.09.2004.a. summas 3809 krooni (1038 kr-745 kr) x 13 kuud. Hageja palus õigusabi- ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Koos täpsustatud avaldusega on esitatud Ida Politseiprefektuuri poolt väljastatud kiri, millest tuleneb, et 25.07.2003.a. AÜ Višnja juures toimunud liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht A. N.määrati 09.03.2004.a. rahatrahv väärteoasjas nr 2330,04,000690. 31.05.2005.a. esitas kostja vastuse hagile. Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja leidis, et mittevaralise kahju hüvitamist ei saa temalt nõuda, kuna hageja tervises toimunud muudatused ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Terviseseisundis toimunud muudatused on põhjustatud hilinemisega toimunud hospitaliseerimisega, mis kajastub kriminaalasja nr 0323300875 raames tehtud ekspertiisiaktis. Kostja leidis, et kuna tema autole oli sõlmitud liikluskindlustuse leping, sai hageja kahjuhüvitise summas 3500 krooni kindlustusandjalt liikluskindlustuse seaduse § 33 alusel ning suuremas ulatuses kostja kahju hüvitama ei pea. 28.11.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et liiklusõnnetuse tagajärjel on tema poolt saadud invaliidsus, temal oli murtud 6-7 ribi ning abaluu, 1 kops ei töötanud normaalselt poolteist kuud pärast traumat. Hetkel peab hageja tarvitama ravimeid. Hageja moraalse kahju suuruseks on 25000 krooni ja materiaalse kahju suuruseks on 25000 krooni. Hageja palus kostjalt riigilõivu väljamõistmist kogusummas 3800 krooni. 25000 krooni eest ostis hageja ravimeid ja toidu. Mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja kavatsused töö ja eraeluga seoses luhtusid. Hageja ei saanud tööd ega loonud perekonda. Hageja töötas praegu poolteist aastat järjest, kuid trauma tõttu ei saa tööga hakkama. Hageja selgitas, et ta ei töötanud enne trauma saamist aasta jooksul. Kindlustushüvitise sai umbes 10000,00 krooni. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kahjuhüvitise suurusega. Hageja avaldas, et õnnetusjuhtumikohast viidi ta kohe kiirabiga ära, osutati esmaabi ning lasti kodusele ravile. 23 päeva möödumisel viidi ta haiglasse, kus ta viibis esmalt 1 kuu ning teist korda – 3 nädalat.

2-04-872 Kohtuistungil ei tunnistanud kostja hageja nõuet ning avaldas, et hageja terviserikked on seotud hilinenud arstiabi esitamisega. Kostja nõustus maksta hagejale kahjuhüvitise summas 5000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Tutvunud esitatud hagiavaldusega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Kuna eeldatav kahju saabus 26.07.2003.a. aset leidnud liiklusõnnetuse tagajärjel, on põhjendatud võlaõigusseaduse kohaldamine. Käesolevas asjas kohaldatakse liiklusõnnetuse ajal, s.o. 26.07.2003.a., kehtinud liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni. Seoses kostjal hagejale tekitatud kahju hüvitamisekohustuse olemasoluga arvestab kohus järgmist. Kuna antud hagis on tegemist liikluskahjuga, võib kahju hüvitamise nõude esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku, kui ka tema kindlustusandja vastu liikluskindlustuse seaduse § 40 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud liikluskahju saanud isiku nõue liikluskahju põhjustanud isiku vastu ning nõuet ei pea esitama kahju põhjustaja kindlustusandja ega Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu. Kostja vastutus tuleneb antud asjaoludel seadusest. Võlaõigusseaduse § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Suurema ohu allika mõiste tuleneb võlaõigusseaduse § 1056 lg 2 lausest 1 mille kohaselt asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Järelikult on suurema ohu allikaks mingi asi või tegevus, mis teatud tunnuse tõttu kätkeb endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale. Ohu kõrgendatus väljendub objektiivses võimetuses selle realiseerumist täielikult ära hoida ning kahjulikke tagajärgede saabumise suuruses tõenäolisuses ja/või raskuses. Eeltoodud põhjenduste kohaselt ja võttes arvesse võlaõigusseaduse § 1057, on mootorsõiduki näol tegemist suurema ohu allikaga võlaõigusseaduse § 1056 lg 2 lause 1 mõttes. Mootorsõiduski valdaja vastutab võlaõigusseaduse § 1057 alusel mootorsõiduki käitlemisel tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas, kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja, kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel, kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel, kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Antud asja asjaoludest tulenevalt puuduvad mootorsõiduki valdaja ehk kostja vastutust välistavad alused. Seega leiab kohus, et kostja vastutab hagejale põhjustatud kahju eest ning vastav hüvitamiskohustus on kostjal olemas vastavalt võlaõigusseaduse § 1056 lg 1.

2-04-872

Hagejale põhjustatud tervisekahjustused on põhjustatud hageja poolt juhitud mootorsõidukile iseloomuliku riski realiseerumise kaudu, nimelt liiklusõnnetuse tagajärjel. Kohtumenetluse käigust on tõendamist leidnud 26.07.2003.a. liiklusõnnetuse toimumine ning liiklusõnnetuse põhjustamine kostja poolt. Need asjaolud on tõendatud poolte ütlustega, politseiprefektuuri poolt väljastatud 16.12.2003.a. määrusega kriminaalmenetluse lõpetamises ning kindlustusandja dokumentidega. Liiklusõnnetuses sai kannatada hageja, mis on tõendamist leidnud teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja väljavõttega haigusloost. Seega on hagejale kostja poolt kehavigastuste tekitamine tuvastatud. Hageja töövõimekaotus 80% ulatuses on tõendatud 18.09.2003.a. arstliku ekspertiisi otsusega nr 057921. Võlaõigusseaduse § 127 lg 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ajaliselt eelnev nähtus loetakse hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja teo tagajärje vahel, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuste rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjusahelas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Seda seisukoha on avaldanud Riigikohus asjades nr 3-2-1-125-03 ja nr 3-21-140-05 tehtud otsustes. Kohtu arvates ei oma antud asjas tähtsust kas oli võimalik vältida hagejale põhjustatud püsiva tervisekahjustuse ning sellest tuleneva suuremal määral töövõimekaotuse tekkimist või mitte, kuna kostja põhjustas tervisekahjustuse, mille tagajärjel hagejal töövõimetus tekkis. Töövõimetuse määr või tervisekahjustuse raskus kahju tekitamise hetkel ei välista seega kostja vastutust töövõimekaotuse määra suurenemise korral. Kostja vastuväide selle kohta, et hageja samadel asjaoludel tavaliselt saabunud suurema töövõimekaotuse ja raskemate kehavigastuste eest tema vastutust ei kanna, ei ole põhjendatud, kuna põhjusliku seose ahel ulatub antud juhul mitte üksnes kohese arstiabi ja hospitaliseerimise korral saabuda võinud tervisekahjustusteni, vaid hõlmab ka ebapiisava arstiabi korral tekkinud tervisekahjustusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastav kausaalseos on olemas ning hagejale kahju põhjustamine kostja poolt on tõendatud. Hagejale põhjustatud kahju, s.t. tervisekahjustused ning nendest tulenev saamata jäänud tulu, on põhjustatud mootorsõidukile iseloomuliku riski realiseerumise kaudu, s.t. liiklusõnnetuse saabumise tagajärjel. Hageja nõudis temale moraalse (ehk mittevaralise) kahju hüvitamist summas 25000 krooni ja materiaalse (ehk varalise) kahju hüvitamist summas 25000 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kuna kahju tekkis hageja tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamise tagajärjel on põhjendatud võlaõigusseaduse § 130 rakendamine. Viidatud sätte lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

2-04-872 Seega leiab kohus, et hageja nõue 25000,00 krooni materiaalse (ehk varalise) kahju hüvitamise osas ei ole põhjendatud vastavalt võlaõigusseaduse § 130 lg 1. Enne trauma saamist ei töötanud hageja. 20.09.2004.a. tõendiga nr 42 kinnitatakse, et V. K. vormistas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse sotsiaalabis toimetulekutoetust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et pärast trauma saamist ei olnud hageja materiaalne seisukoht halvem kui enne liiklusõnnetust. Moraalse (ehk mittevaralise) kahju hüvitamist on hagejal õigus nõuda võlaõigusseaduse § 130 lg 2 alusel. Kohus on seisukohal, et hageja poolt moraalse (ehk mittevaralise) kahju hüvitamiseks nõutud kahjuhüvitis ei vasta tekitatud kahjule. Eeltoodu alusel, kohus leiab, et tekitatud kahju ulatus ei ole hageja seletustega tõendatud. Esitatud on AS If Eesti Kindlustuse tõend, mille kohaselt on kindlustusselts hüvitanud ja üle kandnud raha SA Narva Haigla arvele kogusummas 21046,00 krooni V. K. ravimite eest ja hageja arvele kogusummas 11150,90 krooni, seal hulgas on hagejale hüvitatud isikukahjuga seotud valu ja vaev liikluskindlustuse seaduse § 33 alusel summas 3500 krooni. 1462,90 krooni ravimite eest, 528,00 krooni transpordikulude eest ja 5660,00 krooni jalgrattale, kellale, prillidele ja rõivastele tekitatud vigastuste eest. Hagejale oli makstud hüvitist raskemate vigastustega seotud varalise ning mittevaralise kahju Liikluskindlustuse seaduse §§ 28-33, 35, 40 ja Sotsiaalministri 31.05.2004.a määruse nr 69 “Liiklusõnnetusega seotud mittevaralise kahju hindamise kord“ jäärgi. Kostja tunnistas hagi osaliselt summas 5000,00 krooni. Kohus rahuldab hagi ulatuses, mis on tunnistatud kostja poolt. Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233, § 434 - § 439, § 441, § 442, § 452 lg 1, 632 lg 1; Liikluskindlustuse seaduse §§ 28-33, 35, 40 ja Sotsiaalministri 31.05.2004.a määruse nr 69 “Liiklusõnnetusega seotud mittevaralise kahju hindamise kord“.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.