Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(9)

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 31. jaanuaril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale külalistemaja Holiday House. Hageja sõlmis kostjaga kokkuleppe, et kostja broneerib külalistemajas toad alates

kulgesid suurte raskustega, kuna kumbki pool ei osanud eesti keelt piisavalt. Tuli ette olukordi, kus suheldi sõrmede abil. Kostja väitel ei vasta tõele, et perioodil 31. detsember 2005 kuni 03. jaanuar 2006 viibis külalistemajas 30 inimest. Kostja selgitab, et täitis külalistemajja saabumisel kliendikaardi ning kirjutas sellele alla. Kostja viitab, et hagiavaldusele lisatud kliendikaardi alumises osas on kostjale võõra käekirjaga juurde kirjutatud saabumise ja lahkumise kuupäevad ja märkuste lahtrisse on märgitud inimeste arv 30 ja tubade maksumus 250 krooni. Nimetatud informatsioon on juurde kirjutatud peale kostja poolt kliendikaardi allkirjastamist. Külalistemajja saabus 31. detsembril 2005 kella 17.00 ja 19.00 vahel vaid 29 inimest. Kostja väitel ilmnesid peale inimeste majutamist mõnedes tubades puudused – toa temperatuur ei olnud piisav, puudus valgustus vannitoas ning puudus kuum vesi. Hageja esindajat teavitati olukorrast. Juhataja kõrvaldas puuduseid vastavalt võimalustele, kuid osa jäi siiski kõrvaldamata ja mõned külalised tundsid end seetõttu ebamugavalt. Kostja väitel lülitati 31. detsembril 2005 kella 19.00 ja 20.00 vahel külalistemajast elekter välja. Tund aega hiljem lülitati elekter sisse tagasi. Kostja arvates oli tegemist külalistemaja sisese rikkega, sest OÜ J. dispetšeriteenuste andmetel P.PPK. alajaamas, mis varustab külalistemaja elektriga, 31. detsembril 2005 katkestust ei fikseeritud. Osa külalistest (10 inimest) avaldasid 01. jaanuaril 2006 rahulolematust majutustingimuste osas ja lahkusid 12.00 ja 13.00 vahel külalistemajast. Kostja väitel maksid kostja ja tema külalised külalistemajas viibimise teise päeva eest. Kostja selgitab, et 01. jaanuari 2006 õhtul pöördus hageja esindaja kostja poole palvega tasuda tubade kasutamise teise päeva eest, kuna tal endal oli raske külalistega vestelda. Kostja arvestas, et esimesel päeval moodustas tubade kasutamise tasu 29 inimeselt 7250 krooni ja teisel päeval 19 inimeselt 4750 krooni. Arvestades eelnevalt tasutud ettemaksu, pakkus kostja hageja esindajale teisel päeval kasutatud tubade eest 4500 krooni. Hageja esindaja hakkas nõudma, et kostja maksaks 7500 krooni. Kostja ja hageja esindaja vahel tekkis arusaamatus suhtlemiskeele pärast. Kostja kogus külalistemajja jäänud 19 inimeselt raha kokku 4750 krooni, millest 4500 andis kostja hageja esindajale üle. Kostja küsis ka hageja esindajalt arvet raha maksmise kohta. Hageja esindaja võttis raha vastu, kuid keeldus arvet väljastamast enne kui on tasutud täiendav summa 3000 krooni. Kostja väitel ei viibinud ta koos külalistega külalistemajas kuni 02. jaanuari 2006 õhtupoolikuni. Kostja selgitab, et toad vabastati 02. jaanuari 2006 hommikul enne kella 12.00, nagu seda nõuavad sisekorraeeskirjad. Kostja külalised kogunesid külalistemaja fuajeesse. Hageja esindaja nõudis neilt 3000 krooni tasumist. Kostja ja ta külalised hageja esindajale nõutavat summat ei maksnud, kuna leidsid, et selle nõudmine ei ole põhjendatud. Pärast kauakestvaid vaidlusi lahkuti kell 12.30 külalistemajast. Kell 12.32 tehti politseile väljakutse selle kohta, et külalistemaja kliendid keelduvad maksmast neile osutatud teenuste eest. Politseipatrull peatas viimase külastajate auto ja pidas kinni kolmanda isiku, kes toimetati politseijaoskonda. Kostja ja ülejäänud külalised olid selleks ajaks juba ära sõitnud. Politsei juhtum oli lahendatud kell 13.15. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jaotada vastavalt seadusele. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: Jõhvi politseiosakonna vastus teabenõudele (t.l.-31). Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning selgitab, et külalistemajas ürituste korraldamiseks üüritakse tube välja minimaalse külaliste hulgaga kolmkümmend inimest. Kui grupis on vähem kui kolmkümmend inimest, tuleb ikkagi tasuda kolmekümnele inimesele osutatud teenuste eest. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tubade üürimise kokkulepe kolmekümne inimese majutamiseks perioodil 31. detsember 2005 kuni 02. jaanuari 2006 hommik kuni kella 12.00-ni. Majutustasu oli 3(9)

250 krooni inimese kohta ja kokku moodustas majutustasu 15 000 krooni. Kostja tasus pool sellest summast ettemaksuna. Hageja leiab, et antud juhul ei oma tähendust grupi koosseisus olnud külastajate tegelik arv, kuna külalistemaja on oma tegevuses planeerinud majutada kolmkümmend inimest. Kui keegi soovis varem lahkuda, oli see külastaja vaba tahe ning see ei mõjuta kostja ja hageja vahelist kokkulepet. Oluline on, et lepingu tingimustes oli kokkulepe kolmekümne inimese majutamiseks kaheks päevaks. Kostja pangaülekandel on ka märgitud, et tasutud on pool summast. Kliendikaardi täitmise osas teatab hageja, et see täideti kostja saabumisel ning kostja kirjutas sellele alla. Puudus vajadus millegi juurde kirjutamiseks. Hageja väitel ei vasta kostja pretensioonid tubades olnud puuduste kohta tegelikkusele. Kostja ei ole varem neid pretensioone hagejale esitanud ja need asjaolud selgusid alles kohtumenetluses. Hageja võtab omaks, et külalistemajas oli elektrikatkestus, kuid selle põhjustasid külastajad. Kuigi tubade õhutemperatuur oli 22 kraadi, soovisid külalised seda tõsta ning tõid selleks tubadesse elektriradiaatorid, mille tõttu tekkis elektrisüsteemi ülekoormus ja see põhjustas elektrikatkestuse. Hageja leiab, et kostja peab täitma lepingut ning tasuma tubade eest vastavalt kokkuleppele. Hageja väitel kostja mingit muud raha, peale pangaülekandega makstud summa, hagejale ei maksnud. Hageja väitel külalistemaja kodukorra kohaselt lõpeb tubade kasutamine kell 12.00 päeval. Kostja ja tema külalised olid informeeritud kirjalikult ja ka suuliselt, et ruumid tuleb vabastada hiljemalt kella 12.00-ks päeval 02. jaanuaril 2006. Ruumide vabastamata jätmisel tuleb kostjal tasuda veel ühe päeva teenustasu 7500 krooni ning seejärel on kostjal ja tema külalistel õigus kasutada tube kuni 03. jaanuari 2006 kella 12.00-ni. Kas nad sealjuures tube ka faktiliselt kasutavad, on nende enda valik. Hageja korra kohaselt loetakse toad broneerituks veel üheks ööpäevaks. Kuna kostja ka ise tunnistab, et lahkus 12.30, tuleb tal maksta veel ühe ööpäeva teenustasu. Hageja palub hagi rahuldada. Kolmanda isiku kaasamine Viru Maakohtu 27. veebruari 2007 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagi nõude juurde, kostja hagi ei tunnista. Kolmas isik kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga kokkuleppe, et kostja broneerib külalistemajas H.H. toad alates

jaanuarini 2006, so kaheks päevaks. Teiste külaliste majutuse osas teatati, et nemad avaldavad soovi külalistemajja saabumisel. Hageja esindaja tegi ettepaneku tasuda ettemaksu 7500 krooni lähtudes arvestusest, et 30 inimest kaheks päevaks maksab 15 000 krooni ja ettemaksuks tuleks tasuda pool sellest summast. Kostja ja kaaslased arutasid omavahel pakkumist ja nõustusid ettemaksu tasumisega nimetatud suuruses. Kostja tasus 07. novembril 2005 oma pangakontolt hageja esindaja isiklikule pangakontole 7500 krooni ettemaksuks. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud külalistemaja üürileping 31. detsembrist 2005 kuni 02. jaanuari 2006 hommikuni. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 4, elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele. Kohus tuvastas, et hageja tegutses üürilepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses. Kostja puhul oli tegemist tarbijaga. Hageja andis kostjale üürile ruumid külalistemajas ning seega käesoleval juhul ei kohaldu elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatu. Kostja on tasunud 07. novembril 2005 ettemaksuks pool nõutavast summast 7500 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja tasus 7500 krooni oma pangakontolt ning et külalistemaja juhataja J.M.E.K. isiklikule pangakontole tasutud 7500 krooni loetakse tasutuks hagejale. Vastavalt VÕS § 271, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus jõuab järeldusele, et pooled vaidlevad selle üle, kas külalistemaja kahe päeva üüri suuruseks lepiti kokku 15 000 krooni või et üüri lõplikus suuruses kokkulepet ei sõlmitud ning see tuli täpsustada külaliste saabumisel. Üürilepingu tõlgendamine Lepingu sisu väljaselgitamiseks tuleb juhinduda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 ja lg 4 kohaselt, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna poolte tegelikku tahet kindlaks teha ei saa, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, so tuleb kasutada lepingu objektiivset tõlgendamist. VÕS § 29 lg 5 p-de 1-6 kohaselt, lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingu objektiivsel tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

5(9)

Kohus leiab, et mõistliku isiku seisukohalt võttes ei saanud sõlmida külalistemaja üürimiseks lepingut tingimustel, et pooled määravad üüri suuruse alles üürilepingu lõppemisel ning seda vastavalt kohale tulnud külaliste arvule. Tegemist oli üürilepinguga, mis sõlmiti 30 inimese majutamiseks külalistemajja kaheks päevaks. Lepingu täitmiseks peab hageja kindlustama vabade ja korrastatud tubade olemasolu eeldatava 30 inimese jaoks, kusjuures ei saa ta nendesse tubadesse majutada teisi külastajaid. Kui peale külaliste saabumist peaks selguma, et kohale tuli vähem inimesi kui algselt eeldati, kannab hageja otsest kahju väljaüürimata tubade näol. Et lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning hoiduma teineteist kahjustavast tegevusest, ei saa mõistliku isiku seisukohalt lähtuvalt eeldada, et leping oleks sõlmitud üht lepingupoolt kahjustava tingimusega. Kohus lähtub lepingu tõlgendamisel ka hageja selgitusest, mis viitab tavale külalistemaja väljaüürimisel. Hageja selgituse kohaselt (t.l.-34) üüritakse külalistemajas ürituste korraldamiseks tube välja minimaalse külaliste hulgaga kolmkümmend inimest. Kui grupis on vähem kui kolmkümmend inimest, tuleb ikkagi tasuda kolmekümnele inimesele osutatud teenuste eest. Poolte käitumisest peale lepingu sõlmimist võib järeldada, et kostja nõustus hageja nimetatud üürisummaga 15 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu 7500 krooni, mis moodustab poole 30 inimese majutamiseks nõutud üürist. Kostja on pangakontolt ülekande tegemisel selgituseks märkinud, „H.H. booking 31.12.2005 – 02.01.2005, 50% ettemaks“, tõlkes – „H.H. ettetellimine 31.12.2005 – 02.01.2005, 50% ettemaks“ (t.l.-113). Seega on kostja algselt nõustunud, et 30 inimese majutamisel külalistemajas „H.H.“ tuleb tasuda üüri 15 000 krooni. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tingimusi tuleb mõistliku isiku seisukohalt tõlgendada selliselt, et hageja üüris kostjale külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks 31. detsembrist 2005 kuni 02. jaanuari 2006 hommikuni ning kostja kohustus, olenemata külaliste arvust, tasuma 30 inimese majutamise eest üüri 15 000 krooni. Üüri tasumine Kokkuleppe kohaselt moodustas tubade üür 15 000 krooni. Kostja oli tasunud ettemaksu poole üüri ulatuses ehk 7500 krooni. Lähtuvalt VÕS § 294, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. Kostja väitel tasus ta 02. jaanuaril 2006 ehk üürilepingu lõppemisel hageja esindajale veel 4500 krooni. Hageja on esitanud vastuväite, et kostja mingit muud raha, peale pangaülekandega makstud summa, hagejale maksnud ei ole. Kohus nõustub hageja väitega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale 4500 krooni. Kohtule on esitatud vaid tõend kostja poolt hagejale 7500 krooni ettemaksu tasumise kohta 07. novembril 2005 (t.l.-113). Muid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale tubade üüri katteks raha maksnud, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kostja on kokkulepitud üüritasust 15 000 krooni maksnud hagejale 7500 krooni ning 7500 krooni on tasumata.

6(9)

Kostja on esitanud vastuväite, et perioodil 31. detsember 2005 kuni 03. jaanuar 2006 ei viibinud külalistemajas 30 inimest. Külalistemajja saabus 31. detsembril 2005 vaid 29 inimest ning nendest 10 lahkusid 01. jaanuaril 2006 kella 12.00 ja 13.00 vahel. Hageja on seisukohal, et peab kostja tasuma kogu üürilepinguga kokkulepitud summa vaatamata sellele, et osa külalisi lahkus varem. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja peab tasuma üüri kogu kokkulepitud aja eest. VÕS § 296 lg 3 kohaselt, üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tubade üürimise kokkulepe kolmekümne inimese majutamiseks perioodil 31. detsember 2005 kuni 02. jaanuar 2006. Asjaolu, et kostja ei kasutanud kõiki üüritud ruume, kuna osa külalisi lahkus omal soovil külalistemajast enne üürilepingu lõppu, ei vabasta kostjat üüri tasumise kohustusest, kuna ta ei kasutanud üüritud ruume temast endast oleneval põhjusel. Üüritud ruumide puudused Kostja väitel olid üüritud ruumid puudustega – toa temperatuur ei olnud piisav, puudus valgustus vannitoas ning puudus kuum vesi. Hageja esindajat teavitati olukorrast. Juhataja kõrvaldas puuduseid vastavalt võimalustele, kuid osa jäi siiski kõrvaldamata. Kostja väitel lülitati 31. detsembril 2005 kella 19.00 ja 20.00 vahel külalistemajast ka elekter välja ning alles tund aega hiljem lülitati elekter sisse tagasi. Osa külalistest (10 inimest) avaldasid 01. jaanuaril 2006 rahulolematust majutustingimuste osas ja lahkusid 12.00 ja 13.00 vahel külalistemajast. Hageja väitel ei vasta kostja pretensioonid tubades olnud puuduste kohta tegelikkusele. Kostja ei ole varem neid pretensioone hagejale esitanud ja need asjaolud selgusid alles kohtumenetluses. Hageja võtab omaks, et külalistemajas oli elektrikatkestus, kuid selle põhjustasid külastajad. Kohus leiab, et kostja väited üüritud asja puuduste kohta ei ole põhjendatud. Vastavalt VÕS § 277 lg 2, kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Lähtuvalt VÕS § 278 p-de 1-5, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, alandada üüri või hoiustada üüri. Kostja väitest selgub, et tubades esinevad puudused selgusid kohe peale külaliste majutamist. Külalised saabusid 31. detsembril 2005 kella 17.00 ja 19.00 vahel. Osa puudustest likvideeriti koheselt. Elektrikatkestus toimus 31. detsembril 2005 kella 19.00 ja 20.00 vahel. Vaatamata tubades esinevatele puudustele ja elektrikatkestusele asusid külalised tubadesse sisse ja ei lahkunud sealt enne 01. jaanuari 2006 lõunat. Kohus jõuab järeldusele, et kostja sai tubades esinevatest puudustes teada juba 31. detsembril 2006 ehk tubade vastuvõtmisel, kuid sellele vaatamata võttis toad vastu ning külalised kasutasid neid kuni järgmise päeva lõunani. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe üürilepingust taganemise või muude õiguskaitsevahendite kasutamise kohta. Kohus leiab, et kostja 7(9)

on kaotanud õiguse üürilepingust taganemiseks või ka teiste VÕS § 278 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja teadis tubade üleandmisel, et tubades esinevad puudused, kuid sellele vaatamata võttis toad vastu ning ei teatanud sealjuures hagejale, et kostjale jääb õigus puuduste tõttu üürilepingust taganeda või kasutada muid seadusega üürnikule ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Samuti ei ole kostja kohtule konkreetselt teatanud, millist õiguskaitsevahendit ta peab vajalikuks hageja suhtes rakendada ning kuidas see peaks mõjutama hagi lahendamist. Üür kolmanda päeva eest Hageja väitel kasutas kostja üüritud ruume ka kolmandal päeval ehk 02. jaanuaril 2006 peale kella

jaanuari 2006 eest ja seega ka nõuda üürilepinguga kindlaksmääratud tasu ületava 7500 krooni tasumist. Hageja nõue Kohus jõudis järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks perioodil 31. detsember 2005 kuni 02. jaanuar 2006, so kaheks ööpäevaks. Kostja kohustus hagejale tasuma üüri kokku 15 000 krooni. Hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt 15 000 krooni, millest 7500 krooni moodustab üürilepingust tulenev võlgnevus ja 7500 krooni tasu ruumide kasutamise eest järgmisel päeval peale ruumide üürimiseks kokku lepitud tähtaja möödumist. Vastavalt VÕS § 271, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus tuvastas, et hageja on üürilepingust tuleneva kohustuse täitnud. Hageja andis kostja kasutusse külalistemaja toad 30 inimese majutamiseks perioodil 31. detsember 2005 kuni 02. jaanuar 2006. Kostja on üüri tasumise kohustuse täitnud osaliselt. Kostja tasus 07. novembril 2005 hagejale üürilepinguga kokku lepitud summa osas ettemaksuks 7500 krooni. Ülejäänud 7500 krooni on tasumata. Üürileping lõppes 02. jaanuaril 2006 ja kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks alust kohustuse täitmisest keelduda. Kohus ei tuvastanud hageja õigust nõuda täiendava üüri tasumist 03. jaanuari 2006 eest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üür 7500 krooni. Täiendava 7500 krooni üüri tasumise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hagi oli esitatud 15 000 krooni väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis hageja kasuks kostjalt välja 7500 krooni, so pool hagisummast. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel. Vastavalt TsMS § 167 lg 1 ja lg 2, iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.