Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsuse ärakiri teatavakstegemisega.

kätte

toimetada

hageja

esindajale esindajale

ja

kostjale

avaliku

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.05.2007.a. on hageja esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks eluruumi üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 12 650.10 krooni. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 21.08.2003 korteriomand asukohaga xxxx. 16.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt anti eluruum asukohaga xxxx kostja kasutusse tähtajaga kuni 15.08.2007. Lepingu p 4 sätestas üüri suuruse, arvestamise alused ja reguleeris selle tasumist. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja maksma eluruumi kasutamise eest üüri 1700 krooni kuus. Lepingu p 4.2 kohaselt lisandusid üürile eluruumiga seotud kõrvalkulud, sh kommunaalteenuste kulud veele, elektrile ja kanalisatsioonile. Lepingu p 4.4 kohaselt tuli üür ja kommunaalteenuste kulud tasuda üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu p 4.5 kohaselt kui üürnik ei tasu üüri tähtajaks, kohustub ta maksma üürileandjale viivist 0,2 % õigeaegselt tasumata üürisummast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 4.8 kohaselt loetakse üürniku poolt maksete tasumisel kõigepealt tasutuks viivised, siis üür ja kõrvalkulud. Hageja täitis lepingu p-s 5.1 nimetatud kohustused, kuid üürnik jättis omapoolse kohustuse- tasuda üüri ja kõrvalkultuste eest, osaliselt täitmata. Perioodil 2006 oktoober kuni 2007 aprill on kostja võlgnevus hageja ees summas 12 650.10 krooni. Võlgnevuse arvestus koosneb põhivõlast summas 12 059.20 krooni ja viivistest summas 590.90 krooni. Kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt lepingu p 4.1 ja 4.2 korduva mittetäitmise tõttu, so üüri ja kommunaalteenuste kulude tasumata jätmise tõttu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib hageja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral ka viivist. Kostjale esitati igakuuliselt arved, kus oli konkretiseeritud tasu üüri ja kommunaalteenuste eest ning välja toodud võlgnevus eelmise perioodi eest. Kostja arveid ei tasunud ning võlgnevust ei likvideerinud. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid: eluruumi üürilepingu ärakiri, võlgnevuse arvestuse ärakiri, kommunaalteenuste arve nr 56473, kinnistusregistri väljavõte. Hagi on esitatud kostja vastu Viru Maakohtule TsMS § 99 lg 1 p 6 järgi.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud (xxxx) ning Rahvastikuregistri järgsetele (xxxx) aadressidele, kuid sealt saadeti materjalid kohtule tagasi märkega „ei ela antud aadressil“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus palus hagimaterjalide kätte andmist ka Lõuna Politseiprefektuuri vahendusel, kuid politsei kirjaliku vastuse kohaselt, kostja E S elas aadressil: xxxx kuni 2007.a. juuni alguseni, käesoleval hetkel on kostja asukoht teadmata. Seega hagimaterjalide edasiandmine ei olnud võimalik. 11.09.2007.a. esitas hageja kohtusse avalduse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks, tasudes selleks ettenähtud riigilõivu maksekorralduse nr 5790 alusel. TSMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 13.09.2007.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on andnud kostjale vastamise tähtajaks 14 päeva hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 29.10.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustus võlgnevuse tasumiseks tuleneb üürilepingust ja seadusest. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 317; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 11.veebruar 11.veebruar 2008.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.