4.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 4891 lg 5). Asjaolud
1.15.02.2017.a esitas avaldaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus võlgnikult välja mõista 6000 eurot 06.05.2014.a laenulepingu alusel, mh viivise 0,5% päevas, kokku summas 2987,50 eurot ajavahemiku 07.06.2014.a – 15.02.2017.a eest ning intressi 5% aastas, kokku summas 12,50 eurot ajavahemiku 07.05.2014.a – 06.06.2014.a eest. Avaldaja andis laenulepingu alusel võlgnikule laenu 3000 eurot tähtajaga kuni 05.06.2014.a. Laen on tagastamata.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-102901
2.Pärnu Maakohus tegi 20.02.2017.a määruse ettepanekuga tasuda avaldajale võlg koos menetluskuludega (makseettepanek). Võlgnik vastuväidet ei esitanud. Pärnu Maakohus tegi 04.05.2017.a määruse, millega kohustas võlgniku tasuma avaldajale põhinõude 3000 eurot, kõrvalnõuded 3000 eurot ja riigilõivu 180 eurot ning menetluskulu 20 eurot.
3.18.05.2017.a esitas võlgnik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maksekäsu ja saata asi hagimenetlusse Viru Maakohtusse. Määruskaebuse kohaselt ei näinud võlgnik väljaande Ametlikud Teadaanded teadet makseettepaneku osas ega olnud teadlik tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest. Võlgnik palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 p-dele 2 ja 1 tuginedes tühistada maksekäsu, sest makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte ning seega ei saanud võlgnik esitada vastuväidet. Avaldajal ei ole õigust nõuda põhivõlga 3000 eurot, kuna laen oli osaliselt kustutatud summas 2000 eurot.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu.
6.Tallinna Ringkonnakohus andis 17.08.2017.a võlgnikule võimaluse esitada täiendavaid selgitusi seoses makseettepaneku kättetoimetamisega. Ringkonnakohus selgitas, et kohus hindab asja lahendamisel peale selle, kas makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ka seda, kas võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kohus selgitas, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on võlgnikule saadetud makseettepanek 20.02.2017.a kl 8.57 äriregistris märgitud e-postil XXX ning teade makseettepanekust võlgniku juhatuse liikme eesti.ee e-postiaadressil 20.02.2017.a kl 8.57 ning äriregistris märgitud e-postil XXX kahel korral: 01.03.2017.a kl 12.08 ning 27.03.2017.a kl 10.48. Samuti üritati makseettepanekut kätte toimetada ka tähitult aadressil XXX, sh 03.03.2017.a kl 12.10 ja 07.03.2017.a kl 17.45.
7.Vastuseks kohtu selgituspäringule märkis võlgnik, et alates 2016.a keskpaigast tegutseb NK Tallinnas, tema tegevus toimub OÜ Workservice Ehitus kaudu. Seoses sellega viibib NK enamuse ajast Tallinnas ning Narvas on ta väga harva. Sel põhjusel ei olnud võimalik talle dokumente kätte toimetada Narva aadressil XXX. Firmal OÜ Workservice Ehitus on kasutusel elektronposti aadress XXX ja NK kasutab nimelt seda aadressi. Elektronposti aadressi XXX ei kasutata ning seetõttu ei saanud NK dokumente selle aadressi kaudu samuti kätte. OÜ Workservice on oma tegevuse peatanud. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ja täiendavad selgitused ei anna alust vaidlustatud maakohtu määrust tühistada. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9.TsMS § 4891 lg 2 p 1 alusel võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlgnik on sellele ka määruskaebuses tuginenud, leides, et kuna makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega, ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kohtute
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-102901 Infosüsteemist nähtub, et võlgnikule ei ole makseettepanekut toimetatud kätte ei isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt. Makseettepanek toimetati 12.04.2017.a võlgnikule kätte avalikult teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 9). Seega tuleb kontrollida, kas võlgniku süüta ei toimetatud makseettepanekut kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse ega esitatud täiendavate selgituste pinnalt järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud õigel ajal kätte võlgniku süüta. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on makseettepanek 20.02.2017.a saadetud e-kirjaga võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile (TsMS § 3111 lg 1 p 2 ja lg 4) ning teade kättetoimetamist vajavast makseettepanekust nii 20.02.2017.a võlgniku seadusliku esindaja, juhatuse liikme, XXX eposti aadressile (TsMS § 3111 lg 1 p 5) kui ka mitmekordselt (01.03.2017.a ja 27.03.2017.a) võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile. Võlgnik ei kinnitanud makseettepaneku kättesaamist ei elektrooniliselt ega ka e-toimiku vahendusel. Makseettepanekut üritati võlgnikule kätte toimetada ka isiklikult allkirja vastu äriregistris märgitud aadressil mitmel korral erinevatel kellaaegadel (03.03.2017.a kl 12.10 ja 07.03.2017.a kl 17.45), kuid võlgnikule ei olnud võimalik makseettepanekut allkirja vastu kätte toimetada. Kohtu selgituspäringule vastates märkis võlgniku juhatuse liige, et viibib Narvas harva ning äriregistris märgitud e-posti ei kasuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud asjaolud alust leida, et makseettepanekut ei toimetatud kätte võlgniku süüta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Ettevõtja aadress on mh registrikaardile kantav info (äriseadustik § 64 p 2), mille õigsuse eest peab osaühing hoolitsema (äriseadustiku § 33 lg 7). Seega leiab ringkonnakohus, et jättes äriregistris muutmata enda kontaktandmed või korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks leida, et võlgnik järgis käibes vajalikku hoolt. Asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja on asunud tegutsema peamiselt Tallinnas, ei tähenda, et ta ei peaks võlgniku menetlusdokumentide kättesaamise eest hoolitsema. Juhul kui võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on kolinud enda tegevuse uude asukohta ega suuda tagada menetlusdokumentide kättesaamist võlgniku vanal aadressil, peaks võlgnik käibes vajaliku hoolt järgides muutma ka enda poolt juhitava ühingu aadressi. Võlgniku juhatuse liige märgib, et võlgniku tegevus on peatatud, kuid see ei tähenda, et võlgnikule edastatavate menetlusdokumentide kättesaamist ei pea enam korraldama. Võlgniku juhatuse liige märkis, et ta tegutseb OÜ Workservice Ehitus kaudu. Nimetatud ühingu aadress on äriregistri kohaselt aga sama, mis võlgnikul - XXX, Narva. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on otsustanud mitte kasutada enam äriregistris märgitud e-posti ega ole kättesaadav ka enda eesti.ee aadressi kaudu, ei anna alust leida, et võlgnik oleks järginud käibes vajalikku hoolt. TsMS § 4891 lg 2 p-s 2 toodud asjaolusid ringkonnakohtu ette toodud ei ole.
11.TsMS § 317 lg 11 lause 1 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Käesoleval juhul nähtub Kohtute Infosüsteemist, et võlgnikule on üritatud makseettepanekut kätte toimetada nii elektrooniliselt kui ka äriregistrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga, kuid see ei andnud tulemust. Seega on käesoleval juhul põhjendatult toimetatud makseettepanek kätte avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-102901 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega leiab ringkonnakohus, et pole täidetud TsMS § 4891 lg 2 p 1 eeldus maksekäsu tühistamiseks.
12.Muudele alustele maksekäsu tühistamiseks pole võlgnik tuginenud. Asjaolu, et võlgniku hinnangul on laen osaliselt kustutatud summas 2000 eurot on sisuline vastuväide ning ringkonnakohus ei saa seda maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlemisel arvestada. Võlgnik ei ole tuginenud sellele, et nõue on selgelt põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud.
13.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus mõistis maksekäsuga võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on sedastanud, et TsMS §-s 4842 sätestatud piirang kehtib ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus (RKTKm 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.2). Seega ei mõista ringkonnakohus võlgnikult avaldaja kasuks määruskaebusega seotud menetluskulusid välja.
14.Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 4891 lg 5).
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.