Asjaõigus › Omandiasjad

2-05-17269 (kakssada kuuskümmend) krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 17.12.2007.a. kell 16.15. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud 23.09.2005.a. saabus Narva linnakohtusse SA Narva Linnaelamu hagi K. K. ja R. K. vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada kostjad alates 18.05.2005.a. aadressil xxx, Narva asuvale eluruumile õiguse kaotanuks. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja ja J. K. (isikukood xxx) vahel oli sõlmitud üürileping, kuid kirjaliku lepingu ei sõlmitud. Kostjad elasid koos J. K. kuni tema surmani 18.05.2002.a. Alates sellest päevast kostjad mainitud eluruumis ei ela. Hageja leidis, et kuna kostjad lahkusid eluruumist, asudes elama alatiselt muudes kohtades, kaotasid nemad oma õiguse eluruumile alates teises kohas elama asumise päevast vastavalt elamuseaduse § 53-1 lg 1 ja 2. Avaliku huvi kaitsma õigustatud asutus, s.t. Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, esitas 07.12.2007.a. kohtule oma arvamuse, millest tulenevalt, ei saanud Narva linn välja selgitada lapse ja tema seadusliku esindaja arvamusi käesoleva vaidlusega seoses, oma seisukoha jättis asutus esitamata. 05.11.2007.a. kuulas kohus ära kostja R. K. seadusliku esindajat E.K.. Esindaja avaldas, et alates J.K. surmast elab R. K. muus elukohas, hetkel elab tema Vene Föderatsioonis Jaanilinnas. Esindaja antud ütlustest tuleneb samuti, et kostja K. K.ei viibi Eestis ning ei tule enam Eestisse elama. 03.12.2007.a. toimunud kohtuistungile kostja K.K. ei ilmunud. Kohtuistungil tunnistas kostja R. K. seaduslik esindaja E. K. hagi ning leidis, et kostjad kaotasid õiguse eluruumile. Esindaja sõnade kohaselt ei ela R. K. eluruumis alates J. K. surmast. K.K. ei ela eluruumis alates 2003. aastast. Narva linna esindaja avaldas, et kohtuotsuse tegemisel kostja R.K.kahjuks, taotleb Narva linna Sotsiaalabiamet temale sotsiaaleluruumi andmist. Kohtuotsuse põhjendused Tutvunud esitatud hagiavaldusega, tsiviilasja toimikus sisalduvate kirjalikke tõenditega ning menetlusosaliste ütlustega, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kotja R.K. osas peab kohus võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 ning § 444 lg 1, kuivõrd selle kostja seaduslik esindaja võttis 03.12.2007.a. toimunud kohtuistungil hageja nõude õigeks. Seega tuvastab kohus, et kostja R.K. on kaotanud õiguse aadressil xxx asuvale eluruumile.

2-05-17269

Seoses kostja K.K. vastu esitatud nõudega märgib kohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 annab kohtule õigust rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale K.K. on hagiavaldus, kohtukutse ja muud menetlusdokumendid kätte toimetatud registrijärgse aadressi postkasti, samuti avalikult. Kostja ei ole kohtule vastuse esitanud ega kohtuistungile ilmunud. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et vaidlust hagi üle ei ole, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Mõlema kostja vastu esitatud nõuded on õiguslikult põhjendatud Eesti Vabariigi elamuseadus muutmise ja täiendamise seaduse § 45 lg 1, elamuseaduse § 10, § 28 lg 1, 2, § 29 lg 1, § 53-1 lg 1, 2, § 63, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 alusel. Eeltoodu alusel otsustab kohus, et kostjad K.K.ja R. K. kaotasid õiguse aadressil xxx asuvale eluruumile alates 18.05.2005.a. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 23.09.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 sutleneb, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõiu summas 60 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise eest 200 krooni. Toodud kohtukulud mõistab kohus välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks. Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviikohtumeneltuse seadustiku § 407 lg 1, § 415, § 440, lg 1, § 441 lg 1, § 442, § 444 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (01.03.2005.a.-31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 46 p 1, 2, § 60 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.