Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2007.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-31209

Tsiviilasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi V I `i vastu 530,39 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (reg.kood 10160791 asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve linn, 31027) hageja esindaja: Paul Paas Kostja: V I (isikukood xxxx elukoht: xxxx 20.11.2007.a.

Kohtuistungi aeg

RESOLUTSIOON:

Teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada täielikult. Välja mõista V I `ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevuse katteks 530,39 (viissada kolmkümmend krooni 39 senti). Menetluskulud jätta kostja V I `i kanda. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid:

23.08.2007.a. on hageja esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tarbitud soojusenergia arvete võlgnevuse summas 530,39 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli Jõhvi linnas Veski tn. 8 asuva maja korteri nr. 7 omanik kostja. Kostja korteriomanikuna ei ole hageja ees täitnud oma kohustust tasuda tarbitud soojusenergia eest. Kuna kostja on hoidunud kõrvale kohustise täitmisest on hageja pöördunud kohtusse oma tsiviilõiguste kaitseks. Kostja vastuväiteid. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja väidab, et on müünud korteri koos soojavõlaga kolmandale isikule. Kostja on kutsutud kohtuistungile kohtukutsega, milline on kostjale isiklikult kätte antud 25.09.2007.a. 20.11.2007.a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ega hagejale kostja ei ole teatanud. Hageja volitatud esindaja on taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses summas 530,39 krooni. Hageja esindaja kinnitab, et hageja ei ole andnud nõusolekut kostja kohustuse ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt. Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. kohaselt, kui kostja ei ole asja arutamiseks määratud kohtuistungile ilmunud, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohtukutse avaldamisel on kostjat hoiatatud kohtuistungile mitteilmumisel tema kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuvastamist on leidnud, et puudub hageja nõusolekkostja kohustise ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg. 2 kohaselt on vajalik võlausaldaja nõusolek kohustise üleandmiseks kolmandale isikule. Hageja esindaja kinnitab, et sellist nõusolekut hageja andnud ei ole lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt peab korteriomanik tasuma maksed, mis on seotud korteriomandiga. sätestab alusetu rikastumise mõiste ja tagajärjed. lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus