Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

OK ja JA esitasid Viimsi Vallavalitsuse ja SA SRP vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks SA RP asutaja Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005.a otsus (korraldus nr 660) sihtasutuse nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ja uute liikmete nimetamiseks. Hagiavalduse kohaselt asutas Viimsi Vallavolikogu (s.t Viimsi vald) 09.04.2002.a otsusega nr 63 SA RP eesmärgiga rajada RP ja korraldada puhkekeskuse tegevus. Nõukogu liikmeks nimetati ka J A . OK nimetati nõukogu liikmeks 22.05.2005.a.

Viimsi Vallavalitsus kutsus 06.12.2005.a otsusega (korraldus nr 660) tagasi SA RP nõukogu täies koosseisus ja nimetas nõukogu uue koosseisu. Nõukogu liikmete kohalt kutsuti tagasi OK, JA, A S ja R T . Nõukogu uuteks liikmeteks nimetati H O , E L , T K ja R T . Nimetatud otsus on vastuolus sihtasutuste seaduse ja sihtasutuse põhikirjaga. Otsus on tehtud kohaliku omavalituse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 3, sihtasutuste seaduse (SAS) § 27 ja põhikirja p 3.2.5 alusel. Korralduses ühtegi lisaselgitust või viidet ei ole. Põhikirja p 3.2.5 kohaselt on asutajal õigus nõukogu liige tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse nõukogu liikme poolt tahtliku kahju tekitamist sihtasutusele või nõukogu liikme kriminaalkorras karistamist tahtliku kuriteo eest. Kummagi aluse olemasolu vaidlustatud otsusest ei nähtu. Senine nõukogu töö on olnud seaduslik, asutaja poolt aktsepteeritud ning asutaja ei ole teinud nõukogu liikmetele varem etteheiteid. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks on oluline nõukogu poolne arendustegevuse kavandamine ja puhkekeskuse projekti ellu viimine. Sihtasutuse eesmärk ei ole täidetud, kui nõukogu liikmeid saab sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Kuna kõik uued nõukogu liikmed on 29.11.2005.a ametisse asunud abivallavanemad, on vaidlustatud otsus vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 toodud hea usu põhimõttega. Vallavanem on edastanud avalikkusele endiste nõukogu liikmete kohta halvustavaid väljendeid, millega rikkus hagejate isiklikke õiguseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 järgi. Hagejad leiavad, et vallavalitsus on rikkunud järgnevaid haldusmenetluse põhimõtteid:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Viimsi vallavalitsus vaidles hagiavalduse vastu. Kostja leidis, et Viimsi vallavalitsus ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, ta ei saa olla õigussuhte pooleks ega kostjaks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. SA SRP vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna sihtasutuse vastu ei ole esitatud ühtegi nõuet. Kostja vastuväidete kohaselt kuulus Viimsi vallale Harju maakonnas Viimsi vallas XXX külas asuv kinnistu R II suurusega 160,02 ha. Maaüksus oli vastavalt üldplaneeringule mõeldud elanikkonnale puhkealaks ning sellele kehtestati vallavolikogu 13.02.2001.a otsusega tervisekeskuse maa-ala detailplaneering. Puhkekeskuse väljaarendamiseks asutas Viimsi vallavolikogu 09.04.2002.a otsusega nr 63 sihtasutuse RP. Vald andis sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle kinnistu R II hariliku väärtusega 3 977 971 krooni. Sihtasutuse eesmärgiks oli puhkekeskuse rajamine ja edaspidine töö korraldamine, sihtasutus pidi haldama tema omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. Sihtasutus kanti registrisse 22.11.2002.a. 16.10.2005.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel selgus, et sihtasutus ei ole täitnud asutamisel temale püstitatud eesmärke. Sihtasutus sõlmis 23.11.2005.a AS-iga V G ja R J - ja S J hoonestusõiguse seadmise lepingu, ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Nende lepingutega andis sihtasutus talle antud 160,02 hektarist maast veel tema käsutuses oleva 125,8 ha maad teistele isikutele 72 aastaks hoonestamiseks. Ülejäänud maad on eelneval kokkuleppel antud riigi omandisse. Hoonestusõiguse lepingu p 2.2.1.3 oli kokku lepitud, et hoonestajal on õigus koormata hoonestusõigus hüpoteegi, servituutide või muu asjaõigusega ilma kinnistu omaniku

nõusolekuta. Hoonestusõiguse lepingu kohaselt kohustuvad hoonestajad rajama kolme aasta jooksul 2,5 km valgustatud suusaradasid ning vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende aastaringselt hoolduse ning võimaldama mistahes isikutel rajatiste tasuta kasutamise. Ei olnud kokku lepitud, millal algab kokkulepitud kolmeaastane hoonestamiseks kohustav tähtaeg. Hoonestajad kohustusid rajama täismõõtmetes golfiväljaku koos klubihoonega ning teenindamiseks vajalikud ehitised ja rajatised vastavalt detailplaneeringule kolme aasta jooksul ehitusloa väljastamisest. Samas ei näe detailplaneering ja sihtasutuse moodustamise kontseptsioon ette golfiväljaku rajamist. Kuni golfiväljakule kasutusloa andmiseni tasutakse hoonestusõiguse tasu 2% ja edaspidi 4% maa maksustamise hinnast. Kui golfiväljakuid ei rajata, on tasu 3772 krooni aastas. Seega sõlmis sihtasutus lepinguid, millega välistas sihtasutusele pandud eesmärkide täitmise. Hoonestusõiguse seadmisega võeti sihtasutuselt võimalus täita temale pandud eesmärke ning osutada elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid. Sihtasutusele oli tahtlikult tekitatud varaline kahju. Sihtasutuse juhatuse liikme sõlmitud tehingud läksid vastuollu valla soovide ning eesmärkidega. Vallavolikogu liikmed edastasid enne tehingut Notarite Kojale informatsiooni tehingu ebaseaduslikkusest. Vallavalitsus edastas 10.11.2005.a notar E R elektronpostiga teate selle kohta, et vallavalitsus otsustas mitte algatada detailplaneeringut golfiradade ehitamiseks. 28.10.2005.a avaldati Eesti Päevalehes reportaaž, milles kajastati kahtlusi tulevase tehingu kohta ning väljendati võimule tuleva koalitsiooni suhtumist sellesse. 05.11.2005.a ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus avalikkust teavitati puhkekeskusega seotud kahtlustest. Seega teadsid nõukogu liikmed valla kui asutaja vastuseisust tehingule. Sellest hoolimata ei sekkunud sihtasutuse nõukogu toimuvasse ega tundnud huvi sihtasutuse juhatuse liikme H K tegevuse vastu. H K oli samaaegselt ka R J - ja S juhatuse liige. Nõukogu oli põhikirja kohaselt kohustatud teostama juhatuse liikmete tegevuse üle järelevalvet ega saa ennast õigustada teadmatusega. 18.10.2005.a toimus sihtasutuse nõukogu koosolek, kus oli arutusel sihtasutuse omandis oleva maa-ala väljaarendamine golfikeskuseks ning hoonestusõigusega seotud asjaolud. Kostja leiab, et nõukogu liikmete tegevusetus sihtasutuse töö korraldamisel ja juhatuse tegevuse kontrollimisel on põhjustanud sihtasutusele varalise kahju ning muutnud mõttetuks sihtasutuse loomise. Vallavalitsus võttis 06.12.2005.a vastu korralduse nr 660, millega kutsus tagasi sihtasutuse nõukogu liikmed ning nimetas uued. Nõukogu kutsuti tagasi, kuna 23.11.2005.a sõlmitud tehinguga tekitati sihtasutusele kahju. Sihtasutuse uus nõukogu kutsus 07.12.2005.a otsusega tagasi juhatuse liikme H K ning nimetas uueks juhatuse liikmeks M O . Sama otsusega otsustati sihtasutuse tegevuse lõpetamine ning kohustati juhatust seda korraldama. Viimsi vald esitas 13.01.2006.a Harju Maakohtule hagi SA R P , AS V G ja R J - ja S J vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistukannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. 19.03.2007.a kinnistu tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepinguga võõrandas sihtasutus R II kinnistu vallale. Maa hinnaks leppisid pooled kokku 400 000 000 krooni.

Kuna vallavalitsuse korraldus on kontrollitav tsiviilõiguslike põhimõtete alusel, ei pea see sisaldama otsuse vastuvõtmise põhjendusi. Sihtasutuse nõukogu liikmete määramisel ei teostanud vald avalikõiguslikku suhet ning vaidlustatud otsusele ei laiene haldusmenetluse seaduses haldusaktide kohta sätestatu. Kostjale on arusaamatu, mil moel on vallavalitsuse liikmete määramine sihtasutuse nõukogusse korruptsioonivastane tegu. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas sihtasutuse põhikirja ja valla tegevust reguleeriva seadusandlusega. Viimsi vallal ei ole samaväärseid maatükke. Viimsi ei saanud hoonestusõiguse tõttu osaleda konkursil „Väike Eesti teemapark“, mis avardaks inimeste puhkevõimalusi ja tooks majanduslikku kasu.

HAGEJATE VASTUVÄITED KOSTJA SEISUKOHTADELE

Hagejad leidsid, et kostja on pärast nõukogu liikmete vabastamist asunud otsima nõukogu vabastamise põhjuseid ja motiive. Sihtasutuse eesmärgiks on puhkekeskuse rajamine ja korraldamine. Nimetatud eesmärk teenivad ka suusa- ja jooksuradade ja golfiväljakute rajamine. Puhkekeskuse poolt küsitud hoonestusõiguse seadmise hind ei olnud madal. Analoogselt on hoonestusõiguse ruutmeetrite hind kujundatud ka Tallinna linnas ja Pärnu lähedal asuvatel golfiväljakutel hoonestusõiguse seadmisel. Viimsi vald ei ole oma väidetavat kahju põhjendanud. Kostja seisukohad on vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega. Kahjulikud tagajärjed peavad olema põhjuslikus seoses kahju tekitaja käitumisega. Kohustuse rikkumise korral on vaja tuvastada, milliseid huve antud kohustus kaitsma pidi ehk millise kahju ärahoidmine oli antud kohustuse eesmärgiks. Hagejad käitusid nõukogu liikmetena eesmärgipäraselt ja lähtudes valla elanike ja sihtasutuse huvist. Nõukogu majandas vara heaperemehelikult ja hoolitses selle säilimise ja väärtuse kasvu eest. Käesoleval ajal on maa-ala kasutamine valla elanikele tasuta. Tagasikutsumise põhjuseks oli asjaolu, et nõukogu liikmed ei olnud valla jaoks poliitiliselt meelepärased. Eelmise ning järgmise nõukogu koosseisu kuulub ka R T , kellele ei tehtud mingeid etteheiteid. R T kuulub ka 2005.a sügisel ametisse astunud vallavalitsuse koosseisu. Ei ole võimalik heita ühtedele nõukogu liikmetele ette valla huvide arvestamata jätmist ning jätta etteheide esitamata teistele nõukogu liikmetele. 19.03.2007.a lepingus leppisid pooled meelevaldselt kokku vara hinnas 400 000 000 krooni, notari tasu tasuti palju väiksemalt summalt ning tegelikult sai vald maatüki tasuta. Konkursil „Väike Eesti teemapark“ osalemise avaldus tuli saata 04.05.2007.a, s.t poolteist aastat pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Vallavalitsuse võimalik rahaline kasum tulevikus ei ole antud asjas oluline. Harju Maakohtu 23.05.2007.a kohtuotsusega mõisteti H K õigeks. Otsusest nähtuvalt puudusid H K käitumises korruptiivse teo tunnused.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluslikud küsimused Kostja Viimsi vallavalitsus on leidnud, et kuna Viimsi vallavalitsus ei saa kostja olla, Viimsi valda ei ole kostjaks märgitud ning sihtasutuse vastu ei ole ühtegi nõuet esitatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 08.05.2001.a otsusest nr 3-2-1-52-01 tuleb kostjaks lugeda Viimsi vallavalitsuse asemel Viimsi vald. Riigikohus leidis nimetatud otsuses, et KOKS § 2 lg 1 järgi on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - vald või linn. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. Järelikult loeb kohus hagiavalduse esitatuks Viimsi valla vastu, keda esindab kohtumenetluses volikogu poolt moodustatud täitevorgan ehk vallavalitsus. Kohus on seda pooltele selgitanud ka kohtuistungil. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Hagejad on õigesti kostjateks märkinud ka SA R Puhkekeskus. Mittevaieldavad asjaolud Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Viimsi vald asutas 29.04.2002.a SA R P , kinnitas põhikirja ning nimetas nõukogu liikmed. Nõukogu liikmeks nimetati ka JA(tl 13-19). Viimsi vallavalitsus kutsus 06.12.2005.a korraldusega nr 660 tagasi SA RP nõukogu, muuhulgas ka nõukogu liikmed JA ja OK ning nimetas uued nõukogu liikmed (tl 10). Vaidlustatud korralduses on viidatud KOKS § 35 lg 3, SAS § 27 ja SA SRP põhikirja p-le 3.2.5. Sihtasutuse nõukogu otsustas 07.12.2005.a koosolekul lõpetada sihtasutus (tl 91-92). Sihtasutus on likvideerimisel, likvideerijaks on määratud M O (tl 120-121). SA RP ja Viimsi vald sõlmisid 19.03.2007.a kinnistu tasuta võõrandamise

lepingu ja asjaõiguslepingu, millega sihtasutus andis maaüksuse tasuta valla omandisse (tl 138147). Vaidlustatud otsuse kehtivus TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KOKS § 35 lg 3 sätestab, et sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Seega tulenevad KOKS § 35 lg 3 vallavalitsuse volitused nimetada ametisse nõukogu liikmeid ja teostada neid asutaja õiguseid, mida ei pea teostama vallavolikogu (s.h ka õigust nõukogu liikmeid tagasi kutsuda). SAS § 27 kohaselt sätestatakse sihtasutuse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord põhikirjas. SA SRP põhikirja p 3.2.5. kohaselt otsustab nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvateks põhjusteks loetakse nõukogu liikme poolt tahtliku kahju tekitamist sihtasutusele või nõukogu liikme kriminaalkorras karistamist tahtliku kuriteo eest. Kostja Viimsi vald ei ole viidanud hagejate karistamisele kriminaalkorras. Kostja leidis, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele tahtlikult kahju 23.11.2005.a sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 125.80 ha 1⁄2 suuruses mõttelises osas AS V G ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas R J - ja S J kasuks hoonestusõigusega tähtajaga 72 aastat. Hoonestajad kohustusid rajama 3 aasta jooksul hoonestusõiguse alale vähemalt 2,5 km valgustatud suusaradasid, vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende hoolduse ning võimaldama kõigile isikutele rajatiste tasuta kasutamise. Hoonestajad kohustusid 3 aasta jooksul rajama täismõõtmetes golfiväljaku koosklubihoonega ning teenindamiseks vajalikud ehitised ja rajatised. Pooled leppisid kokku, et hoonestajatel on kinnistu ostueesõigus (tl 75-84). Nõukogu liikmete tagasikutsumiseks peavad kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.5. kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik. Kohus leiab, et kostja ei ole sihtasutusele kahju tekitamist tõendanud. Kostja on üha kahjuna välja toonud asjaolu, et kuni golfiväljakute rajamiseni on tasu 3772 krooni aastas. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ebamõistlikult väikese tasuga. 23.11.2005.a sõlmitud lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast aastas. Alates golfiväljakule kasutusloa väljastamisest kohustus hoonestaja tasuma sihtasutusele 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et hoonestusõiguse tasu peaks olema oluliselt suurem kui 2% või 4% maa maksustamishinnast aastas. Hagejad on hoonestusõiguse tasu kohta esitanud Tallinna linnavolikogu 02.06.2005.a määruse nr 28 § 35 lg 4, mille kohaselt kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtosttarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (tl 196-197). Seega on hagejad tõendanud, et samasugust hoonestusõiguse tasu kasutatakse ka muudes omavalitsustes. Sihtasutusele kahju tekkimine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud „Väike Eesti teemapark“ konkursi materjalidega (tl 149-191). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Samas leiab kohus, et vallal tulevikus mingi arvestusliku kasumi tekkimata jäämine ei ole samastatav sihtasutusele tekitatud kahjuga. Kostja ei ole näidanud, et sihtasutus loodi kasumi teenimiseks. Ainuüksi konkursi välja kuulutamine ei

tõenda, et vajaliku pindala olemasolul oleks Viimsi vald nimetatud konkursi võitnud. Samuti ei ole tõendatud, et ainuke maa-ala, millega Viimsi vald oleks saanud nimetatud konkursil osaleda, oli seotud hoonestusõiguse lepingutega ning hoonestajad polnud nõus hoonestatavast maast 44 ha eraldamisega konkureerimiseks. Teise tekkinud kahjuna on kostja välja toonud, et 23.11.2005.a sõlmitud lepingu tõttu ei ole sihtasutusel võimalik täita oma eesmärke ja ülesandeid. Põhikirja p 2.1 kohaselt on sihtasutuse eesmärk SRP rajamine ja edaspidine töö korraldamine. Eesmärgi täitmiseks haldab sihtasutus omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. P 2.2.1. kohaselt suunab sihtasutus varade võõrandamisest või tasu eest kasutusse andmisest ja muude eraldiste arvel saadud rahalised vahendid SRP rajamiseks. Seega oli põhikirjas ühe sihtasutuse tegevuse võimalusena ette nähtud ka varade tasu eest kasutusse andmine. Kostja ei ole osundanud, et sihtasutusel oli peale vallalt saadud maa-ala veel mingeid varasid, mida tasu eest kasutusse anda. Maa-ala anti kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks, mis ei ole vastuolus ka põhikirja p 2.1 toodud eesmärkidega. Kahju tekitamist ei tõenda Viimsi valla hagiavaldus tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistuskannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks (tl 105-108). Asjaolu, et praegune vallavalitsus ei soovi vaidlusalusel maa-alal näha golfikeskust ei tähenda, et lepingu sõlmine oli vastolus sihtasutuse eesmärkide ja ülesannetega. Vandeadvokaat Arumäe saatis 28.10.2005.a Raul Palmarule kirja, milles palus notaritele teada, et reformierakonna poliitikud ei kuulu uude vallavalitsusse ning vaidlusalusele kinnistule hoonestusõiguse seadmisel tuleb kontrollida heausksust ning vastuolu avalike huvidega (tl 85-88). R maaüksuse kohta avaldati Eesti Päevalehes 21.10.2005.a ja 01.11.2005.a artiklid (tl 93, 94). Artiklitest nähtuvalt pidas vallavanem golfikeskuse rajamist mõeldavaks. Viimsi vallasekretär teatas 10.11.2005. a notarile, et vallavalitsus otsustas mitte algatada detailplaneeringut golfiradade ehitamiseks (tl 89-90). Seega ei ole kostja tõendanud, et vallavalitsus (s.t võimul olev vallavalitsus) oleks teatanud otseselt nõukogu liikmetele, et ei kiida hoonestusõiguse seadmist heaks ega pea seda kooskõlas olevaks sihtasutuse eesmärkidega. Võimaliku tulevase vallavalitsuse liikme poolt kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei saa tekitada sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud sihtasutusele kahju tekitamist. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei analüüsi kohus teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eelduseid (kahju tekitamine nõukogu liikmete tegevusega ning tegevuse tahtlikkus). Viimsi vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning sihtasutuse põhikirjaga. Kohus saab tunnistada kehtetuks vaid vaidlustatud korralduse selles osa, mis rikub hagejate õiguseid. Vaidlustatud korralduse p 1.1 kutsuti tagasi SA RP nõukogu liige JA ja p 1.2 nõukogu liige OK. Vaidlustatud korralduse p 3 kohaselt tagasikutsutud nõukogu liikmete volitused lõppevad ja uue nõukogu koosseisu volitused algavad 06.12.2005.a. Kohus tunnistab TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks Viimsi vallavalitsuse 06.12.2005. a korraldus nr 660 punktid 1.1, 1.2 ja 3. Hagejate õiguseid ei riku teiste nõukogu liikmete tagasikutsumine ning hagejad ei saa selles osas korralduse kehtetuks tunnistamist nõuda. Samuti ei riku hagejate õiguseid nõukogusse lisaliikmete määramine, kuigi põhikiri sätestab nõukogu maksimaalse suurusena 5 liiget. Analüüsimata tõendid Hagejad on kohtule esitanud Harju Maakohtu 23.05.2007.a kohtuotsuse, millega tühistati politseijuhtivinspektori 08.06.2006.a otsus, millega H K karistati korruptsioonivastase seaduse § 263 alusel. Kohus lõpetas väärteoasja menetluse väärteo tunnuste puudumisel (tl 194-195). Seega on hagejad näidanud, et sihtasutuse esindajana 23.11.2005.a lepingu sõlminud H K teos ei olnud väärteo koosseisu. Kohus leiab, et nimetatud otsusega ei ole tõendatud kahju tekkimata jätmine, kuid hagejad ei saagi tõendada negatiivset asjaolu.

Kohus ei analüüsi Viimsi vallavanema A 12.12.2005.a kirja sihtasutuse nõukogule, milles soovis teavet golfiväljaku ja suusaradade rajamist käsitlenud koosoleku kohta (tl 95) ega M S , J A , R T , OK ja A S vastuseid (tl 96-104). Nimetatud järelepärimine ja vastused on esitatud pärast nõukogu liikmete tagasi kutsumist ega saa olla vaidlustatud korralduse tegemise aluseks. Kohus ei analüüsi hagejate viiteid, et kostja rikkus korraldust vastu võttes haldusmenetluse põhimõtteid. Kostja leidis õigesti, et Viimsi valla korraldus ei ole välja antud avalik-õiguslikus suhtes ning haldusmenetluse seadus ei kuulu kohaldamisele. Sihtasutuste seadus või põhikiri ei näe ette, et sihtasutuse asutajal on kohustus nõukogu liikmed enne nende tagasi kutsumist ära kuulata. Vallavalitsusel on õigus esitada korralduse tegemise motiivid ka kohtumenetluses. Kohus ei analüüsi kostja viiteid korruptsioonivastasele seadusele ja endiste nõukogu liikmete kohta halvustavate väljendite kasutamisele. Hagejad ei ole tõendanud, et sihtasutuse nõukogusse ei või kuuluda vallavalitsuse liikmed ning hagejad ei ole esitanud nõuet VÕS § 1047 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on tunnistanud kehtetuks hagejate poolt vaidlustatud korralduse osas, mis rikub hagejate õiguseid. Seega on otsus tehtud kostjate kahjuks ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hagejad võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.