Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-2870
Tsiviilasi
VT hagis AS C vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
29.oktoober 2007
Menetlusosalised ja nende
Hageja: VT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja TK (XXX) Kostja: AS C (registrikood XXX, asukoht XXX, juhatuse liige LK) Kostja esindajad: MB ja AG
esindajad
Rahuldada VT hagi AS C vastu osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 10600 (kümme tuhat kuussada ) krooni. Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja taotlus ja selle põhjendused AS C esitas 10.02.2006.a. Harju Maakohtule taotluse, milles palus Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 ja 4 alusel vaadata hr V T (avaldaja) poolt Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile AS C (vastustaja) vastu esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina (töövaidlusasi nr 9.01-02/2926-05). Oma avalduses palus hageja mõista välja kostjalt päevarahad ajavahemiku alates 2002.a. novembrist kuni 2005.a. oktoobrini eest. Töövaidluskomisjon rahuldas V. T avalduse ning määras väljamõistmiseks tema kasuks 202 200 krooni. Kostja ei ole Töövaidluskomisjoni otsusega nõus kuna:
Kõigis AS C kui tööandja ja V. T kui töötaja vahel sõlmitud töölepingutes (alates 2002.a. kuni 2005.a.) on töö tegemise kohaks märgitud AS C filiaal K linnas. Ainult hageja poolt Töövaidluskomisjonile tõendina esitatud 2005.a. töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud AS C filiaal, selle täpse asukoha märkimata. AS-l C oli ainult üks filiaal Vene Föderatsiooni T oblasti K linnas, mida ei eita ka hageja ise. Seetõttu ei saa nimetatud filiaalis hageja poolt töökohustuste täitmist käsitleda lähetusena. Seda enam, et vastavalt töölepingule ei ole töötaja vaadeldud perioodil Eestis ühtegi päeva töötanud. Alates 2002.a. novembrist kuni 2005.a. oktoobrini on päevarahad ekslikult arvestatud ja ka makstud hagejale, mis tekitab AS-l C nõuet V. T vastu lähtudes alusetu rikastumise sätetest. Samuti peab kostja vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Töövaidluskomisjon jättis tähelepanuta kostja taotluse seadusega ettenähtud aegumise kohaldamiseks. ITLS § 6 lg 1 kohaselt peab töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole pöörduma nelja kuu jooksul päevast, mis töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Seega arvestades avalduse Töökomisjonile esitamise kuupäeva, s.o 13.12.2005.a. on hagejal õigus nõuda maksmata jäänud päevarahad ainult ajavahemiku alates 13.08.2005.a. kuni 13.12.2005.a. eest. 04.06.2007.a. saabus Harju Maakohtule kostja vastuväited, kus kostja lisas, et kui lähtuda kunstlikust eeldusest, et kostja pidi maksma hagejale päevaraha, siis vastavalt ITLS § 6 lg 1 on päevaraha nõue osaliselt aegunud. Võttes arvesse avalduse Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile esitamise kuupäeva s.o 13.12.2005.a., kui hageja oleks seaduse järgi õigus päevaraha saamiseks, on päevaraha nõue osaliselt, s.o kuni 13 augustini 2005.a. aegunud. 18.06.2007 esitas kostja Maksu- ja Tolliameti tõendi tõendamaks, et kõik hagejale makstud tasud on töötasud. Hageja täpsustus ja põhjendused 17.09.2007.a. selgitas hageja hagi täpsustuses, et kostja on tasunud hagejale väljamakstud summade pealt tulu- ja sotsiaalmaksu alles 2007. aastal pärast seda, kui analoogses kohtuasjas nr 2-06-4624 hageja V. L juhtis tähelepanu AS Ci poolt maksude mittenõuetekohasele tasumisele. Samuti selgitas hageja, et hageja ja kostja vahel on vaidlus selle üle, kas töölepingute punkti
TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Mõistlik on eeldada, et kui töötaja saadetakse tööle tuhandete kilomeetrite kaugusele teisse riiki, siis on tegemist välislähetusega, mille eest tööandja peab maksma päevaraha. Hageja puhul tuleb samuti arvestada õigustatud ootuse ja hea usu põhimõttega. Kuna K väljaantud palgaarvestuse lehtedel oli kirjas, et hagejale on makstud päevarahasuid, siis tekkis hagejal heauskne arvamus, et tegemist on välislähetusega ning selle eest makstakse talle päevarahasid ettenähtud suuruses. VÕS § 23 lg 1 p 4 sätestab, et lisaks lepingule võivad lepingupoolte kohustused tuleneda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. See tähendab, et kuigi kõnealustes töölepingus ei olnud otsesõnu ette nähtud päevarahade maksmist, tuleneb kostja vastav kohustus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kostja enda poolt 02.01.2003.a. kinnitatud „K linna filiaali töötamiseks lähetatud töötajate töötasustamise põhimääruse“ punkt 10.1 sätestab ühemõtteliselt, et töötajatele makstakse päevaraha lähetuse eest K linna. Istungid 27.septembril 2007.a. toimunud eelkohtuistungil selgitas kostja esindaja, et hageja töötas kostja juures kolm aastat. Hageja ei ole päevarahasid maksnud. Komandeeringu rahadeks on nimetatud antud rahasid sellepärast, et tasu maksti sularahas ja et hagejal oleks võimalik Venemaa maksupolitsei ees tõendada. Kostja esindaja jäi aegumise taotluse juurde. Hageja väitel ei ole Venemaal maksupolitsei kunagi tülitanud ega küsinud, kas raha eest on maksu makstud. Isegi kui see nii oleks, jääks see kostja ja Venemaa riigi vahelistesse suhetesse. 29 oktoober 2007.a. toimunud kohtuistungil leidsid menetlusosalised, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida. Hageja esindaja selgitas, et hagejal ei ole enam vene aegset passi, kus teada saada, millal hageja käis Venemaal. Kostja taotleb aegumist kuni 16.08.2005.a., tööleping lõpetati 30.10.2005.a. Päevi kokku 79 päeva, mil hageja võis olla komandeeringus, seetõttu hageja nõue 79 päeva. Hageja esindaja väitel on leidnud kinnitamist, et hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimisel oli hagejal teada, et K makstakse lähetusrahasid. Tunnistaja ütles, et ei olnud aega tutvuda eesti keelse sisuga, oli usaldus, mida töötajad tundsid tööandja vastu. Palgalehtedel oli märge päevarahade maksmise kohta. Päevarahade maksmist nägi ette ka kostja põhimäärus. Kui kerkis ülesse lepingu tõlgendamise probleem, siis tuleb tõlgendada mõistlikkuse printsiibi järgi, töölepingu punke, mis käsitlevad lähetusrahade maksmist. Tööleping nägi ette lähetusrahade maksmist K . Kostja esindaja jäi seisukohale, et hageja ei olnud sel ajal lähetuses, seega kostja ei arvestanud neid päevi. Kostja on seisukohal, et hagejale on makstud kõik summad, mis hageja oli töötamise ajal välja teeninud. Kostja märkis, et palgalehtedest tulenevalt on hageja komandeeringutasu saanud oktoobris 2005 11, novembris 2005 30 ja detsembris 2005 12 päeva eest. Kostja esindaja palus kohaldada aegumistähtaega kuni neli kuud. Päevarahade maksmise osas seisukoht, et see ei olnud ajutine töötamine. Kuna töötegemise koht oli hästi kaugel kostja kodust ei tähenda veel, et ta oli töölähetuses. Põhimäärus puudutab insenertehnilist personali,
kes töötavad nii siin kui seal. Kirjalikku otsust ei ole hageja neile esitanud ega ka lähetuskulude aruannet, siin ei olnud tegemist lähetusega. Hageja selgitas, et teadis, et makstakse 350 krooni päevas, kuna teade oli teadetetahvlil üleval. Maksti 100-150 krooni päevas. Töötas K vahi meetodil, mis seisnes selles, et kolm kuud töötad ja ühe kuu puhkad. Pärast töölt lahkumist pöördus kohe töövaidluskomisjoni. Tunnistaja VL väitis istungil, et töölepingul näidati ära kohad, kuhu pidi alla kirjutama, tingimustest ei räägitud. Lepingut läbi ei lugenud, sest meid kiirustati tagant. Selline protseduur käis kõikide isikutega. Kohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, hageja töötas igaks aastaks tähtajaliselt sõlmitud töölepingute alusel kostja juures autokraanajuhi ametikohal alates jaanuar 2002.a. kuni oktoober 2005.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötamist Venemaal K linnas saab käsitleda töötamisena välislähetuses. Töölähetuse mõiste on sätestatud TLS §-s 51 lg 1, mille kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Kohus leiab, et asjas on tuvastamist leidnud, et töötamise ajal vaidlusalusel perioodil viibis hageja välislähetuses. Poolte vahel sõlmitud töölepingute kohaselt töötas avaldaja autokraanajuhi ametikohal, filiaali on märgitud esmakordselt alles poolte vahel jaanuaris 2005 sõlmitud töölepingus, kuid töölepingusse ei ole märgitud töötamise kohta. Poolte vahel sõlmitud töölepingute p. 2.3. sätestab töötamise eritingimuseks töö lähetustega. Tööandja poolt AS-s C 02.01.2003.a. kinnitatud K linna filiaali töötamiseks lähetatud töötajate töötasustamise põhimääruse punkt 10.1 sätestab, et töötajatele tasutakse K linna lähetusega seotud päevaraha. Seoses toitlustamise soodustuste andmisega võib päevaraha määra vähendada kuni 105 kroonini. Kohus leiab, et eeltoodu kinnitab samuti, et tööandja arvestas töötaja töötamist Ks kui töölähetuses viibimist. Kohus leiab, et kostja selgitus selle kohta, et see puudutas üksnes Eestist lähetatavat nn insener-tehnilist personali, ei ole veenev ja ei tulene nimetatud tõendist (K linna filiaali töötamiseks lähetatud töötajate töötasustamise põhimäärus). Samuti on tööandja kuni lepingu lõpetamiseni töötajale tegelikult ka päevaraha maksnud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et tal on ainult üks filiaal ja see asub Ks, ei välista teiste filiaalide olemasolu. Kohus on seisukohal, et hageja töötamist K linnas mittelähetuses saanuks tööandja väita, kui töölepingus olnuks pooltel kokku lepitud täpne töötamise asukoht. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust, kui palju ja millistes summas on kostja töötajale arvestatud tasudelt makse maksnud, millest tulenevalt jätab kohus vastavad poolte väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid tähelepanuta. Nimetatud asjaolud puudutavad kohtu hinnangul kostja ja Eesti Vabariigi maksuõiguslikke suhteid. Ka hageja väljatoodud asjaolu, et puudub kirjalik otsus lähetusse saatmise kohta ja lähetuskulude aruanne, ei muuda lähetust olematuks. Kohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et hagejale maksti lähetuses viibitud ajal päevaraha 150 krooni päevas. Vabariigi Valituses 22.12.2000.a. määrusega nr.453 kinnitatud Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ja nende maksmise tingimused ja kord sätestab päevarahade määra 350 krooni päevas. Asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et tööandjal oleks olnud õigus
päevaraha määra vähendada. Seega oli tööandjal kohustus maksta päevaraha, lähtudes miinimumpäevarahast 350 krooni päevas. Kohus leiab, et tööandja väide, et palgateatistes märgitud komandeeringuraha on tööandja poolt töötajale vabatahtlikult makstav lisatasu välismaal töötamise eest, ei ole millegagi tõendatud ja on vastuolus asjas kogutud tõenditega. ITVS § 6 lg 1 alusel on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Seadus teeb erandi töölepingu lõpetamise õigsuse ja palga maksmise nõude aegumistähtaja osas. Kuivõrd hageja nõude puhul ei ole tegemist palganõudega, millele kohaldatakse tulenevalt ITVS § 6 lg 2 tulenevat 3-aastast aegumistähtaega, kuulub hageja nõude puhul kohaldamisel 4-kuuline aegumistähtaeg. IT VS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pöördus töövaidlusorganisse oma rikutud õiguste kaitseks 13.detsember 2005. Seega on hagejal õigus nõuda saamata jäänud päevarahasid alates 14.august 2006.a. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on märkinud nõude aegumist töövaidluskomisjonis ja ka taotlenud aegumise kohaldamist kohtule esitatud taotluses ning kirjalikes vastuväidetes hagile ja jäi selle taotluse juurde eelistungil ning kohtuistungil. Seetõttu leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on esitatud seaduses ettenähtud korras, millest tulenevalt kohaldab kohus hageja nõudele, mis ületab nelja kuud, aegumist. Kuivõrd kostja on töövaidluskomisjonis märkinud nõude aegumist, siis on kohus seisukohal, et sellist vastuväidet saab käsitleda taotlusena. Tööandja esitatud palgaarvestusdokumentidest nähtub, et avaldajale on komandeeringutasu makstud perioodil 14.08.2005 kuni 30.10.2005 53 (11+30+12) päeva eest arvestusega 150 krooni päevas 7950 krooni. Tulenevalt töötajal tegelikult saada olnud päevarahast arvestusega 350 krooni päevas, kuulub hagejale väljamõistmisele päevaraha 53 päeva eest 10600 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.