Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14753
Tsiviilasi
Jaan Kääri, Ahto Pajoma ja Toivo-Mart Rebase hagi AS-i Hansapank vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. juuni 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Kääri, Ahto Pajoma ja Toivo-Mart Rebase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg 14. november 2007.a Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Jaan Käär (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x); Apellant Ahto Pajoma (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x); Apellant Toivo-Mart Rebane (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x); Apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Oberg; Vastustaja AS Hansapank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn), esindaja Eero Raam
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.10.2000.a. sõlmisid pooled aktsiate müügilepingu, mille kohaselt müüsid hagejad kostjale AS Ühinenud Meiereid nimelisi aktsiaid. Tasumine toimus vastavalt lepingule, 1,41 krooni aktsia kohta, mille kostja hagejatele ka tasus ning lisamakse, mis arvutatakse baashinna alusel, arvestades müüdavate aktsiate osakaalu suhtes aktsiakapitaliga lepingu sõlmimise ajal. Kostja kohustus tasuma lisamakse 3 pangapäeva jooksul pärast tehingute hinna täielikku kostjale laekumist tingimusel, et hagejate lepingus toodud kinnitused ja tagatised on tõesed ja kehtivad. Hagejatele teadaolevalt võõrandas kostja 29.12.2001.a. AS Ühinenud Meiereid aktsiad strateegilisele investorile ja oli alus eeldada, et strateegiline investor hagejale ka tasus. Hagejate veendumuse kohaselt müüdi ka kogu OMP Ukraina netovara. Seetõttu oli hagejatel õigus nõuda lisamakse tasumist ka sellel alusel. Hagejad kinnitasid, et ei ole andnud kostjale valekinnitusi, kuna neil ei olnud kahtlusi bilansi ja majandusaasta aruande ebaõigsusest. Hagi täienduses hagejad palusid välja mõista iga hageja kasuks 230 000 krooni põhivõlga ja 115 000 krooni viivist. Kohtukulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Lisamakse tingimus ei olnud täidetud. Kostjal ei õnnestunud võõrandada AS Ühinenud Meiereid aktsiaid strateegilisele investorile. Strateegilise investori definitsiooni lepingus kirjas ei ole. Aktsiad võõrandati Teet Mõttele, OÜ-le Pühvel ja OÜ-le Adamist 400 krooni eest. Hagejad andsid valekinnituse, et 1999.a majandusaasta aruanne ja 30.04.2000.a bilanss kajastavad adekvaatselt äriühingu finantsseisundit. Hagejad ei ole tõendanud, et võõrandatud on OMP Ukraina kogu netovara. Komisjonilepingu alusel võõrandatud vara ei kuulunud OMP-le Ukraina. Kostja kinnitas, et nende tehingute tegemise eest ei ole kostjale raha laekunud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Poolte vahel puudus vaidlus, et 13.10.2000.a sõlmiti AS Ühinenud Meiereid aktsiate müügilepingud. Lepingute kohaselt kohustus kostja hagejatele tasuma aktsiate eest 1,41 krooni ühe aktsia kohta, mida kostja ka tegi. Poolte vahel oli vaidlus lisamakse tasumise kohustuse üle. Pooled sisustasid lepingut selliselt, et lisamakse tasumise kohustus pidi tekkima juhul, kui võõrandatakse OMP Ukraina aktsiad või kogu netovara; võõrandatakse AS Ühinenud Meiereid aktsiad strateegilisele investorile ning kui tehingute eest on raha laekunud ja müüjate kinnitused ja tagatised on tõesed. Vaidlus seisnes selles, kas müüdud on kogu OMP Ukraina netovara, mida tähendas „strateegiline investor“, kas tehingute eest pidi raha laekuma kostjale või kostjaga seotud isikutele ja kas hagejate kinnitused olid tõesed.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt on OMP Ukraina oma vara müünud ning kohtul puuduvad andmed täiendava vara olemasolu kohta. Puudus vaidlus selle üle, et kostja müüs AS Ühinenud Meiereid aktsiad 29.12.2001.a Adamist OÜ-le (15 000 aktsiat), PÜHVEL OÜ-le (15 000 aktsiat) ja Teet Mõttele (10 000 aktsiat). AS-l Ühinenud Meiereid oli 40 000 nimelist aktsiat. Strateegilise investori definitsiooni lepingus kirjas ei olnud. Kuna pooled ei olnud mõistet defineerinud ning nendepoolne mõiste tõlgendamine oli vastuoluline, lähtus kohus poolte arusaamast lepingu sõlmimisel st. nagu pooled sellest lepingu sõlmimisel aru said. Lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste osas kuulas kohus üle tunnistajaid. Nende tõendite pinnalt asus kohus seisukohale, et strateegiline investor tähendas AS Ühinenud Meiereid aktsiate võõrandamist kostjaga mitteseotud isikutele. Kostja tunnistas, et AS Ühinenud Meiereid aktsiate võõrandamise eest sai ta 400 krooni. Tõendamata oli OMP Ukraina netovara müügist saadud raha kostjale laekumine. Kohus ei nõustunud hagejate positsiooniga, et raha ei pidanudki kostjale laekuma, vaid võis laekuda ka kostjaga seotud isikule. Võttes arvesse ka tunnistajate seletusi lähtus kohus lepingu sõnastusest ja leidis, et raha pidanuks lepingu järgi laekuma just kostjale. Kuivõrd raha laekumine kostjale oli kostja poolt lisamakse tasumise eelduseks, ei olnud kostjal kohustust tasuda lisamakset OMP Ukraina kogu netovara müügi fakti tõttu. Lisamakse tasumise kohustus sai seetõttu tekkida vaid AS Ühinenud Meiereid aktsiate müügist. Kohus luges tuvastatuks, et AS Ühinenud Meiereid 1999.a majandusaasta aruandes ja bilansis ei kajastu ZAO Galaktika aktsiate üleandmise või kahju hüvitamise kohustust, 30.04.2001.a vähendas AS Ühinenud Meiereid juhatus Ukrainasse tehtud investeeringute väärtust 25 884 124,21 kroonilt 0 kroonini, 04.05.2001.a kandis maha varusid summas 221 764,10 krooni ja kandis maha ebatõenäoliselt laekuvaid arveid summas 8 775 146,34 krooni. Nimetatud asjaolud ei kajastunud majandusaasta aruandes ja bilansis, mille õigsust hagejad lepingus kinnitasid. Lepingutes hagejad kinnitasid, et 1999.a majandusaasta aruanne, bilanss ja kasumiaruanne kajastab adekvaatselt AS Ühinenud Meiereid finantsseisundit. Sõlmides lepingu sellises sõnastuses, usaldades AS Ühinenud Meiereid juhtorganeid, pidid hagejad aru saama, et võtsid endale riski lisamaksest ilma jääda, kui aruanded ja bilanss ei vasta tegelikkusele. Kohus leidis, et hagejad rikkusid lepingut kuivõrd hagejate kinnitused ei olnud tõesed. Üheks lisamakse tasumise kohustuse eelduseks oli ka tõeste kinnituste andmine. Selle eelduse puudumine ei andnud võimalust kostjalt nõuda lisamakse tasumist. Kohus jagas kohtukulud vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1. Kohus jättis AS Hansapank kohtukulude hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna ei pidanud nende kulude tegemist vajalikuks. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 29.06.2007.a otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Mõista vastustajalt välja esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud. Apellandid juhivad tähelepanu, et esitasid kohtule 21.03.2007.a avalduse põhinõude ja kõrvalnõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista põhinõudena 230 000 krooni ja viivistena 115 000 krooni. Kohus ei ole apellantide nõuet otsuses sellises ulatuses kajastanud.
Pooled vaidlesid 13.10.2000.a sõlmitud aktsiate müügilepingu p 2.3. tõlgendamise üle. Kohus asus seisukohale, et lepingus on sõnaselgelt kirjas, et raha peab laekuma kostjale. Apellandid on seisukohal, et raha võis laekuda ka kostja kontrolli all või kostjaga seotud isikutele. Kohtu seisukoht, mille järgi pidanuks OMP Ukraina netovara müügi eest raha laekuma otse kostjale, on vastuolus äri- ja majandusõiguse põhimõtetega. Kostjale ei kuulunud tütarettevõtete vara, vaid aktsiad ning varade võõrandamisel ei saanud raha kuidagi laekuda kostjale kui aktsiate omanikule. 13.10.2000.a sõlmitud aktsiate müügilepingut ei saa tõlgendada grammatiliselt. Kohus on kaevatavas otsuses asunud seisukohale, et luges tuvastatuks faktid selle kohta, et hagejad ei andnud kostjale mittetõeseid kinnitusi. Apellantide veendumuse kohaselt on teinud kohus ebaõige järelduse, et nende asjaolude mitte kajastumine AS Ühinenud Meiereid 1999.a bilansis viitab hagejate poolt kostjale mittetõeste kinnituste andmisele, vaatamata sellele, kes aruande bilansi koostas või kinnitas. Apellandid on seisukohal, et ei saa aktsiate müügilepingu järgi vastutada selle eest, mida võidi kajastada AS Ühinenud Meiereid 1999.a majandusaasta aruandes või bilansis seisuga 30.04.2000.a. Apellandid ei vastuta nende andmete tõele vastavuse eest, mida sisuliselt esitas neile aktsiate müügilepingu järgi ostjana AS Hansapank läbi AS Ühinenud Meiereid juhtorganite. Sündmused nagu ZAO Galaktika aktsiate üleandmise või kahju hüvitamise kohustuse tekkimine, Ukrainasse tehtud investeeringu mahakandmise ning varude ja ebatõenäoliselt laekuvate arvete mahakandmine toimusid 2001.aastal. Vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ei olnud 2001.a sündmusi ja tehinguid võimalik kajastada 1999.a majandusaasta aruandes, bilansis ja kasumiaruandes. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist maakohtu poolt. Kohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks hagi ei kuulu rahuldamisele. Asjaolu, et apellandid kohtu põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel menetlusnorme rikkunud. Poolte vahel on vaidlus 13.10.2000.a sõlmitud aktsiate müügilepingu p 2.3 tõlgendamise ja lisamakse tasumise kohustuse üle. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus tuvastama, kas eeldused lisamakse tasumiseks on täidetud ning hagejate kinnitused tõesed. Asja materjalist nähtuvalt tuvastas kohus lepingu sõnastusest lähtudes, et OMP Ukraina netovara müügist kostjale raha ei laekunud ning hagejad rikkusid lepingut sellega, et nende kinnitused ei olnud tõesed. Eeltoodud asjaoludel tegi maakohus põhjendatult järelduse, et kostjal puudus lisamakse tegemise kohustus, kuivõrd lisamakse tasumise eelduseks olevad asjaolud ei olnud täidetud ja hagi rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus sellega nõustub.
Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et raha OMP Ukraina netovara müügist võis laekuda ka kostja kontrolli all või kostjaga seotud isikutele (AS Ühinenud Meiereid tütarettevõtetele AS Paide Piimakombinaat ja OMP Ukraina). Selline käsitlus ei vasta lepingu tekstile (tl 20-23, 24-27, 28-29), kus on sõnaselgelt kirjas (p 2.3.), et ostja tasub müüjale lisamakse 3 (kolme) pangapäeva jooksul pärast käesoleva lepingu punktis 2.1. (b) kirjeldatud tehingute hinna täielikku ostjale laekumist /.../, st raha laekumist just kostjale. 20.12.2001.a algatas kohus AS-i Ühinenud Meiereid pankrotimenetluse ja kostjal puudus sellest ajast alates võimalus läbi AS-i Ühinenud Meiereid juhtorganite seltsi tegevuse üle kontrolli teostamiseks. Et kostja võõrandas AS-i Ühinenud Meiereid aktsiad 29.12.2001.a ja OMP Ukraina hoone müügitehingust (tl 231-234) tulenevad arveldused on hagejate poolt esitatud tõendite järgi viidud lõpule 2003.a juulis (tl 235-239), ei saanud kostjal tekkida lisamakse tasumise kohustust, kuivõrd AS Ühinenud Meiereid ja OMP Ukraina ei olnud enam Hansapanga kontrolli all. Kolleegiumi arvates ei saa OMP Ukraina ja AS-i Ühinenud Meiereid vahel 11.10.2001.a sõlmitud komisjonilepingut käsitleda OMP Ukraina netovara võõrandamisena, sest lepingu alusel võõrandatud vara ei kuulunud OMP-le Ukraina, mistõttu ei oma raha laekumine tähendust isegi mitte siis, kui lepingute p-s 2.3. oleks tingimusena olnud märgitud tehingute hinna laekumine lisaks kostjale ka kostjaga seotud või kostja kontrolli all olevatele äriühingutele, nagu seda ekslikult on tõlgendanud hagejad. Apellantide seisukohaga selles, et nemad lepingut ei rikkunud ja nende poolt lepingu p-s 4 toodud müüja kinnitused ja tagatised on tõesed ja kehtivad, kolleegium ei nõustu. Kostja kohustus lisamakse tasumiseks tulenes lepingu p-st 2.3. juhul, kui eeldused on täidetud ja ning hagejate kinnitused on tõesed. Selle eelduse puudumine ei anna võimalust nõuda kostjalt lisamakse tasumist. Kostja vastuses esitatud faktidele (bilansivälised kohustused ja vara mahakandmine) ei ole apellandid maakohtus vastu vaielnud, mistõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga, et AS Ühinenud Meiereid 1999.a majandusaasta aruandes ja bilansis ei kajastu ZAO Galaktika aktsiate üleandmise või kahju hüvitamise kohustust (tl 69-128, 135-136). Õige on apellantide seisukoht aga selles, et ZAO Galaktika aktsiate üleandmise ja kahju hüvitamise kohustus ei saanud kajastuda AS Ühinenud Meiereid 1999.a majandusaasta aruandes ja bilansis, kuna tütarettevõtete müügilepingut (18.02.2000.a.) ei olnud veel selleks ajaks sõlmitud. Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud asjaolu oleks tingimata pidanud olema kajastatud bilansis seisuga 30.04.2000.a. Väär on apellantide seisukoht, et ZAO Galaktika aktsiate üleandmise või kahju hüvitamise kohustuse tekkimine, Ukrainasse tehtud investeeringute mahakandmine ning varude ja ebatõenäoliselt laekuvate arvete mahakandmine seisuga 31.12.2000.a ei pidanud ega saanudki kajastuda AS Ühinenud Meiereid 1999.a bilansis, kuna toimusid 2001.a. Pole võimalik eeldada, et 1999.a bilansis kajastati Ukrainasse tehtud investeeringute väärtust õigesti, kuid vahebilansis seisuga 30.04.2000.a. enam mitte. AS Ühinenud Meiereid varade ja investeeringute väärtus oli 1999.a majandusaasta aruandes ja vahebilansis valesti kajastatud, millest tuleneski vajadus raamatupidamisandmete korrigeerimiseks seisuga 31.12.2000.a. Vääramatut jõudu, mis võiks hagejate lepingust tuleneva tõeste kinnituste esitamise kohustuse mittetäitmist vabandada, maakohus tuvastanud ei ole. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldus, et usaldades AS-i Ühinenud Meiereid juhtorganeid ja sõlmides aktsiate müügilepingu sellises sõnastuses, võtsid hagejad endale riski lisamaksest ilma jääda. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele kohtuotsuse põhjendustele esitatud vastuväidetega kolleegium ei nõustu. Maakohus hindas tunnistajate J.M ja A.P ütlusi lepingu sõlmimisele
eelnenud läbirääkimiste osas ja leidis õigesti, et võõrandamine strateegilisele investorile tähendas AS Ühinenud Meiereid aktsiate võõrandamist kostjaga mitteseotud isikutele. Et käesoleval juhul ei ole pooled strateegilise investori mõistet lepingus defineerinud, tuleb lähtuda poolte arusaamast lepingu sõlmimisel ja tõlgendada strateegilise investori mõistet selliselt, nagu pooled sellest lepingu sõlmimisel aru said. Lepingus võivad pooled kokku leppida, kuidas nad termineid sisustavad ning tähendust ei oma see, kas mõiste lepinguline tähendus vastab eriala- või tavakeelele või mitte. Deloitte Audit Eesti AS 16.03.2007.a koostatud ekspertarvamus (tl 313-316) ei muuda kolleegiumi arvates 13.10.2000.a sõlmitud lepingus mõistet strateegiline investor erialakeelega vastuolus olevaks. Kostja leiab, vastupidiselt maakohtu poolt tuvastatule, et kogu OMP Ukraina netovara võõrandamist ei tõenda kohtule esitatud likvideerimisbilansid ja Ukraina kohtuotsus (tl 290304). Et kostja pole esitanud kohtule tõendeid OMP-l Ukraina tegevuse lõpetamise järgselt varade olemasolu kohta, ei saa paljasõnaliselt, viidates Eesti õigusele, väita, et äriühingul on veel vara, mida likvideerimismenetluse käigus müüa. Millist vara OMP-l Ukraina veel on, pole kostja ka vastuses apellatsioonkaebusele märkinud. Et hagejate nõue jääb rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida kostja vastuses esitatud käsitlust lisamakse suuruse määratlemiseks baashinna alusel. Kolleegium nõustub apellantidega selles, et kohus ei ole otsuses kajastanud 21.03.2007.a esitatud avaldust nõude suurendamiseks. Samas leiab kolleegium, et apellantide täpsustatud nõude kajastamata jätmine ei kujuta endast menetlusõiguse normide sellist rikkumist, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kohus on hagi rahuldamata jätmist asjas kogutud tõendite alusel TsMS § 436 kohaselt põhjendanud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.