Muud › Muud hagiasjad

-

keelata Kreenholmi Valduse AS-il käsutada oma 07.11.2007.a. kinnistute (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosad nr 459809, 1347209, 1347309, 1347409, 1347509, 170009, 170209, 170309, 170409) müügilepingust tulenevat nõudeõigust Narva Gate OÜ vastu 20500000 krooni ulatuses;

-

keelata Kreenholmi Valduse AS-il käsutada oma vara selliselt, et tema omandisse jääks koormamata vara vähem kui 20500000 krooni ulatuses.

2-07-49303

2-07-49303 26.11.2007.a. esitatud avalduses taotles hageja arbitraažikohtu hagi tagamise otsuse täitmise lubamist kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 lg 2, kuna hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise võimatuks. Hagi tagamise vajadust põhjendas hageja asjaoluga, et Viru Maakohtu eelnev 09.11.2007.a. hagi tagamise määrus, millega lubati täita arbitraažikohtu 06.11.2007.a. otsus hagi tagamise osas ning seada kohtulikud hüpoteegid kostja kinnistutele (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosad nr 459809, 1347209, 1347309, 1347409, 1347509, 170009, 170209, 170309, 170409), jäi kostja tegevuse tõttu täitmata. Määruse alusel kinnistutele hüpoteekide seadmine ei olnud võimalik, kuna 07.11.2007.a. saabusid kinnistusosakonnale kinnistute müügilepingud. Alates 15.11.2007.a. on kinnistute omanikuks Narva Gate OÜ. Avaldusest tuleneb, et tegemist on kostja lähikondlasega. Avaldatud on, et kostja omandis puuduvad kinnistud, kostjale kuulunud seadmed on kinnistute lahutamatuks osaks ning otsus ei ole nende osas sundtäitav. Muu vara kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja leiab, et kostja tegutses otsuse täitmiseks muutmise eesmärgil, mis põhjendab hagi tagamise vajadust. Kostja oli teadlik arbitraažikohtu 06.11.2007.a. otsusest enne 07.11.2007.a. kinnistute võõrandamislepingute sõlmimist ja kinnistusosakonnale esitamist. Hageja leidis, et võõrandamislepingute sõlmimine arbitraažikohtu otsuse tegemisele järgneval päeval ei ole juhuslik. Seega tegutses kostja selleks, et otsust ei oleks võimalik täita vara puudumise tõttu. Hageja leiab, et kuna kostja võõrandas kinnisasjad, pidi raha laekuma tema kontole. Seega taotles hageja kostja arveldusarvete arestimist hagihinna piires kooskõlas tsiviilseadustiku § 378 lg 1 p 2. Hageja taotles kostjal kinnistute müügist saadava vara käsutamise keelamist hagihinna piires kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 3. Hageja palus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 3 ja p 10 keelata kostjal võõrandada asju või vara, mille tulemusel jääks kostja omandusse koormamata vara vähem, kui 20500000 krooni ulatuses. Juhul, kui aha või muu vara ei ole laekunud, palus hageja kostja nõudeõiguse omandaja vastu käsutamise keelamist hagihinna piires kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 3. Kohtumääruse põhjendused Tutvunud esitatud avaldusega ning esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab kohus, et avaldus arbitraažikohtu hagi tagamise otsuse täitmise lubamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 lg 1 võib vahekohus poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt § 731 lg 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse kohtu määruse alusel. Kohus teeb määruse poole avalduse alusel ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Kohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Sellele tuginedes toob kohus arbitraažikohtu otsuse põhjendusi, viidates omalt poolt hagi tagamist korraldavatele normidele.

2-07-49303 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 lg. 1 lause 1 kohaselt võib vahekohus poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vahekohtule esitatud poolte kokkulepe hagi tagamist ei välista. Vahekohtu õigust hagi tagamise üle otsustada ei mõjuta asjaolu, et kostja on esitanud vastuväite vahekohtu pädevuse kohta vaidlust lahendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg. 1 lauses 1 sätestatu kohaselt võib hagi hageja taotlusel tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vahekohus otsustas hagi tagada 9. novembri 2007. a. otsusega. Kahtlust ei ole, et hagi tagamine selle otsusega kohtuliku hüpoteegi seadmise teel kostja kinnistutele ei ole enam võimalik. Seega on hagi tagamata vaatamata sellele, et vahekohus on pidanud hagi tagamist vajalikuks ja maakohus on vahekohtu otsuse täitmisele pööranud. Asjaolu, et vahetult pärast vahekohtu hagi tagamise otsuse tegemist võõrandas kostja kõik kinnistud, millele vahekohus otsustas kohtuliku hüpoteegi seada, annab alust kahtlusele selle kohta, et kostja ei ole võimalikku hagi rahuldavat otsust valmis täitma, otsides selleks erinevaid võimalusi. Et hageja oli edastanud kostjale esialgse hagi tagamise taotluse enne vahekohtu poolt selle taotluse lahendamist ja kostja oli sellele 31. oktoobri 2007. a. kuupäeva kandvas dokumendis ka vastanud, siis on ilmne, et kostjale oli teada, et hageja taotleb hagi tagamist, aga samuti, et tagamisabinõuna taotleb ta kohtulike hüpoteekide seadmist taotluses loetletud kinnistutele. Nii ei ole usutav kostja väide, nagu ei oleks kinnistute võõrandamisel mingit seost vahekohtu poolt hagi tagamisega. Seda enam, et kui 21. novembri 2007. a. kuupäeva kandvas vahekohtule esitatud kirjalikus seisukohas on kostja väitnud, et kinnistute müügilepingute sõlmimise aeg oli juba hulk aega varem planeeritud, siis 31. oktoobriga 2007. a. dateeritud seisukohas hagi tagamise taotluse kohta ei ole kostja märkinud seda, et kinnisasjade võõrandamises ja tehingu tegemise ajas oleks juba kokku lepitud. Viimatinimetatud dokumendi punktis 2. 2 on kostja kinnisvara müüki käsitlenud tingimuslikult ja nimetanud seda kavandatavaks („... juhul, kui realiseerub kavandatav kinnisvara müük ..."), andes seega pigem mõista, et siduvaid kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja tegemist on üksnes kaugemas tulevikus realiseeruda võiva plaaniga. Kuna dokumendi koostamise ja kinnistute võõrandamistehingute sõlmimise vahele jäi üksnes 6 päeva, siis on ilmne, et kostja kas ei avaldanud 31. oktoobri dokumendis vahekohtule tegelikku olukorda kavandatavate tehingute kohta või võõrandas kinnistud kiirkorras enne kohtulike hüpoteekide kinnistusraamatusse kandmist, et hagi tagamist vältida. Peale selle, 31. oktoobri 2007. a. seisukohas on kostja avaldanud, et tema varaline seisund on hea ning kui realiseerub kinnisvara müük, siis saadakse sellest vahendeid, mis kostja majandusseisu pigem parandavad. Kostja on esitanud arvandmeid oma käibe kohta ning tema väitel saab kinnisvara müügist saadavate vahenditega vähendada võlakoormust ning intressikulusid. Vahekohus leiab, et äriühingu käibe maht ei võimalda iseenesest kostja majanduslikku seisundit hinnata. Andmeid, mis seda hinnata võimaldaksid, ei ole kostja esitanud. Kostja ei ole vahekohtule ka teatanud, nagu oleks ta nõus järgima hageja poolt 26. oktoobri 2007. a. hagi tagamise taotluses ja 21. novembri 2007. a. kirjas tehtud ettepanekut deponeerida raha hageja nõude täitmiseks. Ometi ei tohiks see olla raske, kui põhjendatud oleksid kostja väited, et kostja rahavood on täiesti piisavad selleks, et vajadusel muuhulgas rahuldada hageja nõuded (seisukohtade punkt 2. 1 lg. 2). Raha deponeerimise korral oleks kostja saanud hagi muul viisil tagamist vältida. Eespooltoodust tulenedes leiab vahekohus, et hageja on hagi täiendava tagamise vajaduse vahekohtule usutavaks teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 716 lg. 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud vahekohtumenetluse alaliselt tegutsevas vahekohtus, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud

2-07-49303 menetlusreegleid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendi § 111 lg. 4 kohaselt võib vaidlust lahendav arbitraažikohus poole avalduse alusel rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades; 2) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. Vahekohus leiab, et reglemendi § 111 lg. 4 p. 1 annab vahekohtule aluse kohaldada hageja poolt taotletud hagi tagamisabinõudest kostja pangakontode arestimist ja Narva Gate OÜ poolt kostjale ostuhinnana tasumisele kuuluva rahasumma arestimist. Sama lõike punkti 2 alusel on vahekohtul õigus keelata kostjal teha tehinguid nõudeõiguse käsutamiseks, mis kostjal on Narva Gate OÜ vastu kinnistute ostuhinna saamiseks, samuti keelata kostjal käsutada oma vara (sealhulgas raha) selliselt, et kostja omandisse jääks koormamata vara vähem kui 20.500.000 krooni ulatuses. Taotlus loetletud tagamisabinõude kohaldamiseks tuleb rahuldada, arvestades hageja poolt taotletud nõude suurust 20.500.000 krooni. Osundatud hagi tagamisabinõude üheaegset kohaldamist õigustab hagi tagamise olemuslik kiirus ja asjaolu, et õiguslik olukord seoses kostja poolt oma kinnistute võõrandamisega on ebaselge. Nii ei ole teada kostja poolt sõlmitud müügilepingute tingimusi ostuhinna tasumise osas, seega, kas ostuhind on kostjale juba tasutud või on kostjal ostja vastu selles osas nõudeõigus. Ka ei ole teada, kas kostja pangaarvetel on raha või mitte, samuti, milline vara pärast kinnistute võõrandamist kostjale kuulub. Samas, kui eri tagamisabinõude üheaegse kohaldamise korral osutub hagi tagatuks suuremas ulatuses kui hagihind, siis võib kohus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 731 lõikega 3 hagi tagamise ülemäärases ulatuses tühistada või hagi tagamist muuta. Samuti võidakse hagi tagamine asendada raha maksmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 385 alusel, kui kostja maksab raha kohtu selleks ettenähtud pangakontole või esitab pangagarantii. Mis puudutab hageja taotlust niisuguste tagamisabinõude kohaldamiseks, mille sisuks on keelata kolmandal isiku Narva Gate OÜ-1 kostja suhtes teatud kohustusi täita või kohustada teda teatud toiminguid tegema, siis ei anna reglemendi § 111 lg. 4 vahekohtule alust nende kohaldamiseks. Maakohus aktsepteerib arbitraažikohtu otsuses toodud põhjendusi, leides, et hagi tagamine ja arbitraažikohtu otsuse hagi tagamise osas täitmise lubamine on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 387 lg 1 kohaselt toimetab kohus hagi tagamise määruse kostjale kätte. Kohus edastab määruse ka hagi tagamist taotlenud isikule. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1, § 387, § 388, § 390, § 463 - § 466, 731 lg 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.