Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-28734 AS E hagi OÜ D vastu 1531.80 krooni põhivõla ja 1384.60 krooni viivise väljamõistmise nõudes Hageja: AS E (regitsrikood: XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: (Lindorff Eesti AS, asukoht XXX) Kostja: OÜ D (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja seaduslik esindaja: DM (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX; tegelik elukoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 5 alusel, mis on tõendatud toimikus oleva väljavõttega Ametlikest Teadaannetest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks
kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8, mille kohaselt on leping kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leoping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.