Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

sätestatud intressimäär 12% laenusummalt aastas kohustusega tasuda see igakuuliselt 10ndaks kuupäevaks. Iga maksmisega viivitatud päeva eest kohustus kostja maksma viivist 0,5%. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks on samal päeval sõlmitud hageja ja kostja R M ’i ning hageja ja kostja N S vahel käenduslepingud kogu laenusumma, intresside, viivise ja kahjude ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele. Seisuga 09.07.1999.a. on kostjatel võlgnevus hageja ees summas 4 489 krooni ja 39 senti, millest tasumata põhivõlgnevus summas 1 770 krooni ja 58 senti, lepingujärgsed intressid 96 krooni ja 11 senti, viivis summas 2 622 krooni ja 70 senti. Hageja meeldetuletustele kostjad ei ole reageerinud. Kuna laenusaaja oma lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, siis on hageja pöördunud kohtusse ja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus välja mõista. Hagi on esitatud TSK §-de 162, 173, 174, 188, 206, 207, 222, 272, 272 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja L.G Narva Linnakohtule 07.12.1999.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et ei saa korraga seda summat maksta, kuna on üksikema, elab lapsega vaid töötasust ja mingeid soodustusi tal pole. Kostja palub võimalust tasuda võlgnevus osamaksetena umbes 300 krooni kuus. Kostja N.S Narva Linnakohtule 10.11.1999.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et ei suuda võlga maksta, kuna on töötu. Kostja R.M ei ole kohtule kirjalikku vastust saatnud. III. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse põhjendus. Tsiviilasi on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Hagi on esitanud AS Eesti Maapank (pankrotis), kes kohtu 10.05.2007.a. määrusega on asendatud hagejaga OÜ Trenton Invest. Hageja esindaja palus asi lahendada ilma tema osavõtuta. Kostja N.S kohtuistungile ei ilmunud. Mitteilmumise tagajärgede suhtes on kostjat hoiatatud. Kohtuistungil kostja L.G võtab hagi õigeks, kuid selgitab, et võlasummat pole võimalik korraga tasuda, sest töötasu brutos on vaid 6 300 krooni. Kostja palub ka viivist vähendada, kuna tal on pangalaen, krediitkaardi makse ja on ülalpidada kaks last, kellest üks käib koolis ja teine alles lasteaias, kus lasteaiamaks on 700 krooni kuus. Kinnistuid pole ja müüa ka midagi pole. Kostja leiab, et võlgnevus tuleb maksta temal ja hagi teiste kostjate vastu pole õige rahuldada. Kostja R,M selgitab, et tema on invaliid ja maksta ei saa, sest saab ainult invaliidsuspensioni. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt ja ühe kostja L.G ’i vastu järgmistel asjaoludel. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist pole vaidlustatud. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud kostja L.G ’iga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud nii

võlasumma kui intressi osas. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. TsK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TsK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi ja viivise tasumise kohta. Laenusaaja on hagi aluseks olevad asjaolud omaks võtnud, palub vaid viivist vähendada. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 sätestas, et kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja L.G on hagi õigeks võtnud. Käenduslepingud on sõlmitud N S ja R M ’iga. Kehtinud TSK § 207 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures käendaja vastutas samasuguses ulatuses kui võlgnikki, kui käenduslepinguga ei olnud kindlaks määratud teisiti. TSK § 211 p. 2 kohaselt aga käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Kohustise täitmise tähtaeg oli 01.10.1998.a., hagi on kohtule esitatud 29.07.1999.a. Seega on käendus lõppenud ning hagi käendajate vastu tuleb jätta rahuldamata. Kehtinud TSK § 194 sätestab, et kui tasumisele kuuluv viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus viivist vähendada, võttes arvesse võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust ja varalist olukorda, kui ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus leidis, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud rahuldada kostja L.G ’i esitatud asjaoludest lähtuvalt ja välja mõista temalt viivis 10% võlgnetavalt summalt ehk 177 krooni ja 05 senti. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud, siis jäävad muus osas tehtud kohtukulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 272, sätteid ja juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1 ja kehtiva TsMS §-de 410, 440-442, 632 lg. 1 nõudeist

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 07. jaanuaril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.