2-07-21143/17 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kasvas 3500 krooni võrra. Hageja väitel järgis ta otsuse tegemisel ettevõttes varasemalt kehtinud praktikat ja kokkuleppeid, et ka suuliselt läbiräägitud kokkulepped on firma juhtimisel ja otsuse tegemisel aluseks. Tegemist oli igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguga ning tehingu tingimused vastasid igati turuhinnale. 15. detsembril 2006 kiitis OÜ F. uus juhatuse liige A.T hageja palgatõusu heaks andes R.L. le korralduse teha hagejale novembri 2006 palga ülekanne vastavalt muudetud palgatingimustele. Poolte vahel lõpetati tööleping TLS § 82 lg 2 alusel ning hageja nõudis hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses. 02.01.2007 sai hageja teada, et tema lõpparvest on kinni peetud 7000 krooni so oktoobri ja novembri 2006 palgast ja detsembri 2006 eest on jäetud arvestamata 3500 krooni palka. Seoses sellega leiab hageja, et talle on töölepingu lõpetamisel kasutamata puhkuse hüvitist 48 kalendripäeva eest arvestatud 3294 krooni vähem brutos ja sellest tulenevalt on arvestatud vähem ka töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 2 järgi hüvitisena makstavat kahe kuu keskmist palka brutos 3973 krooni. Hageja esitas avalduse Tartumaa Töövaidluskomisjonile, kuid viimane jättis avalduse läbi vaatamata, leides, et asi ei allu töövaidluskomisjonile. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule töölepingu koopia (tl 5-12), juhatuse 14.11.2006 otsuse nr 14/10/06 (tl 13), 22.12.2006 käskkirja nr 43 (tl 14). Hageja nõuab kostjalt PalS § 2, TLS §-de 82 lg 1, 2; 119 lg 2 alusel välja mõista 38 943 krooni, millest 10 500 krooni palk, 3294 krooni kompensatsioon kasutamata puhkuse eest, 3973 krooni hüvis töölepingu lõpetamise eest ning 21 176 krooni lõpparve tasumisega viivitamise eest. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ise juhatuse liikmena enda töötasu tõstnud ja selle ka endale raamatupidajana välja maksnud. Kostja leiab, et hageja poolt iseenda palga tõstmise näol on tegemist tühise tehinguga, kuna hageja ei järginud enda palga suurendamise vormistamisel ei seadust ega ettevõtte sisemist korda. Tegemist on TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 kohaselt tühise tehinguga. Hageja tõstis enda töötasu tagasiulatuvalt, koostades ja allkirjastades ainuisikuliselt juhatuse koosoleku 14.11.2006 otsuse. Oktoobrikuu palgaarvestus oli juba teostatud ning vastavalt seadusele esitatakse väljamakstud palkade aruanne Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10.kuupäeval. Juhatuse koosolek toimus üksnes K.M. osalusel. Teine juhatuse liige ja omanik J.A. koosolekul ei osalenud ning teda ei olnud isegi teavitatud koosoleku toimumisest. Koosoleku toimumisest teavitati osaühingus kas meili või telefoni teel ja lepiti kokku koosoleku toimumise aeg ja koht, kusjuures koosolek viidi läbi mitme juhatuse liikme osavõtul. Novembrikuus 2006 oli juhatuses 2 liiget: K.M. ja J.A. . Viimane aga ei olnud teadlik koosoleku toimumisest, päevakorrast ega otsusest. Tõele ei vasta, et palkade muutused olid kooskõlastatud omanike esindajatega ja teise juhatuse liikmega. Vastavalt ÄS §-le 168 lg 1 p 4, p 10 oleks pearaamatupidaja palga muutmise osas juhatus pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku. Osanike otsus peab olema tehtud kooskõlas ÄS §-ga 174 lg 1. Hageja poolt juhatuse otsusega enda palga muutmine on tühine tehing ÄS § 181 lg 3 järgi, kuna vajalik osanike nõusolek puudub. Novembris oli osaühingul kaks osanikku: AS C ainuomanik J.A. ja OÜ S. omanik K.K. Juhatuse liikmed, A.T ja J.A. , saatsid hagejale 12.12.2006 märgukirja, millega väljendasid mittenõustumist hageja töötasu suurendamisega ja mida tuleb lugeda kostja poolseks tehingu tühistamise avalduseks TsÜS § 98 lg 1 mõttes. Samuti on juhatuse liige A.T välja andnud 22.12.2006 käskkirja, millega tunnistatakse hageja endaga sõlmitud töölepingu lisa 3 ebaseaduslikuks ning mille kohaselt viimane kohustub alates 01.11.2006 rohkem makstud töötasu vahe tagasi arvestama. Kostja leiab, et hageja on teadvalt ebaõigete andmete esitamisel pettuse teel suurendanud omavoliliselt, mitte järgides ettevõttes kehtinud sisekorda, suhet reguleerivaid õigusakte, oma töötasu ja kostjal on PalS § 37 lg 2 ja lg 3 alusel õigus see välja nõuda. Kostja leiab, et ta on tasunud hagejale lõpparve korrektselt. Kostja ei tunnistanud ka töötaja viivise nõuet lõpparve kinnipidamise eest, kuna lõpparve maksti töötajale välja töölepingu lõpetamise päeval, so 02.01.2007.

Kostja on esitanud vastuhagi, milles nõuab VÕS §-de 1027, 1028 lg 1 alusel hagejalt välja mõista alusetult enam saadu: lisatasu ajavahemiku 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 8930 krooni, juhatuse liikme tasu ajavahemike 07.09.2006-13.09.2006 ja 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 6626 krooni, juhatuse liikme tasu ajavahemiku 21.11.2006-30.11.2006 eest summas 4819 krooni; kokku 20 375 krooni. Vastavalt avaldusele viibis hageja puhkusel ajavahemikus 07.09.2006-13.09.2006 ja 25.09.2006-01.10.2006. Vastavalt septembrikuu palgalehele on hageja arvetanud endale töötasu 11 päeva eest summas 9167 krooni (bruto), lisatasu summas 8930 krooni (bruto) ja 14 päeva eest puhkusetasu summas 8930 krooni (bruto). Lisatasu on välja makstud puhkusel olles tööülesandeid täites, mida tõendab hageja poolt välja antud käskkiri, milles seisab: välja maksta lisatasu 8930 krooni (bruto) K.M. le puhkuseperioodil 25.09.200601.10.2006 tööülesannete täitmise eest. Hageja on alusetult rikastunud OÜ F. arvel. PuhS § 2 lg 1 kohaselt tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhte peatumist. Sama seaduse § 23 alusel maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Kui töötaja töösuhe on peatunud ja ta on saanud selle eest puhkusetasu, siis ei saa töötaja sama aja eest saada töötasu ehk täita tööülesandeid ajal, mil töösuhe on peatunud. Juhul, kui töötajal on äärmisel vajadusel vaja siiski tööülesandeid täita ja tööl viibida, tuleb puhkus katkestada, vastavalt puhkuseseaduse § 21 lg-le 1. Samuti ei täitnud hageja puhkusel viibimise ajal juhatuse liikme kohustusi ajavahemikus 07.09.2006-13.09.2006 ja 25.09.2006-01.10.2006, mil talle on arvestatud ja makstud välja juhatuse liikme tasu täies mahus. Ettevõttes ei olnud kehtestatud korda, kui juhatuse liikmele maksti tasu ka teenistussuhte peatumise ajal, seda ei olnud kokku lepitud ka juhatuse liikme lepinguga. Seega on hageja tasunud endale juhatuse liikme tasu kahe nädala eest rohkem kui oleks pidanud, st enammaksnud summas 6626 krooni. Hageja arvati juhatusest välja osanike koosoleku protokolli kohaselt alates 16.11.2006. Hagejale on nimetatud osanike otsus teatavaks tehtud allkirja vastu 20.11.2006. Sellest kuupäevast alates ei täitnud hageja enam juhatuse liikme kohustusi. Ometi arvestas ta endale juhatuse liikme tasu terve kuu eest ning andis raamatupidaja R.L. le korralduse maksta endale välja juhatuse liikme tasu novembrikuu eest summas 13 252 krooni. Seega on hageja alusetult rikastunud OÜ F. arvel summas 4819 krooni (bruto), juhatuse liikme tasu ajavahemiku 21.11.-30.11.2006 eest. Hageja vastus kostja vastuhagile Hageja K.M. esitatud vastuhagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt:

kahekuuline tähtaeg nõuete esitamiseks. Samuti ei kuulunud G ning AS-le C kokku 100% OÜ F. häältest. Registrikanne on tehtud teistsuguse osanike otsuse alusel, millega hageja tutvus esmakordselt 07.12.2006 ja ta oli veendunud, et vähemalt kuni juriidiliselt korrektse otsuseni peab ta nii vastutama kui ka täitma kõiki juhatuse liikme ülesandeid. Isegi kui hageja ei oleks olnud õigustatud tasu saama, siis kostja tasu arvestus on väär. 10 päeva tasu on 1/3 novembri juhatuse liikme tasust, so 4417,30 krooni (bruto), mitte 4819 krooni. Kohtu poolt tehtud järeldused, põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et K.M. hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Töölepinguga nr 1 (tl 5-12) on tõendatud, et K.M. töötas kostja juures pearaamatupidajana alates 16.08.1999. Tööleping hagejaga lõpetati 02.01.2007 TLS § 82 lg 1 alusel. Hagejale maksti välja lõpparve summas 70 209 krooni (bruto). Töötades kostja juures pearaamatupidajana, kuulus hageja ka kostja juhatusse. Eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 14.11.2006 juhatuse koosoleku otsusega alates 01.10.2006 hageja palga suurendamine 3500 krooni võrra ja temaga töölepingus põhipalga muutmine 21 000 kroonini, on õiguspärane ja kehtiv. Hageja nõue põhinebki asjaolul, et talle on lõpparve arvestatud 3500 krooni väiksema palgaga, millega on kostja ühtlasi viivitanud hagejale lõpparve tasumisega. Kuivõrd kostja on võtnud aluseks vale keskmise palga, siis arvestati hagejale 10 500 krooni palka, 3294 krooni kasutamata puhkuse kompensatsiooni ja 3973 krooni hüvitust töölepingu lõpetamisel vähem. Hageja leiab, et kuna tema 3500 kroonine palgatõus oli kokku lepitud teise juhatuse liikme ning omaniku esindajaga, ei saa väita, et tehing oleks tehtud juhatuse liikme poolt iseendaga ilma osanike nõusolekuta. Samuti leiab hageja, et palgatõus vastas turuhinnale ning tema panusele ja tehingu on TsÜS § 129 lg 1 mõttes heaks kiitnud uus juhatuse liige A.T . ÄS § 181 lg 4 sätestab, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. ÄS § 168 lg 1 p 4 ja p 10 kohaselt kuulub tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega, tehingute tingimuste määramine ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. 14.11.2006 toimunud juhatuse koosolekul (tl 13) on hageja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud teiste töötajate hulgas ka enda palgatõusu pearaamatupidajana ja ise allkirjastanud endaga ka vastava töölepingu muutmise palgatõusus osas (tl 11). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks osanike otsusega antud tehingu tegemise õigus (töölepingu muutmise õigus palga osas) iseendaga, määratud selle tingimused ja tehingus osaühingu esindaja või oleksid osanikud tehinguga nõustunud hiljem, mistõttu on ÄS § 181 lg 3 alusel tema palga suurendamine tühine ja ei ole alust hagi rahuldamiseks. Palga näol ei ole tegemist kauba või teenusega, et käsitleda selle suurendamist tehinguna igapäevases majandustegevuses. Nähtuvalt kostja registrikaardi ärakirjast (tl 39-43) ja Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest (tl 78) olid kostja osanikud OÜ S. , AS C , kelle esindajatena tegutsesid nähtuvalt 16.11.2006 osanike koosoleku protokollist ja A.T ütlustest tema, J.A. ja R.M. ning hiljem A.K. pärijana K.K. Hageja palga suurendamiseks puudus vajalik osanike nõusolek ja hageja on ületanud oma esindusõiguse piire. Juhatuse liikmena ainuisikuliselt enda palga tõstmine töötajana on vastuolus seaduse ja ärieetikaga ning siinkohal ei oma tähtsust hageja põhjendused, et samal ajal tõsteti teiste kontoritöötajate palkasid, tema suurendatud palk vastas piirkonna keskmisele ja tema tööpanusele. TsÜS § 84 lg 1 järgi on tegemist tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja mille alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 22.12.2006 andis kostja juhatuse liige A.T välja käskkirja nr 43 (tl 14), millega tunnistati K.M. töölepingu nr 1 lisa 3 kehtetuks ning mille kohaselt tuli alates 01.11.2006 rohkem makstud

töötasu vahe tagasi arvestada. Seega oli alates 22.12.2006 olemas alus töötaja palga kinnipidamiseks osas, mille ta oli õigustühiselt endale ise määranud. Isegi juhul, kui oleks eksisteerinud väidetav osanike suuline nõusolek hageja palga suurendamise osas, ei oleks see vastanud vorminõuetele, kuna äriseadustiku kohaselt peab osanike otsus olema vormistatud kirjalikult ja vastu võetud osanike koosolekul häälteenamusega. 14.11.2006 toimunud koosoleku protokollist ei nähtu, kes olid juhatuse koosolekule kutsutud. Hageja ei ole tõendanud teise juhatuse liikme ja osaniku esindaja J.A. i teavitamist koosolekust, samuti on tõendamata väited teise juhatuse liikme nõusoleku kohta palgamuudatuse osas. Antud juhul on kostja juhatuse liikmed ja osanike esindajad väljendanud oma selget mittenõustumist hageja palgatõusu osas märgukirjaga (tl 52). Kuna kohus on eelpool tuvastanud tehingu tühisuse ÄS § 181 lg 3 kui eriseaduse alusel, ei ole asjas määravat tähtsust kostja vastuväidetel, et lugeda viidatud märgukiri kostja poolseks tehingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 mõttes. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Nimetatud märgukirjale on alla kirjutanud kaks juhatuse liiget ja ühtlasi osanike esindajat A.T ja J.A. ning see on teatavaks tehtud K.M. le. Asjas ei ole tõendatud, et juhatuse liige ja osaniku esindaja A.T oleks oma tegudega hageja palgatõusu heaks kiitnud, andes raamatupidaja R.L. le korralduse hagejale suurendatud palga ülekandmiseks. Nähtuvalt A.T vande all antud seletusest (tl 80-83) andis ta raamatupidaja R.L. le korralduse kanda üle K.M. novembrikuu töötasu, mis oli välja arvutatud vastavalt raamatupidamisprogrammile, kuna K.M. oli ise vastava korralduse jätnud andmata. A.T seletuse kohaselt ta konkreetset hageja palgasummat ei teadnud, st ta ei olnud teadlik, milline on hageja palk raamatupidamisprogrammis, ja talle oli oluline, et töötajale enne jõule palk saaks üle kantud. Seega nähtub A.T seletusest, et tema korraldus hagejale palga ülekandmiseks oli ajendatud asjaolust, et hageja oli ise andnud raamatupidajale korralduse talle palka mitte üle kanda, mistõttu ei ole taoline A.T korraldus palga ülekandmiseks käsitatav tema tahtena anda osaniku esindajana heakskiit hagejale iseendaga tehingu tegemiseks (palga suurendamiseks) ÄS § 181 lg 3 tähenduses. A.T seletust kinnitavad tunnistaja, raamatupidaja R.L. , ütlused (tl 87-88) selle kohta, et A.T andis talle lihtsalt korralduse K.M. le palk üle kanda, palganumbritest A.T tunnistajal juttu ei olnud. Tunnistaja R.L. on kinnitanud, et K.M. andis talle detsembris korralduse üle kanda kõikide palgad, välja arvatud tema enda oma ja K.M. palga kandis ta üle kodunt hiljem. Osaniku esindaja heakskiitu hagejale iseendaga tehingu tegemiseks ei kinnita ka K.K. oma vande all antud seletuses (tl 83-84). K.K. seletas, et eelnevalt kui tema sai kostja juhatuse liikmeks, oli ta meilivahetuses hagejaga ning sai hagejalt meili, kus olid toodud töötajate palgaandmed ja ettepanek nende palkade tõstmiseks, mis tema arvates oli mõistlik ja ta nõustus. Nende töötajate hulgas oli ka hageja ise ja K.K. pidas ka tema palgatõusu normaalseks. K.K. on seletanud, et tema pidas hageja palga suurendamise näol silmas hagejale juhatuse liikme tasu maksmist ja sellele meilivahetusele oleks pidanud järgnevalt vormistatama juhatuse või osanike koosoleku otsus palkade suurendamise kohta ja hageja oleks pidanud ise selle asjaga edasi tegelema. K.K. on kinnitanud, et tema oleks hageja palgatõusuga nõustunud, kui sellega oleks nõustunud teine juhatuse liige ja osaniku esindaja J.A. . Sama nähtub K K meilivahetusest hagejaga (tl 33), et juhatuse otsusega võiks asja ära vormistada, kui J.A. ei ole vastu. Tunnistaja T.T., kes vajadusel tõlkis ja vahendas suhtlust J.A. , ütlustest (tl 84-87) nähtub, et tema ei tegelenud K.M. palgatõusu teemaga, kuna see ei kuulunud tema kompetentsi, tema ei edastanud J.A. ile tabelit, kuidas K.M. töötajate palgatõusu näeb ja ta soovitas hagejal ise otse pöörduda J.A. i poole. Tunnistaja on andnud ütlusi, et hagejal oleks olnud võimalik lahendada oma palgaküsimus 14.09.2006 koosolekul, kus olid kohal osanike esindajad. Kohus leiab, et pole ka OÜ F. vastuhagi rahuldamiseks alust.

Kostja nõue lisatasu osas ajavahemiku 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 8930 krooni ei kuulu rahuldamisele PalS § 37 lg 2 alusel. Kostja nõue tuleneb asjaolust, et hagejale oli vormistatud puhkus, kuid ta sellel perioodil ei puhanud, vaid töötas ja talle on makstud puhkusetasu välja lisatasuna. Antud juhul ei ole tegemist hagejale arvutusvea tõttu rohkem makstud palgaga, mistõttu kohus ei käsitle kostja nõudeõiguse aegumist PalS § 37 lg 1 järgi. PalS § 37 lg 2 kohaselt muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Iseenesest on õige kostja väide, et puhkusetasu maksmine lisatasuna on vastuolus seadusega (PuhS § 8 kohaselt ei ole õigust puhkuse andmist rahaliselt kompenseerida), kuid kuna pole tuvastatud, et hageja oleks esitanud lisatasu saamiseks valeandmeid või võltsinud dokumente, siis makstud lisatasu PalS § 37 lg 2 alusel tagasinõudmisele ei kuulu ja kostja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole lisatasu saades ka alusetult rikastunud, sest töölepingu lõpetamisel tulnuks kostjal talle PuhS § 26 alusel kasutamata jäänud puhkus rahaliselt hüvitada, mis hagejale aga septembris juba lisatasuna oli hüvitatud. Vastuhageja nõuab K.M. lt veel ka alusetult saadud juhatuse liikme tasu ajavahemike 07.09.2006-13.09.2006 ja 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 6626 krooni ning 21.11.200630.11.2006 eest summas 4819 krooni. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega ei laiene hagejale kui kostja juhatuse liikmele ka puhkuseseadus ning töö-ja puhkeajaseadus. Pole tuvastatud, et hagejaga oleks sõlmitud juhatuse liikme leping, mistõttu puudus tal puhkus juhatuse liikme staatuses ega olnud määratletud tööaega. Isegi, kui hageja olnuks töölepingujärgselt puhkusel, ei tähendanuks see juhatuse liikmena tema suhte peatumist, vaid ta vastutanuks ka sel perioodil juhatuse liikmena toimunud tegevuse eest. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud saama juhatuse liikme tasu septembri 2006 eest sõltumata tema töölepingujärgsete tööpäevade arvust. Samuti pole tõendatud, et hageja volitused juhatuse liikmena oleksid lõppenud 20.11.2006. 20.11.2006 esitati küll K.M. le 16.11.2006 osanike otsus (tl 63), kuid kuna otsus polnud tehtud nimekirja kantud osanike poolt ja selle alusel registrikannet ei tehtud, oli tegemist õigustühise otsusega, mis ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi K.M. juhatuse liikme volituste lõppemise suhtes. Sama kuupäevaga on tehtud uus osanike otsus (tl 75), millega K.M. l oli võimalik tutvuda 07.12.2007. Seega oli K.M. l õigus juhatuse liikme tasule vähemalt kuni novembrikuu lõpuni. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.