Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tartu Maakohus peatas 12.12.2006 määrusega menetluse A. M. i hagis X (pankrotis) vastu kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Määruse kohaselt TsMS § 356 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leidis, et taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks on taotluses toodud motiividel põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

A. M. taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja edasiseks menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub menetluse peatamiseks nii õiguslik alus kui ka sisuline vajadus. Kohus ei ole märkinud, miks tsiviilasja otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kohus ei ole viidanud ka konkreetsele õigussuhtele, mille olemasolu või puudumist peaks kontrollima teises kohtumenetluses. Tsiviilasjas taotleb hageja oma nõude tunnustamist kostja pankrotimenetluses. Nõude aluseks on väide, et pankrotivõlgnik ei täitnud kohaselt tarbijatöövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi: ei ehitanud hagejale tähtaegselt ja korrektselt valmis elamut, samuti ei kõrvaldanud garantiiajal ilmnenud puudusi. Kohus ei ole selgitanud, kuidas saavad maksejõuetuse põhjustamise tuvastamiseks algatatud kriminaalasjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud tuua selgust küsimuses, kas ja millises ulatuses ei täitnud töövõtja oma ehitusalaseid ülesandeid. Tsiviilasjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping ning et kostja ülesandeks oli ehitusprojektile vastava elamu ehitustööde teostamine. Kostja endised juhatuse liikmed on tunnistajatena kinnitanud, et osa ehitustöid jäid teostamata ja osa töid oli teostatud ebakorrektselt. Poolte vahel on erimeelsused üksnes küsimuses, milline on piisav summa tööde täielikuks ja korrektseks teostamiseks. Seda küsimust on võimalik lahendada tsiviilasjas poolte esitatud tõendeid hinnates. Ükski pankrotihalduri taotluse sisuks olnud asjaolu ei põhjenda piisavalt menetluse peatamise vajadust. Ehitusalast ekspertiisi on võimalik teostada ka tsiviilmenetluse käigus. Pooltel on kohustus tõendada oma väiteid ja pankrotihaldur hiilib kõrvale tõendamiskoormusest. Kriminaalasja algatamine iga tsiviilkohtumenetluses tekkinud vastuolulise väite või asjaolu kontrollimiseks oleks ilmselge menetlusökonoomika põhimõtte mittejärgimine. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-41-06 leidnud: „Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole tsiviilkohtumenetluse jaoks ühe või teise poole kasuks tõendite kogumine, vaid kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamine ja karistamine. Üldjuhul ei ole vajalik peatada tsiviilasja menetlust ainuüksi põhjendusega, et paralleelselt menetletakse mingit kriminaalasja ja sealt võib oodata uusi tõendeid.“ Seega peab tsiviilasjas menetluse peatamiseks olema väga selge põhjendus, miks ilma teises menetluses selguvate asjaoludeta ei ole võimalik tsiviilasja lahendada. Samas otsuses on Riigikohus veel märkinud: „Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 213 lg 1 p-s 3 nimetatud võimatuse all tuleb mõista eelkõige olukorda, kus teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Kriminaalasjas olemasolev

hüpoteetiline täiendavate asjaolude tuvastamise võimalus ei saa tsiviilkohtumenetlust üldjuhul takistada. Pealegi oli enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 94 lg 3 järgi kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend kohtule tsiviilasja lahendamisel siduv üksnes piiratud ulatuses. Kehtiva TsMS järgi ei ole aga sellist siduvust üldse ette nähtud.“ Kohus ei ole kontrollinud kriminaalmenetluse alustamist Lõuna Politseiprefektuuri poolt. Kriminaalasja alustamise avalduse esitamine ei pruugi alati kaasa tuua kriminaalmenetluse alustamist. Menetluse peatamise tagajärjeks oleks antud juhul muuhulgas see, et hageja ei saa teostada oma õiguseid kostja pankrotimenetluses. Pankrotihaldur tegutseb pahauskselt sooviga tekitada hagejale kahju. Võimatuks osutuks ka jaotusotsuse tegemine pankrotimenetluses, kuivõrd kõiki nõudeid ei ole võimalik välja selgitada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

X (pankrotis) pankrotihaldur Nikolai Kõiv vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt esitas pankrotihaldur avalduse menetluse peatamiseks eelkõige hageja huvides, et kriminaalmenetluse käigus välja selgitada vaidlusaluse ehitise ehitamisega seonduvad kõik tähtsust omavad asjaolud: lepingute olemasolu, ehituse tegelik maht, ehituse kvaliteet, tegemata ja mittekvaliteetselt tehtud tööd jne. Vastasel korral tuleks jätta hagi rahuldamata tõendamatuse motiivil. Pankrotihaldur ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi ehitama hagejale valmis kogu elamu, koos ehitusmaterjali maksumusega kokku 300 000 krooni eest. Ehituse tegelikud kulud on tunduvalt suuremad lepingus märgitud summast. Ebausutav on, et kui eeldada, et ehitise kogumaksumus on 300 000 krooni, siis selle ehituse vaegtööde maksumus on 506 400.89 krooni. Antud ehitis on hageja poolt pandud müüki enam kui kolme miljoni krooni eest. On tekkinud kahtlus, kas ei ole tegemist kelmusega, kus tellitakse ehitusfirmalt elamu ehitustööd, lastakse elamu valmis ehitada ja jäetakse ehituse eest maksmata varem suuliselt kokkulepitud hind, mille tagajärjel muutub ehitusfirma maksejõuetuks. Kostja juhatuse liikmete väidete kohaselt kohtuistungil on mitmed asjaga seotud dokumendid hageja valduses, kes eitab dokumentide olemasolu. Tegemist ei ole ainsa juhtumiga, kus kostja on ehitanud klientidele ehitisi, mille tegelik maksumus ületab tunduvalt kirjaliku lepingu hinda ja laekunud summat. Pankrotihaldur on seisukohal, et see ongi kostja pankrotistumise põhjuseks. Sel motiivil esitaski pankrotihaldur avalduse politseile. Kehtiva seadusandluse kohaselt algab kriminaalmenetlus avalduse esitamisega. Kostja esindaja andmetel on kriminaalasi Lõuna Politseiprefektuuri majanduspolitsei menetluses. Võttes arvesse, et kriminaalasi on algatatud eelkõige vaidlustatud tsiviiltehingute põhjal, on õige tsiviilasjas menetluse peatamine kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Iseenesest on õige väide, et tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud on võimalik kindlaks teha ka tsiviilmenetluses läbiviidavate ekspertiisidega, see aga eeldab eelnevat ekspertiisitasu maksmist, milleks kostjal puuduvad rahalised vahendid. See eeldaks riigilt menetlusabi taotlemist. Kriminaalmenetluses teostatakse ekspertiisid riigi vahendite arvel. Võttes arvesse, et tegemist ei ole ühe juhtumiga, otsustas pankrotihaldur kõik probleemid koondada ja paluda politseiorganitel kontrollida kõikide kahtlusaluste tehingute vastavust tegelikkusele.

Koheldes võrdselt kõiki võlausaldajaid, soovib pankrotihaldur, et selgitataks välja kostja maksejõuetuse tegelikud põhjused, nende hulgas ka asjaolud, mil viisil on võimalik ehitada perekond M. itele 3,5 miljonit maksev ehitis ainult 300 000-kroonise laekumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning Tartu Maakohtu määrus menetlusepeatamise kohta tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Õige on apellandi väide, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu pankrotihalduri poolt esitatud avalduse alusel kriminaalasja alustamine. KrMS 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Vastustaja ei ole ka ringkonnakohtule esitanud dokumente, millest nähtuks, mis kuupäeval ja konkreetselt mille suhtes on kriminaalmenetlust alustatud. Ringkonnakohus leiab, arvestades pankrotihalduri väiteid, et avaldus esitati mitmete erinevate tehingute kontrollimiseks ning hagimenetluse esemega seotud tehing on vaid üks mitmest, mille suhtes kriminaalmenetluse alustamist taotleti, siis ei ole käesoleval juhul tsiviilasja menetluse peatamine põhjendatud. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et tegemist on pankrotimenetlusega seotud tsiviilvaidlusega, seega menetluse peatamine sellises vaidluses peab olema eriti kaalutud ja põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kõiki asjaolusid saab tõendada ja tuvastada sõltumatult kriminaalasjast ka tsiviilmenetluses. Pankrotihalduri väide, et kriminaalmentluses teostatakse vajalikud ekspertiisid riigi arvel, kuid tsiviilmenetluses tuleks taotleda menetlusabi, on eelduslikult õige, kuid nimetatud asjaolu ei anna küll alust menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib ka, et tulenevalt KrMS § 63 lg 2 on kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks lubatavad tõendid, millised tsiviilmenetluses TSMS § 229 kohaselt lubatavad ei ole. Seega peab tsiviilmenetluses arvestama, et kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid tsiviilmenetluses kasutada ei saa, mistõttu menetluse peatamine võib osutuda põhjendamatuks. Teisest küljest ei ole alati vajalik kõigi tõendite eraldi kogumine tsiviilmenetluses, kui nimetatud tõendid on juba eelnevalt teistes (kriminaalmenetluses) menetlustes kogutud. Nimelt TsMS § 251 lg 2 võimaldab kohtul tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega ning § 293 lg 3 kohaselt on samadel alustel võimalik ekspertiisi määramine asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega. Samuti on kriminaalmenetluses esitatud ekspertiisi akt tsiviilmenetluses kasutatav dokumentaalse tõendina, kooskõlas TsMS § 272 lg 2. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 356 lg 1 sätestatud aluseid menetluse peatamiseks.

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.