Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

alates 01.01.2006 – 01.07.2006 summas 1450,45 krooni (181 päeva). Alates 01.07.2006 on viivise määr 10,50 % aastas, mis moodustab 0,028 % või 8,63 krooni päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2100 krooni ja hageja õigusabikulud summas 2360 krooni. Tõendid: võlakiri Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, kuid vaatamata kohtu nõudele, ei esitanud sisulisi vastuväiteid hagile. Tõendid: tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1, § 101 lg 1 p1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ning VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisel isikule (laenusaajale) raha summa või asendava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses. Kohtule hageja poolt esitatud võlakirjast (lk 7, tõlge lk 8) nähtub, et IJvõttis Ljudmilla Pankatrovalt laenu 30000 krooni kuni 20.04.2004 ja selle kohta on kostja andnud allkirja 25.04.2004. Eeltoodud võlakirjaga on hageja tõendanud, et tema ja kostja vahel tekkis vastavalt VÕS § 396 lg 1 laenusuhe, st kostja sai hagejalt laenu vastavalt 30000 krooni tähtajaga kuni 20.04.2004. Kostja ei ole tõendanud, et laen oleks tema poolt tagasi makstud lepingus märgitud tähtajaks so 25.04.2004 või ka hiljem ehk et ta oleks oma lepingust tuleneva kohustuse VÕS § 396 lg 1 ja VÕS 76 lg 1 aluse kohaselt täitnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma VÕS § 379 lg 1 ja § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kostjalt kohustuse täitmist ehk 30000 krooni tasumist. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud, on kostja seega ka viivituses VÕS § 100 järgi ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti ja seega kohaldub vaidluses VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud intressimäär. VÕS § 94 lg 2 sätestatud intressimäär avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Hageja esitas kohtule Ametlikes Teadaannetest väljavõtted, mille kohaselt on intressimäär enne 01.01.2005 2 %, enne 01.07.2005 oli 2% ja seega viivis vastavalt 9% (7%+2%) enne 01.01.2006 oli intress 2,25% ja seega viivise määr vastavalt 9,25% (7%+2,25%), enne 01.07.06 oli intressimäär 2,75%, seega viivise määr 9,75% (7%+2,75%), enne 01.01.2007 oli intressimäär 3,50%, seega on viivise määr 10,50% (7%+3,50%). Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, seega tuleb asuda seiskohale, et kostja on omaksvõtnud asjaolu, et ta on viivituses hageja poolt esiletoodud ulatuses ning seega on tõendatud , et viivis on järgmine: 20.04.2004-01.07.2005 viivitus 437 päeva ja viivis vastavalt 3232,60 krooni, kuivõrd viivise määr oli vastavalt 9% aastas ( 30000*9% :356*437) 01.07.2005-01.01.2006 viivitus 184 päeva, viivis vastavalt 139,90, kuivõrd viivise määr oli 9,25% (30000*9,25%:365*184 päeva) 01.01.2006-01.07.2006 viivitus 181 päeva, viivis vastavalt 1450,45, kuivõrd viivise määr 9,75% (30000*9,75%:365*181) ja alates 01.07.2006 on viivis päevas 8,63 krooni, kuivõrd viivise määr on 10,53% aastas, mis teeb 0,028% päevas ja võlalt 30000 krooni päevas vastavalt 8,63 krooni. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks ühekordselt välja mõista viivis 6081,65 krooni ning alates 01.07.2006 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis vastavalt tasumata jäänud summalt so 30000 krooni 0,028 % päevas. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse ning kohus mõistab teisele poolele välja kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja kohtukulud kostja kanda. Kohus peab mõistlikuks välja mõista kostjalt hageja õigusabikulud vastavalt 5% hagi rahuldatud osast lähtudes. Hagi kuulus rahuldamisele täies ulatuses ning hagihinnalt 36081,65 on 5% vastavalt 1804,08 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 2100 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.