Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Määruse tegemise aeg ja koht
26.11.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-25507
Tsiviilasi
Kohtutäitur KV asendaja Oliver Närep avaldus EH’e trahvimiseks.
Menetlusosalised
Avaldaja kohtutäitur KV asendaja Oliver Närep (XXX); sissenõudja UM (isikukood XXX elukoht XXX); võlgnik EH (isikukood XXX elukoht XXX). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Kohtumääruse resolutsioon
TsMS §477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Avaldaja ei ole märkinud avalduses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil (t lk 4-5), samuti ei ole võlgnik märkinud oma vastuses, kas soovib asja arutamist kohtuistungil või mitte (t lk 28-29). Kohus on teinud 05.09.2007.a. kohtumääruse (t lk 40), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 19.10.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 26.11.2007.a. TMS § 179 lg 2 kohaselt kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. TMS § 183 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. 06.06.2007.a. Esitas UMk ohtutäiturile avalduse EH’e trahvimiseks (t lk 17(. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et võlgnik EH ei võimaldanud XXX.a. ning XXX.a. MOM’l kohtuda oma isa UM’ga. 17.02.2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (t lk 6-14) p 1.2. kohaselt kahel õhtul nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, võtab UM lapse lasteaiast või koolist ja toob koju samal õhtul kella 21.00-ks ning p 1.6. kohaselt UM kohtub lapsega tema enda, ema, lapse poolvenna ja poolõe ning lapse sünnipäevadel, täpsustades kokkusaamise aja vähemalt 3 päeva ette. Sissenõudja UMon seisukohal, et võlgnik EH on rikkunud 17.02.2005.a. kohtuotsust, sest XXX.a. (neljapäeval) võttis lapse koolist, kuigi seda oleks pidanud tegema UM ning ei võimaldanud XXX.a. MOM’l viibida oma poolvenna HM sünnipäeval. Võlgnik leiab, et ei ole rikkunud XXXa. kohtuotsust, kuna sissenõudja ei teatanud 3 päeva ette HM sünnipäeva toimumisest. Arvestades asja materjale, ei saa kohus täielikult nõustuda UM seisukohtadega ning eelkõige selles osas, mis puudutab HM sünnipäeva. 25.05.2007.a. saadetud faksist (t lk 20) nähtub, et HM sünnipäev on XXX.a. saadetud faksist (t lk 38) nähtub, et HM sünnipäevaks on märgitud XXX. Kohtuotsusest tulenevalt tuleb UM’l ette teatada 3 päeva, millal toimub MOM poolvenna või poolõe sünnipäev. Võlgnikule saadetud faksides on ainult kinnitatud fakti, et nimetatud XXX (kohtule ei ole teada, millisel kuupäeval on HM tegelik sünnipäev) on HM sünnipäev. Sünnipäeva pidamine ei pruugi kokku langeda sünnipäeva pidamise päevaga. Seega tuleks UM’l teavitada võlgnikku 3 päeva ette sünnipäeva toimumisest. Seda aga antud juhul tehtud ei ole ning võlgnikul oli õigus last mitte anda XXX.a. sissenõudjale, kuna kuupäev oli varasemalt kokkuleppimata ning kohtuotsuses ette nähtud nõue täitmata, s.t teavitada ette 3 päeva. Mis puudutab XXX.a., et sissenõudja ei saanud last enda juurde, tuleb sissenõudja seisukohtadega nõustuda. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on lapse sel kuupäeval ise koolist võtnud (t lk 18), kuigi seda oleks pidanud tegema sissenõudja. Samas ei saa lugeda seda niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse võlgniku trahvimiseks. Kohus peab vajalikuks märkida muuhulgas ka seda, et kohtuotsusega kindlaksmääratud kohtumised on lapse huvides ning vanemad peaksid tegema kõik endast oleneva, et kohtumiste õhkkond oleks positiivne ja ei traumeeriks last ega vanemaid. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et kuigi võlgnik on rikkunud XXX a. kohtuotsust XXX.a., asub kohus seisukohale, et avaldus võlgniku trahvimise tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.