Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2007 otsusega hagi ning tunnustas A. Muguri nõuet summas 506 400.89 krooni OÜ Markee Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Markee Ehitus OÜ (pankrotis) ehitas hagejale maja, mille ehituses esinevad puudused. 30.12.2005 on FIE I. Lember ja A. Mugur koostanud A. Muguri ja OÜ Markee Ehitus vahel 20.10.2003 sõlmitud ehituslepingu vaegtööde nimekirja. Hageja on esitanud ka kolme tunnustatud ehitusfirma (OÜ Silindia, OÜ Leviehitus ja AS VMT Ehtus) pakkumise puuduste kõrvaldamiseks hageja ehitusel. Hageja on õigeaegselt pöördunud kostja poole ehituses tehtud vigade kõrvaldamiseks. Hageja poolt esitatud hinnapakkumised tõendavad ehitusvigade

parandamise maksumuse suurust. Kostja ei ole teinud hindamist ehitusel tekkinud parandusteks vajamineva summa osas ega teinud ehituse puuduste nimekirja. Seega tuleb nõude suuruse määramisel aluseks võtta hageja poolt esitatud ehitusfirma OÜ Silindia pakkumine ja hageja nõuet tuleb pankrotimenetluses tunnustada summas 506 400.89 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Markee Ehitus OÜ (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 20. aprilli 2007 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole A. Mugur piisavalt tõendanud, et ebakvaliteetsed tööd teostas OÜ Markee Ehitus. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja poolt esitatud ehituses esinevate puuduste nimekirjale on alla kirjutanud A. Mugur ja FIE I. Lember. I. Lember ei ole vastava eriharidusega spetsialist, kes oskab anda arvamust esinevate vaegtööde kohta. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on FIE I. Lember registreeritud äriregistris äriregistri koodiga 10779711, tegevusala taksoteenuste osutamine. I. Lember ei oma ehitusalast eriharidust ega ole pädev andma oma arvamust ehituse kvaliteedi osas. Seega ei ole hageja poolt koostatud vaegtööde nimekiri tõend, kuna sellele ei ole alla kirjutanud vastava eriharidusega spetsialist. Väidetavalt ehitusjärelvalvet teostanud Proff Projekt OÜ osanik, vastutav insener Sven Reiss, ei ole puuduste nimekirjale alla kirjutanud. Seega ei ole ehitusjärelvalvet teostanud S. Reiss nõustunud koostatud nimekirjaga. Elamu valmimisel 2004. a jaanuaris ei esitanud hageja nõudeid esinevate puuduste kohta. Hageja pidi puudusi nägema enne elamu faktilist vastuvõtmist ning esitama puuduste kohta koheselt pretensioonid, mitte kaks aastat hiljem. OÜ Silindia hinnapakkumist 11.04.2005 ei saa käsitleda tõendina, kuna hinnapakkumisest ei nähtu, et tegemist oleks Mustaoja 1 elamu vaegtööde teostamisega. OÜ Silindia hinnapakkumine nr 5309 ei ühti hageja poolt 30.12.2005 koostatud puuduste nimekirjaga. Hinnapakkumises on loetletud rida töid, mida ei ole loetletud puuduste nimekirjas. OÜ Silindia poolt tehtud hinnapakkumine ei sisalda vaegtöid, vaid eelkõige elamu paremustamise töid. OÜ Silindia hinnapakkumine sisaldab välisseina voodri ja tuuletõkkeplaatide eemaldamist, uue tuuletõkkeplaadi, tuulutusliistu ja olemasoleva voodrilaua paigaldust, uue metallkorstna paigaldust kaminale, sokli soojustuse väljavahetamine uute vahtpolüstüroolplaatide vastu jne., mida ei ole loetletud 30.12.2005 koostatud puuduste nimekirjas. Hageja poolt esitatud OÜ Silindia hinnapakkumine on koostatud 11.04.2005, vaegtööde nimekiri aga on koostatud 30.12.2005. OÜ Markee Ehitus pankrot kuulutati välja Viljandi Maakohtu otsusega 01.08.2005. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.12.2005. Nõuete kaitsmise kuupäeva seisuga ei olnud vaegtööde nimekirja koostatud. Vaegtööde nimekirja koostamise juurde ei kutsutud kostja esindajat (pankrotihaldurit). Vastavalt sõlmitud töövõtulepingule muretses ehitusmaterjalid hageja, mitte kostja. Vaegtööde nimekirjas on märgitud, et katlamaja uks sulgub väga raskelt. Nimetatud uks pole mõeldud välisukseks. Kui hageja poolt ostetud uks ei pea vastu ilmastikutingimustele, siis ei pea selle eest vastutama ehitaja, vaid ukse ostja. Ehitaja ainult täitis tellija soovi ja paigaldas tellija poolt soetatud ukse tema elamule. Hageja oleks pidanud tõendama vaegtööde olemasolu, koostama seaduses ettenähtud korras ja tingimustel vaegtööde nimekirja, mille koostamisest võtab osa ka töö teostaja. Hageja ei kutsunud kostjat vaegtööde nimekirja koostamise juurde. Hageja oleks pidanud tegema kostjale ettepaneku kõrvaldada esinevad puudused määratud tähtaja jooksul. Alles seejärel,

kui töövõtja ei kõrvalda tema poolt teostatud töödes esinevaid puudusi, omab tellija õiguse need puudused ise kõrvaldada ja nõuda puuduste kõrvaldamise tasu hüvitamist. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millised konkreetsed tööd on teostanud OÜ Markee Ehitus, teostatud tööde maksumuse, millised nendest töödest on teostatud ebakvaliteetselt ning nendes töödes esinevate puuduste kõrvaldamise maksumuse. Vaegtööde maksumus summas 506 400.89 krooni, mis on ca 1,8 korda kõrgem tehtud ehitustööde maksumusest (maja lepingujärgne maksumus hageja väitel 280 000 krooni), ei ole põhjendatud. Pankrotimenetluses saab tunnustada selget ja tõendatud võlanõuet. Antud asjas esitatud võlanõue on tõendamata. A. Mugur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellant kaebuses esitanud uue asjaolu, mille kohaselt FIE I. Lember on äriregistri teabesüsteemi andmetel registreeritud äriregistris koodiga 10779711. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei vaidlustanud esimese astme kohtus FIE I. Lemberi kui ehitusala spetsialisti pädevust. Füüsilisest isikust ettevõtjad ei pea olema äriregistris registreeritud, vaid võivad olla ka registreeritud kohalikus maksuametis. Äriregistris taksojuhina registreeritud I. Lember (isikukoodiga 35306290235) ei ole sama isik Viljandis füüsilisest isikust ettevõtjana ehitajana tegutseva I. Lemberiga (isikukood 37103286019). Ebaõige on kostja väide, et elamu valmis 2004. a. jaanuaris ja hageja ei esitanud elamu valmimisel nõudeid elamus esinevate puuduste kohta. Hageja ei kolinud elamusse 2004. a. jaanuaris. Töövõtulepingu kohaselt oli töövõtuperioodi lõpuks ehk tööde teostamise tähtajaks 31.05.2004. Elamule väljastati kasutusluba alles 06.12.2004. Hageja ja kostja vahel 20.10.2003 sõlmitud kirjaliku töövõtulepingu p 4.2. alusel pidi tööde teostamine ja kvaliteet vastama RYL 2000 esitatud nõuetele. Töövõtulepingu p 5.4. kohaselt kohustus töövõtja kõrvaldama oma kulul töö käigus ja enne töö üleandmist tellijale vead ja puudused, millised on tekkinud töövõtja süül. 2004. aasta kevadest saadik toimusid poolte vahel läbirääkimised tegemata jäänud tööde nimekirja kinnitamiseks ning tööde teostamise graafiku koostamiseks. Vastavalt töövõtulepingu p-le 6.2. oli töövõtja kohustatud mittekvaliteetse töö uuesti tegema tasuta. Kostja esindajad andsid korduvaid suulisi lubadusi tööde teostamise kohta, kuid keeldusid nimekirja allkirjastamisest. 2004. aasta sügisel viitasid kostja esindajad, et lasevad firmal kohustuste hulga tõttu pankrotti minna ning ei kavatse töid teostada. Suur osa puudustest selgus hoone kasutamise käigus - vahelagi on vajunud, põhjustades siseviimistluse kahjustumist jms. Samuti on selgunud, et hoone soojustus ja tuuletõke on puudulikud ning vajavad koos puitvoodriga lahtivõtmist ning uuesti paigaldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha. Kostja väide, et OÜ Silindia 11.04.2005 hinnapakkumist ei saa käsitleda tõendina, kuna hinnapakkumisest ei nähtu, et tegemist oleks Mustaoja 1 elamu vaegtööde teostamisega on

alusetu. Tegemist on uue asjaolu, mille esitamist apellatsioonmenetluses oleks kostja pidanud põhjendama TsMS § 652 lg 4 alusel. Pakkumine kannab vastustaja nime ja elamu aadressi, hinnapakkumises muude ehitiste kohta andmed puuduvad. Tõele ei vasta kostja väited, et OÜ Silindia poolt tehtud hinnapakkumine ei sisalda mitte vaegtöid, vaid elamu paremustamise töid. Hagejal puudub vajadus uue elamu parendamiseks. Välisseina voodri eemaldamine, uue tuuletõkkeplaadi, tuulutusliistu ja olemasoleva voodrilaua paigaldus on vajalik seetõttu, et olemasolev tuuletõkkeplaat on paigaldatud nõuetele mittevastavalt ning elamu ei ole tuulekindel. Tuulise ilmaga ei pea tuuletõkkeplaat tuult kinni ja elamu soojustus ei vasta nõuetele. Kuivõrd elamu kasutamise käigus ilmnes pidevalt uusi vaegtöid ja garantiiprobleeme, koostas vastustaja puuduste nimekirja vahetult enne hagi esitamist. Alusetu on väide, et vaegtööde nimekirja koostamise juurde oleks pidanud eelnevalt kutsuma kostja esindaja. Kostja esindaja ei ole kordagi tundnud huvi elamu ülevaatamiseks, kuigi hageja on seda korduvalt võimaldanud. Kostja esindaja keeldus elamu ülevaatamisest nii üksi kui ka koos kostja pankrotitoimkonna liikmetega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 101 on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. PankrS § 94 lg 3 sätestab, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Haldur ei teatanud hagejale puudustest nõudeavalduses, ei nõudnud lisatõendeid ega teinud omalt poolt ühtegi toimingut, millega võlanõude põhjendatust kontrollida. Samuti ei ole kostja hageja poolt muretsetud materjali piisavalt kontrollinud enne selle paigaldamist elamu ehitustööde käigus. Tulenevalt VÕS §-st 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Hagejal oli tarbijana alust eeldada, et töövõtja annab talle juhised vajalikus kvaliteedis ehitusmaterjalide muretsemiseks ning kontrollib materjale piisavalt, nõudes vajadusel praakmaterjali asemel kvaliteetse materjali hankimist. Hageja ei saanud ega pidanud tarbijana olema piisavalt teadlik katlaruumi ukse vastupidavusest välistingimustes. Kostja professionaalse ehitusettevõtjana pidi olema nimetatud kvaliteeditingimustest teadlik. Asjaolu, et lammutustööd, ehitustööd ning uued ehitusmaterjalid kogumina on kasvanud ehitustööde ja materjalide hindade tõttu kallimad kui esialgsed ebakvaliteetsed tööd, ei ole ebamõistlik ega vastuolus hea tavaga. Mõistlik ehitusettevõtja saab ja peab ette nägema, et praaktöö tegemisel võivad töö lammutamise ning uuesti tegemise töö ja materjali kogukulud olla oluliselt suuremad esialgsest töö hinnast, eriti kui töö tehti tellija materjalist.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi ükski väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. Ringkonnakohus toetub nendele, kinnitades neid. Lisaks esimese astme kohtu põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kolinud elamusse sisse juba 2004.a. jaanuaris ning et hageja esitanuks pretensiooni puuduste kohta ca 2 aastat hiljem, nagu apellant seda väidab. Esitatud asjaoludest nähtub, et elamule väljastati kasutusluba alles 06.12.2004, samas tuleneb tunnistajate E. Järve ja I. Stepantšuki ütlustest, hageja vande all antud seletusest ja pooltevahelisest kirjavahetusest (tl-d 19-21), et hageja esitas pretensioone ehituspuuduste kohta kostjale suuliselt juba 2004. a alul ning alates 2004. a kevadest peeti poolte vahel läbirääkimisi puuduste kõrvaldamise kohta, kuid kokkulepet ei saavutatud. Pooled ei ole allkirjastanud akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. Eeltoodust tuleneb, et hageja esitas kostjale pretensiooni seoses nähtavate puudustega VÕS § 644 lg 1 sätestatud kahekuulist tähtaega järgides ning kostja kui töövõtja vastutus ka varjatud ehituspuuduste (vahelae vajumine ja sellest tingitud siseviimistluse kahjustumine, ehitise soojustuse ja tuuletõkke puudulikkus jms) ei ole tulenevalt VÕS § 642 ära langenud. Apellant vastutaks käesoleval juhul VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vaegtööde eest ka juhul, kui vastustaja ka poleks tähtaegselt apellanti puudustest teavitanud, kuivõrd apellant tegutses töövõtul oma kutse- ja majandustegevuses ning pidi seetõttu olema töö lepingutingimustele mittevastavusest teadlik, samuti arvestades konkreetseid puudusi on lepingutingimustele mittevastavus käesoleval juhul tingitud apellandi raskest hooletusest.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta ka apellatsioonimenetluse kulud apellandi OÜ Markee Ehitus kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.