Muud › Muud hagiasjad

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

10.oktoober 2007.a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TMS §5 lg 1, §93 lg 1 ja lg 3, §99 lg.1 p.3 ja §100 lg 3 ning TsMS § 434436, 441, 442, 452, 453, 456, 630 ja 632, kohus otsustas: Jätta rahuldamata Tiit ARDEL ́i hagi Viljandi kohtuätituri Janek Pooli vastu Viljandi kohtutäitur Janek Pooli poolt 18.04.2006.a. täiteasjas nr 171/2002/769, 171/2004/1776 läbiviidud kordusenampakkumise ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise kehtetuks tunnistamise nõudes. Tühistada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.05.2006.a. kohtumäärus, millega hagi tagamiseks seati kinnistu, asukohaga Pärsti vald, Vardi küla, Variku, kinnistusregistriosa nr 1575439, 3. jakku vara käsutamise keelumärge Tiit Ardel ́i kasuks, kohtuotsuse jõustumisel. Kostja menetluskulud ja kostja võimalikud kohtuvälised kulud jäävad täielikult hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (03.12.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt avaldas Viljandi kohtutäitur J.Pool 16.03.2006.a. teate, et 18.04.2006.a. kell 10.00 toimub kohtutäitur Janek Pooli büroos aadressil Vabaduse plats 4-311, Viljandi linn avalik kordusenampakkumine, kus müüakse Urmas Ardelile kuuluvat kinnistut (kinnistusregistriosa nr 1575439) Pärsti vallas, Vardi külas alghinnaga 62 000 krooni. Hageja tasus 17.04.2006.a. kordusenampakkumisel osalemiseks tagatisraha 6200 krooni kohtutäitur J.Pooli ametialasele arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas. 18.04.2006.a. algusega kell 10.00 toimunud kordusenampakkumisel tunnistati parimaks pakkumiseks hageja poolt pakutud hind 67 000 krooni ning kohtutäitur koostas selle kohta enampakkumise akti. Peale enampakkumise lõppemist andis kohtutäitur hagejale märkmepaberi makstava summa, arvenumbri ja viitenumbriga ning ütles, et hageja peab koheselt minema SEB Eesti Ühispanka ostusummat tasuma. Hageja avaldas, et kuna tal pole ostusummat kaasas, peab ta koju raha järele minema. Kohtutäitur kordas veelkord nõuet minna koheselt Ühispanka raha maksma. Hageja seletab, et enne enampakkumise toimumist käis hageja kohtutäitur Janek Pooli juures, et saada enampakkumise tingimuste kohta täiendavat informatsiooni. Hageja avaldab, et kuna kohtutäitur enne kordusenampakkumise toimumist ei andnud talle korrektseid

selgitusi ostuhinna tasumise osas, mistõttu tekkis olukord, kus hagejal puudus piisav kogus sularaha, et koheselt ostuhinda tasuda. Kuna hagejal vastav informatsioon puudus, läks hageja koheselt pärast enampakkumise toimumist koju raha järele, et seejärel teha pangas ülekanne kohtutäituri arveldusarvele. Umbes 35 minutit pärast hageja lahkumist kohtutäituri büroost, helistas hagejale Urmas Ardel (hageja isa) ning teatas, et kordusenampakkumine on hageja jaoks lõppenud kaotusega, kuna kohtutäitur kuulutas kordusenampakkumise nurjunuks, sest parim pakkuja s.o. hageja ei tasunud ostuhinda selleks ettenähtud ajaks. Kohest tasumist oodati akti kohaselt kuni kella 11.00. Koheselt peale kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamist viidi läbi uus kordusenampakkumine, mille käigus tegi parima pakkumise Uno Kiisholts (62 000 krooni). Hageja esindaja avaldab, et kohtutäitur J.Pool, kuulutades 18.04.2006.a. kell 10.00 toimunud kordusenampakkumise nurjunuks ja korraldades koheselt uue kordusenampakkumise, rikkus enampakkumise olulisi tingimusi. Esindaja avaldab, et kohtutäituri kohustuseks on tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Esindaja avaldab, et kohtutäitur jättis tagamata poole õiguse saada vajalikku informatsiooni enampakkumise olulise tingimuse kohta – ostuhinna kohese tasumise kohta. Esindaja seletuste kohaselt, kui kohtutäitur oleks andnud hagejale enne 18.04.2006.a. kordusenampakkumise toimumist korrektseid selgitusi ostuhinna kohese tasumise imperatiivsuse kohta, ei oleks tekkinud olukorda, kus hagejal puudus sularaha, et koheselt ostuhinda tasuda. Samuti avaldab esindaja, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, jättes määratlemata konkreetse kellaaja, mis ajaks oleks pidanud olema ostuhind tasutud. Lisaks avaldab esindaja, et kohtutäitur oleks pidanud hagejale andma mõistliku aja ostuhinna tasumiseks, määrates vajadusel tasumise lõpptähtaja ning võttes arvesse kõiki konkreetseid asjaolusid. Mõistliku aja sisustamisel tuleks hinnata hageja poolt tehingu sooritamiseks kuluvat aega. Esindaja viitab, et antud tsiviilasjas ei ole kohtutäitur sisustanud TMS §93 lg.1,3, sisalduvat mõistet „kohe“ kõiki asjaolusid arvestades ning ei ole jätnud hagejale mõistlikku aega tehing sooritamiseks (ostuhinna tasumiseks). Isegi kui hagejal oleks olnud ostusumma kaasas, oleks olnud küsitav ca 20 min jooksul ülekande tegemine, kuna selle aja sisse kuulunuks panka mineku aeg, elavas järjekorras seismine, mitme pangatoimingu teostamine, kohtutäituri juurde tagasimineku aeg ning aeg ostuhinna laekumise kontrollimiseks. Esindaja sõnul tegi hageja kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti ostuhinda tasuda. Eeltoodud asjaoludel on 18.04.2006.a. teine kordusenampakkumine korraldatud vastuolus täitemenetluse seadustiku põhimõtetega, kuna parima pakkumise teinud ostjale ei ole jäetud mõistlikku aega ostuhinna tasumiseks ning kohtutäitur ei ole kindlaks määranud ostuhinna tasumise konkreetset lõpptähtaega, mis tooks kaasa enampakkumise nurjunuks kuulutamise vastavalt TMS §99 lg 1 p-le 3. Seega ei ole õiguspärane ka 18.04.2006.a. kell 10.00 toimunud kordusenampakkumise nurjunuks tunnistamise akt. Lähtudes eeltoodust palub hageja esindaja kehtetuks tunnistada 18.04.2006.a. kohtutäitur Janek Pooli poolt täiteasjas 171/2002/769, 171/2004/1776 algusega kell 11.00 läbi viidud kordusenampakkumine ja 18.aprillil 2006.a. kohtutäitur Janek Pooli poolt täiteasjas 171/2002/769, 171/2004/1776 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks tunnistamise akt. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Vastuväitena kostja esindaja poolt avaldatule, leiab hageja esindaja, et hageja on isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab ning kellel on õigus vaidlustada 18.04.2006.a kordusenampakkumise nurjunuks tunnistamise akti ning uuel

kordusenampakkumisel s.o. 18.04.2006.a. kell 11.00 koostatud kordusenampakkumise akti. Vastavalt 18.04.2006.a. algusega 10.00 toimunud kordusenampakkumise aktile kinnitati ostjaks enampakkumise tulemusel hageja kui parima pakkumise teinud isik. Hageja kui esimesel kordusenampakkumisel osalenud isik on TMS §5 lg 1 kohaselt käsitletav muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, kuna kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise ja uue kordusenampakkumise korraldamisega on rikutud tema õigusi. Hageja esindaja viitab, et hageja õigusi rikuti sellega, et talle kui esimesel enampakkumisel parima pakkumise teinud ostjale ei ole jäetud mõistlikku aega ostuhinna tasumiseks vastavalt TMS §93 lg 1 ja 3 ning sellest tulenevalt müüdi kinnistu uuel kordusenampakkumisel teisele isikule. Hageja toetab hageja esindaja poolt avaldatut ning kinnitab, et kui kohtutäitur oleks andnud talle enne enampakkumise toimumist korrektseid selgitusi ostuhinna sularahas tasumise võimalikkuse osas, oleks hageja kordusenampakkumise toimumise päeval võtnud kaasa vajaliku summa sularaha. Kuna sularaha tal kaasas ei olnud, läks ta pärast enampakkumise lõppemist kohe koju raha järele ning tasus ostuhinna esimesel võimalusel kohtutäituri arveldusarvele, seega leiab hageja, et ta tasus ostuhinna mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja - kohtutäitur Janek Pool hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja avaldab, et hagejal oli õigus esitada kaebus ainult 18.aprillil 2006.a. toimunud esimese kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti peale ning seda TMS §217 lg.1 sätetest tulenevalt 10 päeva jooksul kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Kohtutäituri seisukoha kohaselt ei järginud hageja enampakkumise akti peale kaebamise korda ning sellega minetas ta õiguse seda akti vaidlustada. Samas viitab kohtutäitur asjaolule, et kui hageja vaidlustanuks akti korrektselt, on enampakkumise nurjunuks tunnistamise akt täiesti õiguspärane. Hageja ei tasunud TMS §93 korras ostuhinda ja täitur käitus õiguspäraselt, kuulutades TMS §99 lg.1 p.3 alusel enampakkumise nurjunuks. Kostja viitab asjaolule, et seadusandja ei ole TMS §-s 93 määranud ostuhinna tasumiseks mõistlikku aega, vaid on määranud kohese tasumise. Kostja seletuste kohaselt oota kohtutäitur ostuhinna tasumist kella 11.00-ni. Hageja ei tasunud 1 tunni jooksul ostuhinda sularahas ega ülekandega, vaid tegi seda maksekorraldusega alles 4,5 tunni möödumisel, mida ei saa kindlasti pidada koheseks tasumiseks. Kohtutäitur avaldab, et kui seadusandja oleks soovinud TMS §-ga 93 anda tasumiseks mõistliku aja, siis oleks ta seda ka teinud, nagu mitmes teises TMS paragrahvis, näiteks TMS §41 lg.2 ja TMS §77 lg.4. Samuti avaldab kostja, et hageja teine nõue - tunnistada kehtetuks 18.04.2006.a. kell 11.00 toimunud kordusenampakkumine – ei kuulu rahuldamisele. TMS §223 lg.1 kohaselt võib enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse osaline. Hageja T.Ardel ei olnud täitemenetluse osaline. TMS §5 lg 1 kohaselt saab täitemenetluse osaline olla sissenõudja, võlgnik või muu isik, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Sissenõudjateks oli käesoleval juhul Eesti Vabariik ja Maksuja Tolliamet, võlgnikuks Urmas Ardel ning kuna T.Ardel ei osalenud 18.04.2006.a. kell 11.00 toimunud kordusenampakkumisel, siis ei saa hagejat käsitleda ka muu isikuna, kelle õigusi oleks täitemenetlus puudutanud. Seoses eeltooduga asub kostja esindaja seisukohale, et T.Ardelil puudus õigus esitada hagi kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti

kehtetuks tunnistamiseks. Seoses eeltooduga palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik hageja poolel Kolmas isik Urmas Ardel palub hagi rahuldada. Ta avaldab, et sai kohtutäitur Janek Pool ́ilt enampakkumisteate, mis sisaldas informatsiooni enampakkumise toimumise asjaolude kohta (enampakkumise aeg ja koht, müüdava asja üldine kirjeldus, alghind, tagatisraha suurus jne). U.Ardel kinnitab, et enampakkumisteates oli kirjas ka ostuhinna kohese tasumise tingimus. U.Ardel seletab, et T.Ardeliga neil juttu polnud, et T.Ardel soovib enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise toimumise asjaolude kohta avaldab U.Ardel, et enne enampakkumise algust teavitas kostja enampakkumisel osalejaid, milline on enampakkumise protseduuriline kord ning küsis, kas kõik on korraga tutvunud ja aru saanud. Vastuväiteid keegi ei avaldanud. U.Ardeli sõnul kestis enampakkumine kokku umbes pool tundi. Peale enampakkumist avaldas T.Ardel, et kuna tal pole raha kaasas peab ta seda tooma minema, et seejärel pangas ülekanne teha. U.Ardel möönab, et kohtutäitur käskis T.Ardelil minna kohe üle tee asuvasse SEB Eesti Ühispanka ülekannet tegema. U.Ardeli sõnul pärast T.Ardeli lahkumist ca 10-15 min pärast vaatas kostja kella ja ütles, et ootame ostuhinna tasumist kella 11.00-ni, ja kui selleks ajaks raha laekunud ei ole, siis rohkem ei oota. U.Ardel leiab, et pool tundi ostuhinna tasumiseks ei ole mõistlik aeg. Samuti asub U.Ardel seisukohale, et kuna kohtutäitur ei fikseerinud kordusenampakkumise aktis ostuhinna tasumise aega, siis on kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi ning hagi kuulub rahuldamisele. Kolmas isik kostja poolel Viljandi Maavalitsuse esindaja Lembo Neerot on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esindaja avaldab, et kohtutäitur ei rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Pärast kordusenampakkumise lõppemist oodati hageja poolt ostuhinna tasumist kella 11.00-ni ja kui pärast kohtutäituri arveldusarve kontrollimist selgus, et ostuhinda ei ole tasutud, kuulutas kohtutäitur kordusenampakkumise nurjunuks ning kinnistu pandi kohe uuele kordusenampakkumisele. Esindaja on seisukohal, et kuna kohtutäitur andis hagejale piisavalt aega ostuhinna koheseks tasumiseks, siis ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik kostja poolel Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Agne Kalson leiab, et hagi on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Esindaja seletuste kohaselt toimus 18.04.2006.a. avalik kordusenampakkumine Urmas Ardelile kuuluvale kinnistule registriosa nr.1575439. Kuna parim pakkuja, Tiit Ardel, ei tasunud ostuhinda selleks ette nähtud ajaks, tunnistas kohtutäitur Janek Pool kordusenampakkumise nurjunuks. TMS §93 lg 1 tulenevalt peab ostja tasuma ostuhinna kohe pärast enampakkumise lõppemist. Koheseks tasumiseks loetakse TMS §93 lg 3 alusel maksmist sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kuna parim pakkuja ei tasunud ettenähtud ajaks ostuhinda kuulutas kohtutäitur TMS §99 lg.1 p 3 kohaselt enampakkumise nurjunuks ja pani kinnistu kohe uuele kordusenampakkumisele (TMS §100 lg 3). Uuel kordusenampakkumisel tegi parima pakkumise U.Kiisholts. Maksuhaldur leiab, et kohtutäitur J.Pool on ametitoiminguid tehes tegutsenud vastavalt TMS §8, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kuna U.Ardeli kinnistu enampakkumine oli juba ühel korral nurjunud, oli põhjendatud kohtutäituri poolt kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamine kohe pärast seda, kui oli möödunud T.Ardelile antud aeg ostuhinna tasumiseks ning kinnistu kohene müük järjekordsel kordusenampakkumisel U.Kiisholtsile. Esimese kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamisega viivitamisel oleks võinud tekkida olukord, kus kinnistut ei oleks olnud võimalik müüa või müük oleks põhjendamatult veninud. Maksuhaldur on seisukohal, et kohtutäitur, andes T.Ardelile 30 minutit aega ostuhinna tasumiseks, käitus õiguspäraselt. Täitemenetluse seadustik näeb ette ostuhinna kohese tasumise, seega oleks kohtutäitur võinud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutada ka vahetult pärast kordusenampakkumise lõppemist, kui selgus, et hagejal ei ole võimalik koheselt ostuhinda tasuda. Maksuhaldur ei pea eeltoodust tulenevalt hagiavaldust põhjendatuks. Kolmas isik kostja poolel Uno Kiisholts peab hagiavaldust põhjendamatuks ning palub jätta hagi rahuldamata. U.Kiisholts avaldab, et enne kordusenampakkumise algust selgitas kohtutäitur põhjalikult kordusenampakkumise korda ning kohustust tasuda ostuhind koheselt pärast enampakkumise lõppemist. U.Kiisholtsi sõnul pärast kordusenampakkumise läbiviimist alustas hageja kohtutäituriga pikka vaidlust mõiste „kohe“ üle, esitades muuhulgas erinevaid versioone, miks ta ei saa kohe ostuhinda tasuda (tema raha on Hansapangas, kust raha laekumine võtab aega; raha on kusagil autos, kuhu tuleb raha tooma minna jne).. Kuna T.Ardel ei tasunud talle ettenähtud ajaks ostuhinda, kuulutas kohtutäitur kordusenampakkumise nurjunuks ning viis läbi uue kordusenampakkumise, mille tulemusel osutus parimaks pakkujaks U.Kiisholts. U.Kiisholts avaldab, et pärast läbiviidud kordusenampakkumist ja tema parimaks pakkujaks tunnistamist, on hageja talle mitmeid kordi helistanud ja avaldanud soovi nimetatud kinnistu tagasiostmiseks. U.Kiisholts avaldab, et ta ei ole nõustunud kinnistut tagasi müüma, kuna hageja poolt pakutud hind on liiga madal. Kõike eeltoodut arvestades palub U.Kiisholts jätta hagi rahuldamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Tiit Ardel ́i hagi tuleb jätta rahuldamata. Kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise õigus Hageja on palunud kehtetuks tunnistada 18.aprillil 2006.a. kell 11.00 kohtutäitur Janek Pooli poolt läbi viidud kordusenampakkumine täiteasjas nr 171/2002/769, 171/2004/1776 ja täiteasjas nr 171/2002/769, 171/2004/1776 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks tunnistamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) (RT 27/05-198) §223 lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigus seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

TSM §5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osaliseks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Asja materjalidega on tõendatud, et Viljandi kohtutäituri Janek Pool ́i poolt korraldatud kinnisasja avalik kordusenampakkumine toimus 18.04.2006.a. kell 10.00 /tl.9-12/, millest võttis osa ka hageja - Tiit Ardel. Kohtutäitur ei ole vastu vaielnud asjaolule, et Tiit Ardel, tasudes enampakkumisel osalemiseks õigeaegselt tagatisraha, kvalifitseerus 18.04.2006.a. kell 10.00 läbiviidud enampakkumisele. Eeltoodust tulenevalt saab T.Ardelit TMS §5 lg.1 tulenevalt käsitleda muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, kuna kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise ja uue kordusenampakkumise korraldamisega on rikutud tema õigusi. Kohus asub seisukohale, et kuigi hageja ei võtnud osa 18.04.2006.a. kell 11.00 toimunud kordusenampakkumisest, on tal enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise korral (hageja väidete kohaselt ei andnud kohtutäitur talle ostuhinna tasumiseks mõistlikku aega) õigus esitada hagi tunnistada kehtetuks 18.04.2006.a. kell 11.00 läbiviidud kordusenampakkumine ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamine, kuna uue kordusenampakkumise läbiviimise ja esimese kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamisega on rikutud tema kui esimese kordusenampakkumise võitja õigusi. Seega on hageja isikuks, kellel on õigus esitada hagi kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise ja kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS §223 lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigus seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna pooled ei ole vaidlustanud U.Kiisholtsi õigust osta enampakkumisel vara (ja selle õiguse puudumise fakti ei ole kohus asja menetluses ka tuvastanud), keskendub kohus vaidluse lahendamisel enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tuvastatusele. Kordusenampakkumise oluliste tingimuste rikkumine TMS 8. peatüki 3.jaotis sätestab kinnisasja müügi tingimused ja korra. TMS § 137 kohaselt kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS §150 lg 1 kohaselt on sundenampakkumise ese kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. Asja materjalidega on tuvastatud, et 16. märtsil 2006.a. on Ametlikes Teadaannetes avaldatud enampakkumisteade, mille kohaselt müüb Viljandi kohtutäitur 18.04.2006.a. kell 10.00 toimuval avalikul kordusenampakkumisel Urmas Ardel ́ile kuuluvat kinnistut registriosa nr-ga 1575439, asukohaga Pärsti vald, Vardi küla, Variku /tl.8/. Enampakkumisteates on märgitud, et enampakkumisel osaleda sooviv isik peab tasuma tagatisraha, mille suuruseks on 10% alghinnast, kohtutäituri arveldusarvele, enne enampakkumise päeva. Asja materjalidega on tuvastatud, et Tiit Ardel tasus tagatisraha summas 6200 krooni kohtutäituri arveldusarvele ning kvalifitseerus vastava toiminguga 18.04.2006.a. kell 10.00 läbiviidud enampakkumisele /tl.19/. Kordusenampakkumise aktist /tl.16-18/ nähtub, et 18.04.2006.a. kell 10.00 läbiviidud kordusenampakkumisel tegi parima pakkumise, summas 67 000 krooni, hageja Tiit Ardel ning osutus enampakkumise võitjaks. Peale kordusenampakkumise akti vormistamist, andis kohtutäitur hagejale märkmepaberi makstava summa, arvenumbri

ja viitenumbriga /tl.21/ ning ütles, et hageja peab kohe minema Ühispanka ning ostuhinna tasuma. TMS §93 lg 1 kohaselt peab ostja ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Lõike 3 kohaselt loetakse koheseks tasumiseks TMS §93 lõigete 1 ja 2 tähenduses sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Hageja avaldab, et enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud, kuna talle ei antud mõistlikku aega ostuhinna tasumiseks. Hageja seletab, et kuigi kohtutäitur on TMS §8 järgi kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, ei andnud kohtutäitur hageja sõnul enne 18.04.2006.a. kordusenampakkumise toimumist talle korrektseid selgitusi ostuhinna tasumise osas, mille tõttu tekkis olukord, kus hagejal puudus piisav kogus sularaha, et koheselt ostuhinda tasuda. Kui hagejale oleks koheselt antud selged juhised ostuhinna tasumiseks, saanuks hageja sularaha kaasa võtta ning selle peale enampakkumise lõppemist kohtutäiturile üle anda. Kohus asub seisukohale, et hageja sellekohane väide on tõendamata ning ümber lükatud asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub hageja esindaja sellekohase väitega, et TMS §-st 8 tulenevalt peab kohtutäitur selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, kuid asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kohtutäitur ei ole piisavalt hagejale tema õiguseid ja kohustusi selgitanud. Kohus loeb tunnistajate G.Zujevi ning Peeter Pähni ütlustega tõendatuks asjaolu, et kohtutäitur andis enne enampakkumise alustamist selgitusi enampakkumise korra ja tingimuste kohta. Vastavat asjaolu on kinnitanud ka kolmandad isikud Urmas Ardel, Viljandi Maavalitsuse esindaja ning U.Kiisholts. Samuti on asja materjalide juures 16.03.2006.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud enampakkumisteade, millest nähtub, et /....Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul.../. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendamatuks hageja väiteid selles, et kohtutäitur ei selgitanud enampakkumisest osavõtjatele nende õiguseid ja kohustusi seoses ostuhinna kohese tasumise kohustusega. Juba enampakkumisteates on kohtutäitur andnud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele enampakkumise tingimuste kohta piisavalt informatsiooni, milles sisaldub viide ka ostuhinna kohese tasumise kohta, samuti on tunnistajate ütlustega ning kolmandate isikute seletustega tõendatud, et kohtutäitur jagas enne enampakkumise alustamist selgitusi enampakkumise tingimuste ja ostuhinna kohese tasumise kohta. Hageja on märkinud, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et jättis hagejale andmata ostuhinna tasumiseks mõistliku aja ning ei määranud konkreetset kellaaega ostuhinna tasumiseks. Kohtutäitur on avaldanud, et hageja ei tasunud TMS §93 korras ostuhinda ja täitur käitus õiguspäraselt kuulutades TMS §99 lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks. Käesoleval juhul tuleb tuvastada, kas ostuhinna tasumise aja määratlemata jätmisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi ja kas selline rikkumine toob kaasa kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise. Samuti analüüsib kohus Täitemenetluse seadustiku §93 lg 1 sätestatud mõiste „kohene tasumine“ tähendust. Täitemenetluse eesmärgiks on tagada võimalikult kiire kohtuotsuste ja muude täitedokumentide sundtäitmine, mis ei tähenda aga seda, et kohtutäituril ei ole oma ülesannete täitmisel kohustust tagada lisaks võlausaldaja ja võlgniku huvide ja õiguste kaitsele ka muude täitemenetluses osalevate isikute õiguste kaitset. Kohus asub

seisukohale, et lähtudes täitemenetluse printsiipidest, milleks on täitemenetluse efektiivsus ja kiirus ning võlausaldaja ja võlgniku huvide ja õiguste kaitse, tuleb TMS §93 käsitleda koos TMS §-ga 99 (enampakkumise nurjumine) ja TMS §-ga 100 (kordusenampakkumine). Seadusandja on sätestanud TMS §-st 93 tuleneva ostuhinna kohese tasumise kohustuse välistamaks võimalust venitada täitemenetlust. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole seadusandja andnud ostjale ostuhinna tasumiseks mõistlikku aega, vaid on määratlenud, et ostuhind tuleb tasuda koheselt pärast enampakkumise lõppemist. Korraldades enampakkumist on kohtutäituri eesmärgiks täita võlausaldaja nõue võlgniku vastu võlgnikule kuuluva vara sundmüügist saadava tulu arvel. Kui enampakkumisel parima pakkumise teinud isik ei tasu koheselt pärast enampakkumise lõppemist ostuhinda, on kohtutäituril võimalus kuulutada enampakkumine nurjunuks ning korraldada koheselt uus kordusenampakkumine, et tagada täitemenetluse põhiline eesmärk. Sisustades täitemenetluse seadustikus sätestatud mõistet „kohene tasumine“, on peamiseks kriteeriumiks täitemenetluse seadustiku üldine põhimõte, mille kohaselt täitemenetlus peab olema kiire ja efektiivne, ning seetõttu ei räägi §93 ka „mõistlikust ajast“. Kohus asub seisukohale, et TMS §-is 93 määratletud „kohene tasumine“ on kooskõlas TMS §100 lg 3 sätestatuga ning tagab võimaluse täitemenetluse efektiivseks toimimiseks. Seega, kui enampakkumisel parima pakkumise teinud isik, ei suuda ostuhinda tasuda või hakkab ostuhinna tasumisega venitama, on kohtutäituril võimalus, tagades võlausaldaja huvide ja õiguste kaitse, kuulutada koheselt välja uus kordusenampakkumine. TMS §93 lg.3 sätestab, et koheseks tasumiseks loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Eeltoodud sätte mõtte kohaselt ja seadustiku üldist eesmärki arvestades asub kohus seisukohale, et enampakkumisel parima pakkumise teinud isikul tuleb ostuhind tasuda koheselt ehk võimalikult lühikese aja jooksul pärast enampakkumise lõppemist. Kindlasti ei tähenda eeltoodud järeldus seda, et ostjal on kohustus võtta enampakkumisele kaasa suures koguses sularaha, vaid seda, et isik, kes osaleb enampakkumisel, peab arvestama sellega, et ostuhind tuleb tasuda kohe pärast enampakkumise lõppemist, valides ise, millist maksmise viisi ta soovib kasutada, kas ostuhinna tasumist sularahas või pangas ülekande tegemist. Samas on kohus seisukohal, et igal konkreetsel juhul peab kohtutäitur kaaluma, kui kaua „kohene tasumine“ võib, konkreetseid asjaolusid arvesse võttes, aega võtta. Ostuhinna tasumiseks vajamineva/kuluva aja määramisel peaks kohtutäitur arvesse võtma piirkonna infrastruktuuri, krediidiasutuste asukohta, transporditeenuse kasutamise võimalusi ning pangatoimingute tegemiseks kuluvat aega. Samas asub kohus seisukohale, et ostuhinna koheseks tasumiseks antav aeg peab olema maksimaalselt lühike. Käesoleval juhul arvestades asjaolu, et kordusenampakkumine toimus asukohas, kus on väljaarenenud infrastruktuur (Viljandi linn), mis tagas isikule võimaluse kasutada erinevate krediidiasutuse teenuseid, lühikesed vahemaad kohtutäituri ametiruumide ja krediidiasutuste vahel, mis võimaldas minimaalse ajakuluga liikuda ühest asutusest teise (SEB Eesti Ühispank asub üle sõidutee kohtutäituri büroo vastas ning kohus on tuvastanud, et T.Ardel omas arveldusarvet SEB Eesti Ühispangas /tl.19/), asub kohus seisukohale, et kohtutäituri poolt T.Ardelile ostuhinna tasumiseks antud aeg ca 30 min, oli arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, piisav aeg ostuhinna tasumiseks. Kuna T.Ardel ostuhinda kella 11.00-ks ei tasunud (ostuhinna tasus T.Ardel 18.04.2006.a. kell 14.34, s.o. ca 4 tundi peale enampakkumise lõppemist), oli kohtutäitur õigustatud, pärast ostuhinna mittelaekumise tuvastamist kell 11.00, kuulutama kordusenampakkumise TMS §99 lg 3 kohaselt nurjunuks, kuna parim pakkuja/hageja

ei tasunud ostuhinda ettenähtud ajaks ja korraldama koheselt uue kordusenampakkumise. Hageja on seletanud, et kohtutäitur ei määratlenud konkreetset aega ostuhinna tasumiseks, kuid on avaldanud, et kohtutäitur käskis tal minna kohe SEB Eesti Ühispanka ostuhinda tasuma. Kohus möönab, et kuigi kohtutäitur ei määratlenud konkreetset aega ostuhinna tasumiseks, ei saa seda pidada enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks, kuna ostjal lasus kohustus tasuda ostuhind koheselt pärast enampakkumise lõppemist. Nii hageja enda kui ja U.Ardeli seletustega on tõendatud, et pärast enampakkumise akti vormistamist andis kohtutäitur ostjale konkreetse juhise, et T.Ardel peab minema kohe SEB Eesti Ühispanka ostuhinda tasuma. Samuti jõudis kohus eelpoolmotiveeritult seisukohale, et kuna kohtutäitur ootas hageja poolt ostuhinna tasumist ca 30 minutit, mis oli konkreetseid asjaolusid arvestades piisav aeg ostuhinna tasumiseks, ei pea kohus kohtutäituri poolt ostuhinna tasumiseks konkreetse aja määratlemata jätmist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks, mis viiks kordusenampakkumise ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise kehtetuks tunnistamiseni. Seega asub kohus seisukohale, et kuna antud menetluses ei leidnud tuvastamist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta hageja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Hagi tagamise tühistamine TsMS § 386 lg.4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Tartu Maakohtu 08.mai 2006.a. määrusega on hagi tagamiseks tehtud kinnistu, asukohaga Pärsti vald, Vardi küla, Variku, kinnistusregistriosa nr 1575439,

Hele Ilisson kohtunik 03.12.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.