Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik OÜ AF Võlamenetlus esitas 26.04.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 382,98 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohtunikuabi 18.05.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 5.06.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 193,90 eurot (mis sisaldab mh käsitlustasu summas 70 eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 24,02 eurot ning viivise alates 6.06.2017. a kuni põhinõude summas 193,90 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14.10.2012. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa XXX ning 2.01.2014. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa XXX. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016. a nõude kostja vastu põhisummas 193,90 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 8.06.2017. a määrusega keelduti hagi Harju Maakohtu menetlusse võtmast ning edastati kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 12.07.2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 2/3

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot, mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa) tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et nimetatud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 123,90 euro (193,90 - 70) ulatuses. Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.11.2015. a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 5.06.2017. a 563 päeva eest määrata 0,022% päevas kokku summas 24,02 eurot. Arvestades viivist põhivõlgnevuse rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue rahuldamisele 15,35 euro ulatuses (123,90 eurot x 0,022% x 563 päeva). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 32% ulatuses ja kostja kanda 68% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 230 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 155 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning hageja lepingulise esindaja kulu 155 eurot on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 156,40 eurot (230 eurot x 68%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.