Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ebaseaduslikkusest. Vallavalitsus edastas 10.11.2005 notar Evelyn Rootsile elektronpostiga teate selle kohta, et vallavalitsus otsustas mitte algatada detailplaneeringut golfiradade ehitamiseks. Nõukogu liikmed teadsid valla kui asutaja vastuseisust tehingule. Sellest hoolimata ei sekkunud nad sihtasutuse nõukogus toimuvasse ega tundnud huvi sihtasutuse juhatuse liikme Hurmas Kleemanni tegevuse vastu. Hurmas Kleemann oli samaaegselt ka Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi juhatuse liige. Nõukogu oli põhikirja kohaselt kohustatud teostama juhatuse liikmete tegevuse üle järelevalvet ega saa ennast õigustada teadmatusega. Nõukogu liikmete tegevusetus sihtasutuse töö korraldamisel ja juhatuse tegevuse kontrollimisel on põhjustanud sihtasutusele varalist kahju ning muutnud mõttetuks sihtasutuse loomise. Vallavalitsus võttis 06.12.2005 vastu korralduse nr 660, millega kutsus tagasi sihtasutuse nõukogu liikmed ning nimetas uued. Nõukogu kutsuti tagasi, kuna 23.11.2005 sõlmitud tehinguga tekitati sihtasutusele kahju. Sihtasutuse uus nõukogu kutsus 07.12.2005 otsusega tagasi juhatuse liikme Hurmas Kleemanni ning nimetas uueks juhatuse liikmeks Märt Osula. Sama otsusega otsustati sihtasutuse tegevuse lõpetamine ning kohustati juhatust seda korraldama. Viimsi vald esitas 13.01.2006 Harju Maakohtule hagi SA Rohuneeme Puhkekeskus, AS Viimsi Golf ja Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistukannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. 19.03.2007 kinnistu tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepinguga võõrandas sihtasutus Rohuneeme II kinnistu vallale. Kuna vallavalitsuse korraldus on kontrollitav tsiviilõiguslike põhimõtete alusel, ei pea see sisaldama otsuse vastuvõtmise põhjendusi. Sihtasutuse nõukogu liikmete määramisel ei teostanud vald avalik-õiguslikku suhet ning vaidlustatud otsusele ei laiene haldusmenetluse seaduses haldusaktide kohta sätestatu. On arusaamatu, mil moel on vallavalitsuse liikmete määramine sihtasutuse nõukogusse korruptsioonivastane tegu. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas sihtasutuse põhikirja ja valla tegevust reguleeriva seadusandlusega. Viimsi vallal ei ole samaväärseid maatükke. Viimsi ei saanud hoonestusõiguse tõttu osaleda konkursil „Väike-Eesti teemapark“, mis avardaks inimeste puhkevõimalusi ja tooks majanduslikku kasu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 korralduse nr 660 p-d 1.1, 1.2 ja 3. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda. SAS § 27 kohaselt sätestatakse sihtasutuse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord põhikirjas. SA Rohuneeme Puhkekeskuse põhikirja p 3.2.5 kohaselt otsustab nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvateks põhjusteks loetakse nõukogu liikme poolt tahtliku kahju tekitamist sihtasutusele või nõukogu liikme kriminaalkorras karistamist tahtliku kuriteo eest. Viimsi vald ei ole viidanud hagejate karistamisele kriminaalkorras. Kostja väitel tekitasid nõukogu liikmed sihtasutusele tahtlikult kahju 23.11.2005 tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 125,80 ha 1⁄2 suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega 72 aastaks. Nõukogu liikmete tagasikutsumiseks peavad kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.5 kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, et kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole sihtasutusele kahju tekitamist tõendanud. Kostja on ühe kahjuna välja toonud asjaolu, et kuni golfiväljakute rajamiseni on tasu 3 772 krooni aastas. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ebamõistlikult väikese tasuga. 23.11.2005 sõlmitud lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast aastas. Alates golfiväljakule kasutusloa väljastamisest kohustus hoonestaja tasuma sihtasutusele

4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et hoonestusõiguse tasu peaks olema oluliselt suurem kui 2% või 4% maa maksustamishinnast aastas. Hagejad on hoonestusõiguse tasu kohta esitanud Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määruse nr 28 § 35 lg 4, mille kohaselt kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast. Seega on hagejad tõendanud, et samasugust hoonestusõiguse tasu kasutatakse ka muudes omavalitsustes. Sihtasutusele kahju tekkimine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud „Väike-Eesti teemapark“ konkursi materjalidega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Samas leidis kohus, et vallal tulevikus mingi arvestusliku kasumi tekkimata jäämine ei ole samastatav sihtasutusele tekitatud kahjuga. Kostja ei ole näidanud, et sihtasutus loodi kasumi teenimiseks. Ainuüksi konkursi väljakuulutamine ei tõenda, et vajaliku pindala olemasolul oleks Viimsi vald nimetatud konkursi võitnud. Samuti ei ole tõendatud, et ainuke maa-ala, millega Viimsi vald oleks saanud nimetatud konkursil osaleda, oli seotud hoonestusõiguse lepingutega ning hoonestajad polnud nõus hoonestatavast maast 44 ha eraldamisega konkureerimiseks. Teise tekkinud kahjuna on kostja välja toonud, et 23.11.2005 sõlmitud lepingu tõttu ei ole sihtasutusel võimalik täita oma eesmärke ja ülesandeid. Põhikirjas oli ühe sihtasutuse tegevuse võimalusena ette nähtud ka varade tasu eest kasutusse andmine. Kostja ei ole osundanud, et sihtasutusel oli peale vallalt saadud maa-ala veel mingeid varasid, mida tasu eest kasutusse anda. Maa-ala anti kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks, mis ei ole vastuolus ka põhikirja p-s 2.1 toodud eesmärkidega. Kahju tekitamist ei tõenda Viimsi valla hagiavaldus tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistuskannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Asjaolu, et praegune vallavalitsus ei soovi vaidlusalusel maaalal näha golfikeskust, ei tähenda, et lepingu sõlmine oli vastolus sihtasutuse eesmärkide ja ülesannetega. Kostja ei ole tõendanud, et vallavalitsus (s.t võimul olev vallavalitsus) oleks nõukogu liikmetele otseselt teatanud, et ei kiida hoonestusõiguse seadmist heaks ega pea seda sihtasustuse eesmärkidega kooskõlas olevaks. Võimaliku tulevase vallavalitsuse liikme poolt kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei saa tekitada sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Seega ei ole kostja tõendanud sihtasutusele kahju tekitamist. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei analüüsinud kohus teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi (kahju tekitamine nõukogu liikmete tegevusega ning tegevuse tahtlikkus). Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning sihtasutuse põhikirjaga. Kohus saab tunnistada kehtetuks vaid vaidlustatud korralduse selle osa, mis rikub hagejate õigusi. Vaidlustatud korralduse p-des 1.1 ja 1.2 kutsuti tagasi SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmed Jaan Alver ja Olev Kuklase. Vaidlustatud korralduse p 3 kohaselt tagasikutsutud nõukogu liikmete volitused lõppevad ja uue nõukogu koosseisu volitused algavad 06.12.2005. Kohus tunnistas TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 korralduse nr 660 p-d 1.1, 1.2 ja 3. Hagejate õigusi ei riku teiste nõukogu liikmete tagasikutsumine ning hagejad ei saa selles osas korralduse kehtetuks tunnistamist nõuda. Samuti ei riku hagejate õigusi nõukogusse lisaliikmete määramine, kuigi põhikiri sätestab nõukogu maksimaalse suurusena 5 liiget. Kohus leidis, et Harju Maakohtu 23.05.2007 otsus politseijuhtivinspektori 08.06.2006 otsuse tühistamise ja väärteoasja menetluse lõpetamise kohta ei tõenda kahju puudumist. Ühtlasi kohus märkis, milliseid poolte väiteid ja tõendeid ta ei analüüsi, sest need ei mõjuta tehtavat lahendit.

Apellatsioonkaebus Kostja Viimsi vald palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Kostja poolt kohtule esitatud vastuväidete, põhjenduste ja tõendite alusel tulnuks kohtul jätta hagi rahuldamata. Maakohus on kostja vastuväidete hindamisel jätnud täielikult tähelepanuta kostja põhjendused ja vastuväited hoonestusõiguse olemuse ja selle lepingu sõlmimisega vallale kaasnenud kahjulikud tagajärjed, mida vald käsitleb otsese varalise kahjuna, ja on kahju hindamisel lähtunud üksnes hoonestusõiguse tasu suurusest. Kohus põhjendamatult ja ebaloogiliselt võrrelnud hoonestusõiguse tasu Tallinna linna poolt võetava tasuga. Vaidlusalune hoonestusõigus ei ole seatud Viimsi valla poolt vabatahtlikult, Viimsi valla poolt ei ole määratud hoonestusõiguse mahtu, tingimusi jne. Sihtasutuse poolt seatud hoonestusõiguse tingimusi ei saa sel viisil võrrelda, kuna see ei lähtu valla eesmärkidest, millised püstitati maaüksuse sihtasutusele valitsemisele andmisel. Hoonestusõiguse leping ei ole kooskõlas valla arengukavaga, see leping ei ole realiseeritav, kuna golfiväljakute püstitamiseks vajaliku detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. Viimsi vald on väljendanud oma seisukoha, et Rohuneeme maaüksusele golfiväljakuid ei tule. Viimsi vald maaomanikuna aga ei saa hoonestusõiguse lepingu olemasolu tõttu ka ise midagi sellele maaüksusele välja ehitada ega rajada. Hoonestusõiguse lepingu olemasolu on muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maaüksuseks, millega vald on saanud varalist kahju. Kohtu arvamus, et 3772 krooni aastas võiks olla piisav kasu 125,8 ha suuruse maaüksuse kasutamise eest, on põhjendamatu. 3772 krooni eest aastas mingit erilist arendustegevust puhkekeskuse ülesehitamisel ei tee, mida üldteadaoleva asjaoluna oleks kohus pidanud arvestama. Kostja poolt esitatud tõendi “Väike-Eesti teemapark“ konkursi materjalidega on tõendatud asjaolu, et vallalt on võetud võimalused vallaelanike huvides puhkealade arendamiseks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu olemasolu on väga konkreetne takistus, mis ei võimaldanud osaleda konkursil. Kostja esitas kohtule tõenditena ka Jooksu-ja Suusaklubi Joosuu ja AS Viimsi Golf kui kostjate poolt antud vastused hagis hoonestusõiguse seadmise lepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnisturaamatu kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Need vastused tõendavad veenvalt, et hoonestusõiguse seadmise leping on tekitanud vallale kahju, kuna kostjad ei tunnista endal hoonestusõiguse puudumist ega ole nõus ka nendel olevat õigust kinnisturegistrist kustutama. Kohtu oletus, et kuna kostjal puudub hoonestusõiguse omajatelt keelduv vastus maade kasutamiseks valla soovide kohaselt ja seetõttu ei saa ka rääkida vallale tekkinud kahjust, on põhjendamatu ega toetu loogilistele argumentidele. Tehingu tegemise ajal oli SA Rohuneeme Puhkekeskus juhatuse liige Hurmas Kleemann, kes oli samaaegselt ka Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu juhatuse liige, kelle kasuks seati pikaajaline ja võõrandatav hoonestusõigus. Hurmas Kleemanni kohustus oli sihtasutuse juhatuse liikmena arendada vallalt väljaarendamiseks saadud kinnistul puhkekompleks ise välja, mitte seda hoonestusõiguse kaudu edasi andes. Nõukogu oli põhikirjaliselt kohustatud korraldama sihtasutuse juhtimist, kavandama sihtasutuse tegevust ning teostama järelevalvet, mis tähendab juhatuse liikme Hurmas Kleemanni tegevuse kavandamist, suunamist ja kontrollimist. Nõukogu liikmed ei saa enda tegevusetust õigustada teadmatusega, mida juhatuse liige on korda saatnud. Kostja poolt kohtule esitatud ja kohtu poolt hindamata jäetud tõendid - U. Arumäe 12.12.2005 kiri sihtasutuse nõukogule, milles sooviti teavet golfiväljaku ja suusaradade rajamist käsitlenud koosoleku kohta ja Madis Saretoki, Jaan Alveri, Raivo Toomingase, Olev Kuklase ja Ants Savesti vastused kinnitavad, et sihtasutuse nõukogu liikmed, sh ka hagejad olid teadlikud kavandatavast tehingust ja faktiliselt ei teinud midagi selleks, et ära hoida vallale kahjuliku tagajärje saabumist. Vastupidiselt kohtu arvamusele, et vaidluses asjas ei ole tõendid kasutatavad, kuna need ei saanud olla aluseks vastuvõetud korraldusele, on need tõendid tsiviilmenetluses kasutatavad nagu iga teine tõend, mis võib anda usaldusväärset teavet vaidlusaluses küsimuses.

Kohus on kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid vastu võtnud, kuid jätnud analüüsimata põhjendusel, et need ei saanud ajaliselt olla olemas enne vallavalitsuse otsustuse tegemist. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 sätteid, kui on jätnud kostja poolt esitatud tõendid hindamata. Kohus ei ole keeldunud kostjalt tõendeid vastu võtmast ega ole ka otsuses viidanud TsMS § 238 lg-tes 1 - 3 märgitud alustele, mis võimaldavad jätta tõendid hindamata. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et Viimsi vallale on tekitatud Rohuneeme maaüksusele hoonestusõiguse seadmisega varaline kahju, kahju tekitamises on süüdi ka nõukogu liikmena hagejad, mistõttu Viimsi vallal oli õiguslik alus kutsuda SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmed tagasi ja valida uued nõukogu liikmed. Hagi on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ega ole rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid ning põhjendatult leidnud, et hagejad ei ole sihtasutusele tahtlikult kahju tekitanud. Hagejad on vaidlustanud oma tagasikutsumise SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogust. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel pidid kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.5 kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Viimsi vald ei tõendanud, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele kahju tahtlikult 23.11.2005 sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 120,80 ha 1⁄2 suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega. Hoonestajad kohustusid rajama kolme aasta jooksul hoonestusõiguse alale vähemalt 2,5 km valgustatud suusaradasid, vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende hoolduse ning võimaldama kõigile isikutele rajatiste tasuta kasutamise. Lepingus määrati hoonestusõiguse tasu (kuni golfiväljakute rajamiseni 2%, alates kasutusloa väljastamisest 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud oma väidet hoonestusõiguse tasu ebapiisava suuruse kohta. Asjakohane on siinjuures maakohtu viide Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määrusele nr 28, mille kohaselt, kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (tl 196-197). Sellega luges kohus

põhjendatult tõendatuks, et analoogse suurusega hoonestusõiguse tasu kohaldatakse ka teistes omavalitsustes. Maakohtu hinnang kostja väidetele seoses konkursiga “Väike-Eesti teemapark” on kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Kohus leidis õigesti, et sihtasutusele kahju tekitamine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud “Väike-Eesti teemapark” konkursi materjaliga. Tsiviilasjas ei ole tõendatud, et hoonestusõiguse lepingu sõlmimise tõttu ei saanud Viimsi vald nimetatud konkursil osaleda. Seetõttu ei ole õiged apellatsioonkaebuses sisalduvad väited selle kohta, et konkursi “Väike-Eesti teemapark” materjaliga on tõendatud asjaolu, et Viimsi vallalt võeti võimalus arendada vallaelanike huvides puhkeala. Puuduvad tõendid selle kohta, et hoonestusõiguse puudumise korral oleks vald selle konkursi võitnud. Pealegi ei ole maa-ala andmine kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks vastuolus põhikirja p-s 2.1 toodud eesmärkidega. Asjas ei ole tõendatud, et hoonestusõiguse seadmisega on vallalt võetud võimalus osutada elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid ja võimalusi. Suusaja jooksuradade ning golfiväljaku rajamise kavatsus on kooskõlas SA Rohuneeme Puhkekeskus eesmärkidega. Sihtasutuse poolt tehtud toimingud ei kinnita vastupidist. Eeltoodu tõttu ei ole õige ka apellandi väite, mille kohaselt on hoonestusõiguse lepingu olemasolu muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maatükiks, millega on vald saanud varalise kahju. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vallale ei ole tekitatud varalist kahju: hoonestusõiguse tasu ebamõistlikku suurust ei ole võimalik asja materjalist järeldada. Põhikirja p 2.1 kohaselt oli sihtasutuse eesmärk Rohuneeme puhkekeskuse rajamine ja edasise töö korraldamine. Eesmärgi täitmiseks haldab sihtasutus omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. Samas on sihtasutus iseseisev õigussubjekt. SA Rohuneeme Puhkekeskus tegutses iseseisva õigussubjektina ning mingeid piiranguid maatüki parimaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole seadusega ega lepingutega seatud. Samas on maakohus tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et sihtasutuse nõukogu liikmetele oleks vallavalitsus otseselt teatanud, et ei kiida heaks hoonestusõiguse seadmist ega pea seda sihtasutuse eesmärkidega kooskõlas olevaks. Kohus on õigesti leidnud, et mingit kahjulikku tagajärge sihtasutuse nõukogu liikmete tegevus kaasa ei toonud ning kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei tekitanud sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Apellandi väide, et nõukogu liikmed ei tundnud huvi sihtasutuse juhataja tegevuse vastu, on paljasõnaline. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei pidanud maakohus analüüsima teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi. Tuvastamist leidis, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning SA Rohuneeme Puhkekeskus põhikirjaga. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu otsusega ka selles osas, milles kohus jättis hindamata rea tõendeid (tl 96-104), kuna need ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aluseks ega mõjutanud seetõttu korralduse andmist. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ü. Jänes

U. Loonurm

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.