Võlaõigus › Alusetu rikastumine

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1(4)

2-17-11379 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 04.11.2014 määrusega määrati SXX KXXi eestkostjaks NXX KXXa tähtajaga kuni 21.05.2017. Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusega vabastati NXX KXXa SXX KXXi eestkostja ülesannete täitmisest ja määrati esialgse õiguskaitse korras SXX KXXi ajutiseks eestkostjaks Narva Linnavalitsus kuni tsiviilasjas nr 2-11-7686 eestkoste pikendamise menetluses menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 18.05.2017 määrusega pikendati SXX KXXi eestkoste ja määrati hageja eestkostjaks Narva linn. Viidatud määruse p-s 11 kohustati Narva linna välja nõudma SXX KXXi endiselt eestkostjalt NXX KXXalt eestkostetava SXX KXXi ebaseaduslikult omandatud vara. Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusega vabastati NXX KXXa SXX KXXi eestkostja ülesannete täitmisest, kuna tuvastati, et senine eestkostja ei täida järjepidevalt perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg 3 sätestatud vara lahushoidmise nõuet ning kasutab eestkostetava pangakontole 2(4)

2-17-11379 kogunenud rahalisi vahendeid oma huvides ja enda igapäevakulutuste katmiseks. Sama kohtumäärusega (p 3) kohustati kostjat välja andma eestkostetavale NXX KXXa poolt valitsetav hageja vara, kuid kostja ei ole seniajani soovinud hageja rahalisi vahendeid vabatahtlikult tagasi maksta. Kostja ei ilmu eestkostja juurde vastuvõtule, vaatamata asjaolule, et talle on saadetu kutse ja tehtud veelkordselt kirjalik ettepanek võlasumma vabatahtlikult hüvitada hiljemalt 15.06.2017-ks. Võlasumma on arvestatud sotsiaaltöötaja poolt hageja pangakonto maksete analüüsimise tulemusena, millest nähtuvad põhjendamatud ja mitte hageja huvides tehtud väljamaksed perioodist alates 01.04.2015 kuni 04.03.2017. Sotsiaaltöötaja on analüüsinud hageja konto makseid (väljamakseid ja sissemakseid) tulenevalt eestkostja tegelikest vajadustest ja kulutuste reaalsest kasutamisest hageja poolt. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kostja on hageja rahalistest vahenditest kasutanud oma huvides vähemalt 3026,96 eurot, mille hageja palub mõista välja kostjalt ja kanda hageja arveldusarvele nr XXX Swedbankis. Viru Maakohus 08.08.2017 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 16.08.2017 TsMS § 322 lg 1 järgi. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Teda on hoiatatud hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalusest. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja ja määrata tagaseljaotsuses kindlaks menetluskulud, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivudest. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Hageja kantud menetluskulu riigilõivu 300 euro osas on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kostjalt. Enne hagi kohtule esitamist oli hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse NXX KXXa vastu (tsiviilasi nr 2-17-112889) ning on tasunud riigilõivu 90,81 eurot. Pärnu Maakohtu 27.06.2017 määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 1 alusel. Avaldust polnud edastatud maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hageja menetluskulu, mis on kantud tsiviilasjas nr 217-11379 ning selles osas hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 3(4)

2-17-11379 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. Seega on hagejal taotleda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.